Räimerahva sünnipäev

On julm, et vabariigi aastapäev on nädalavahetusel. Eriti julm on see, et ta on pühapäeval. Mul on täpselt selline tunne, et homme ei pea ka kooli minema. Aga tegelikult peab. Totaalne jamps.

Reedel on meil Leega esinemine. See esinemise osa ei olnudki midagi erilist, lihtsalt läksid ja tantsisid ära, aga enne seda oli päris lõbus. Me pidime juba pool 6 olema tipp-topp valmis, rahvariided seljas ja puha, kuigi see värk algas alles kell 6 ja me olime loomulikult kava lõpus, niiet me ootasime päris kaua. Siis me rääkisime juttu ja päris naljakas oli. Juttu oli näiteks minu lesbi-kanadest ja Mariliis näitas kui turske sell ta on ning tekitas Laurale kergemaid kehavigastusi. Mingil ajal toodi meile ka kringlit ja juua, niiet kõht sai ka täis. Mida rohkemat tahta.

Kohustuslik kirjandus närib mind ka. Me peame Hesset lugema ja mul on "Stepihunt" juba mitmendat nädalat käes, aga ma pole seda üldse lugenud. Alguses oli ajaloo olümpiaadi kirjandus ees ja nüüd ma lihtsalt ei taha seda lugeda. Kafka hävitas minus igasuguse usu modernsesse kirjandusse. Aitäh, onu Franz. Või siis õigemini, aitäh, Sirje. Ma olen suurema osa nädalavahetusest maha lugenud, tõsi, aga kahjuks "vale" raamatut. Ma lihtsalt ei suutnud seda lõpetada.


Head aastapäeva

Illegaalsed muhulased

Koolis oli täna üllatavalt naljakas. Kirjanduses me lugesime ühte 20 punkti kirjandit, mis kubises kirjavigadest oli teemast suht mööda, aga see-eest oli vähemalt meile päris naljakas. Ja väga isikupärane. Vahetunnis tutvusime illegaalsete muhulastega, kes tuleb Eestisse immigreeruda, ja Naato ja muude loomadega. Viienda tunni ajal oli gümnaasiumi aeg aulasse üles rivistuda ja meie suur juht ja eeskuju Polma luges meile moraali, mida eriti kuulda ei olnud, sest tal ei olnud mikrofoni ja koridoris karjusid väikesed inimesed. Mis teha. Ta ütles, et me ei tohi puududa. Haa, neid, kellele seda märkust vaja on, pole ju nagunii koolis :P Loogika pole üldse. Pärast saime teada, et kunstiajalugu jääb ära, sest õpetaja on haige, mis oli ka päris meeldiv. Mitte see, et Tairi haige on, vaid see, et töö ära jäi :P Vahetunnis enne matat sai ka nalja, sest Joonas oli lihtsalt eriti nilbe. Ma naersin nii, et pisarad silmis :P

Aga ajaloo olümpiaad läks hästi. Ma olin viies :) Marit oli teinekunikolmas. Meil oli ainult kolm punkti vahet. Ja üks Prantsuse Lütseumi tsikk sai minust jälle ühe punkti rohkem ja napsas neljanda koha. See ei olnud küll seesama tüdruk, kes kümnendas, aga põhimõte oli sama. Tore on muidugi see, et ma sain vabariilikku edasi ja ei pidanud ajaloo kontrolltööd tegema, aga halb selle juures on asjaolu, et see pagana olümpiaad on keset vaheaega. Kolmapäev ja neljapäev. Rikub vaheaja ära niimoodi. Ma vähemalt loodan, et see pole nii jubedas kohas kui kümnendas. Muidu on küll kole. Ja noh, raamatuid peab ka edasi studeerima ja seekord mitte oletama, et Harley Davidsoni küsimust nad kindlasti sisse ei pane, sest just sellised küsimused neile meeldivadki.

Reedel tuleb taas üks esinemine. Vilja ja Edgar tulevad ka vaatama. Kas pole tore. Aga Ardo ei tule. Tal on Tamsalus mingi jube tähtis asi ja siis ta läheb ära. Täna teda ka trennis ei olnud ja nii ma jäingi võõraste meeste meelevalda. Ehk siis ma tantsisin Silveri, Arvo ja ... Olegiga. Jess. Tänks, Ardo. Okei, tegelt ma ei ole tema peale enam pahane. Ma enne olin, aga nüüd enam ei ole. Eriti :P

Ma vist kaotasin oma kalkulaatori ära. Ja oma rahvariided unustasin ma täna Salmesse. Ja mu sirkel ei funka, sest ma pole suutnud süsi hankida. Elu ei ole varsti enam nii lahe kui mul jälle unustamise hood peale tulevad. Sest ei saa ju olla nii, et ma unustan asju ükshaaval ja mõnikord. Ei. Kui juba unustamiseks läheb, siis ma unustan ikka kõiksugu asju ja korraga.

Nonii, nüüd tuli küll pikk jutt. Ma lõpetan ära nüüd ja lähen teen parem matemaatikat. Matemaatika on hea. Kui ülesanded välja tulevad.


Naine on naine.

Ekspressionistlik kala

Tänane päev kulges sõbralikult postmodernismi lainetel. Postmodernistlik eksperimentaalne luule on üks huvitav asi. Ma siinkohal jagaksin üht "luuletust", mille ma leidsin ajaloo olümpiaadi kirjandust lugedes. Ma pidasin paremaks seda lausa pildistada ja selguse huvides panen ma ta siia kahes osas:

Kahekümnenda sajandi kunstis on ka omad helged hetked.

Kunstiõpetuse tunnis tegime me täna loomingulist tööd. Me pidime joonistama kas kubismi ja futurismi või fovismi ja ekspressionismi võrdluse. Kuna ma arvasin, et geomeetrilised kujundid ei ole mu tugevaim ala, siis valisin ma viimase variandi. Ja siis, pika mõtlemise järel joonistasin ma kalad ja nälgivad kalad. Esimene oli selline rõõmus ja värviline ja fovistlik ja teine kontrastne ja meeleheitlik ja ühiskonnakriitiline ja ekspressionistlik. Lõppkokkuvõttes tuli päris tore. Võib-olla kunagi ma teostan antud idee korralikult, sest praegu on ta kiirustades tehtud ja väga visandlik. Elame, näeme.

Jumal õnnistagu olümpiaadide piirkonnavoore ja neid toredaid inimesi, kes on läbi viinud idee anda osalejatele reede vabaks. Aamen!

Head sõbrapäeva :)

Kala

Mari-Ann armastas matemaatikat väga, matemaatika Mari-Anni mitte eriti. Mari-Ann armastas ka napsutada. Kui ta ühel õhtul baarist koju tuli, ei märganud ta mitte midagi ja läks kohe magama. Kui ta hommikul ärkas, siis ta nägi, et matemaatika vihik oli surnult põrandal. Maas tema ümber olid vesi ja klaasikillud. Mis juhtus?

Miks on mõni päev selline, et mata ülesanded kohe üldse välja ei tule? Planeetide seis on vist halb.

Sellel nädalal on hommikud kuidagi eriti rasked. Täitsa jube kohe. Võib-olla ma nädalavahetusel ei saanud ennast korralikult välja puhata ja väsitasin end olümpiaadidega. Bioloogias olin 27. Pole paha, vähemalt viimaseks ei jäänud :P Aga muidugi Ardo mõnitas mind terve õhtu sellepärast, et ma nii taga olin :P Marit oli essa, nagu oligi arvata.

Laupäeval on juba ajaloo linnavoor. Appiappi. Vaja oleks veel m'ni raamat lugeda ja Stepihunti oleks ka tegelt vaja lugeda, aga ma loodan, et Jaup mõtleb selle ülejärgmisesse nädalasse edasi lükata. Siis oleks kõik korras.

Postmodernistlikult näidendist tõde otsida on nonsenss. Näidendi eesmärk on tekitada publikus tühja kohalolu tunne. (?!)

XX sajandi kunst on kole. Lihtsalt kole.
Kuigi naivism on isegi natuke äge.


Ma arvan, et ma täna ei arva nii, nagu ma arvasin eile, sest arvatavasti on arvamustel ka arvamused, mis minu arvates arvavad teisti kui mina arvan, kuna minu arvamust ju üldsegi ei arvestata üldises arvamises.

...

Eakas

Mari-Ann on nüüd eriti vana. Tervelt 19. Järgmine aasta algab juba minu elu kolmas aastakümme. Päris jube või mis :P Kingituseks sain teleka ja portsu kinkekaarte. Klassis lauldi mulle ja ma pakkusin komme jne. Kurb oli ainult, et keegi lilli ei toonud. Ardot ma kolmapäeval koolis üldse ei näinud. Ta väitis küll, et ta otsis mind, aga nähtavasti mitte piisavalt efektiivselt :P Aga ma sain temaga pärast õhtul kokku ja see kompenseeris selle. Tegelikult oli eile täitsa hea sünnipäev :)

Ma jõudsin just trennist koju ja nüüd ma olen nii väsinud. Maria andis meile täna trenni, sest Hele on haige ja Maidot ka ei olnud. Kõigepealt me soojenesime üles oige ja vasembaga, siis me tegime oma tüdrukute tantsu ja poisid tegid oma meremehe tantsu. Ning seejärel me puhkasime ennast välja neli korda järjest Tuljakut tantsides, peale mida oli vanade kord läbi tantsida Kui kallist kodust ja Üle vee ning kõige lõpuks ka veel kõigile Polka burlesk. Ei usu üldse, et ma sellest ära väsisin...

Õnneks on homme vaba päev :)

Ma näitasin emale meie vene keele filmi eile. Talle täitsa meeldis. Tema meelest oli jube naljakas, kui halvasti poisid vene keelt rääkisid ja kuidas nad rõhkusid koguaeg valesse kohta panid. Mis teha, kui mõnel on tase kelder :P

Päeva tõde: Kes eluga ei pääse, need surevad (ütles täna meie kunstiajaloo õpetaja)


Udu on väljas...

Su silmade sära ei unune iiiaaal...

Pidasin oma sünnipäeva eile. Päris vahva oli. Teele ja Marit ja Triinu ja Katre ja Marella ja Siim ja Ardo tulid mulle külla ja toimus äärmiselt pidulik vene keele filmi esilinastus/eellinastus. Meie film pealkirjaga "Suur Tark Impotentne Sensuaalne šamaan ja tema lõbusad sõbrad" sai lõppude lõpuks valmis ja see tuli minu meelest küll päris hästi välja :D Me olime nõus isegi Tanelit kiitma, kes selle heaks palju vaeva nägi. (Teelet ka muidugi) Jube naljakas oli vaadata igatahes :P

"Ühel hommikul rahutuist unenägudest ärgates leidis Gregor Samsa, et ta oli oma voodis tohutu suureks putukaks muutunud."
Kas üks normaalne raamat saaks niimoodi alata? Minu meelest mitte. Kafka kapsaks!

Lumi tuli maha! Suur Lumi. Aga see sulab raudselt enne ära kui ma suusatama jõuan. Ma tean seda.


Elu on lahe! :D