Kuvatud on postitused sildiga pidu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga pidu. Kuva kõik postitused

neljapäev, 3. mai 2012

Undercover Finnish

Nüüd on Wappu läbi. See oli tõeliselt vahva. Siin on veel mõned meenutused eelmisest nädalast.

Üks päev käisime Näsijärve ääres päikeseloojangut vaatamas. Nagu võiski arvata, oli taevas täiesti selge, välja arvatud seal ilmakaares, kuhu päike loojus, kus laiutasid suured pilvemassiivid. Ehk siis päikeseloojangut me päris ei näinud. Jalutasime niisama ja tegime tobedaid pilte.

One day we went to see the sunset on lake Näsijärvi. The sky was completely clear, except in the direction where the sun was setting, where big clouds obscured all view of the nice sunset. But then we just had a walk and took some silly pictures. 


Maud, Nilda, Roberto, mina and Alexandra captured by Maud's camera.
Esmaspäeval oli üks väga huvitav päev. Minu uus soomlasest sõber, Taina, kutsus mind koos ta sõpradega grillima. Tundus põnev ja läksingi. Kohtusin Tero, Mikko ja Minnaga ning koos läksime Tero juurde, kus siseõues oli grill. Ütlesin neile, et võib rääkida soome keeles ja suutsin ise kah mõne sõna sekka öelda. Me grillisime jube häid asju - lisaks tavalisele sealihale ostsime šampinjone, peekonit ja sinihallitusjuustu ja sulatatud juustu. Võtsime šampinjonidelt jalad ära, niiet auk jäi järele, sinna auku panime juustu ja mässisime peekoniviilu selle kõige ümber ja siis grillisime. Ikka täiega hea oli.
Sel ajal kui me sõime, tuli pidevalt rahvast juurde sinna õue, kes kõik ka grillisid ja tšillisid. Ja kõik olid soomlased. Kui juba päris palju rahvast oli, siis ma ei julgenud enam eriti midagi öelda ja möödus paar tundi enne kui teised aru said, et ma tegelikult eestlane olen. Siis nad tulid lagedale oma eesti keele oskustega, mis koosnes peamiselt väljenditest nagu "tere hommikust" või "kuidas käsi käib". Viimane tundus neile tohutult naljakas, nad ütlesid seda ja vehkisid kätega :P Mina samal ajal naersin sisimas selle üle, kuidas nad ei suuda öelda sõna "käib", vaid nad ütlevad alati "käyb". Ja nad ei saanud aru, miks ma arvan, et lämpimämpi on naljakas sõna. Õhtupoole hakkas külm ja siis me läksime tuppa ning kuna mul oli jäänud ainult pool tundi enne kui ma pidin minema, et Maudiga sauna jõuda, siis me mängisime pool tundi telekamängu. Ühesõnaga, soomlased olid lahedad :P

Monday was quite cool. My new Finnish friend Taina invited me to go and have a BBQ with her friends. So we went to Tero's place where there was a grill in the inner yard. We cooked many delicious things. And since I told them it's ok to talk in Finnish, we did just that and this time I was also able to participate in the conversation. All the time when we were sitting there and eating, more and more students came to chill and grill there as well and all if them were Finnish. At that time I didn't dare to say much, so it took them a couple of hours, before they figured out I'm Estonian :P

Õhtul läksime linna peale Maudi, Alexandra, Roberto, Nilda, Felixi, Josefi, Martina ja Luisiga. Kesklinn oli rahvast täis, peamiselt tudengeid. Paljud istusid jõe kaldapealsel murul, tarvitasid vägijooke ja tšillisid niisama. Meiega leidsime endale platsi nende hulgas. 

In the evening we went to the city center with  Maud, Alexandra, Roberto, Nilda, Felix, Josef, Martina and Luis. There was a lot of people, mostly students. Many were sitting on the banks of the river, drinking and chilling out. We too found a place among them.


Põhjus, miks kõik seal olid, oli see, et täpselt keskööl pandi Hämeensilla peal olevale kujule inseneride müts pähe. Väga uhke. Tugevamad peoloomad jäid peale seda hommikuni linna peale pidutsema, aga me läksime koju. Olime isegi piisavalt osavad, et saada esimese bussi peale, mis peale seda sündmust väljus (uskuge mind, see oli omaette saavutus arvestades seda rahvahulka, mis seal oli)

The reason for everyone's being there was the capping of the statue on Hämeensilta with the teekkaricap. The strongest party people stayed in the center after this event until morning, but we went home. We were even able to catch the first bus after this (and this was an accomplishment of its own considering the amount of people there)

Neiu mütsiga
1. mai hommikul sõitsime puhanult kesklinna tagasi. Vaatasime paraadi. Iga gildi rebased olid valmistanud härweli, mis oli mingi kergelt lõhutav ja kerge asi, mis võis olla põhimõtteliselt ükskõik misasi (vt nt pilti allpool) ja kõigil olid oma tunked seljas, niiet see oli üks vahva ja värviline paraad. Me kvalifitseeruksime kah rebaste alla muidu, aga paraadil võisid osaleda ainult need, kes pärast jõkke kasteti, kelle hulka me ei kuulunud.

On the morning of 1st of May, we went once again to the center to see the parade. Each guild's fuksis had their härweli and their overalls and it was nice and colourful. 


Onur, mina, Gokce, Maud ja Emre paraadi algust ootamas
Paraad

Ja kulminatsiooniks kasteti paraadil olnud rebased kolm korda jääkülma Tammerkoski jõkke, peale mida said nad ametlikult teekkariks. Brrrrrrr..

And the culmination of all this was the dipping of the fuksis three times in the Tammerkoski river, after which they became teekkaris. Brrrrr..



neljapäev, 26. aprill 2012

Wappu-time!

Meil käib Wappu täie hooga! Igast värki toimub kogu aeg. Kool on ka ja päris palju koduseid ülesandeid on kah antud, niiet igav kõige selle keskel ei ole.

Around here Wappu is happening! Different events are going on every day. But there's also quite much school now and lots of assignments, so among all this, I won't be bored.

Wappu algas peoga eelmisel neljapäeval. Soojendasime Maudi ja Gokce juures, siis läksime edasi linna. Klubi ees oli tohutu järjekord, kus me seisime oma poolteist tundi. Ja oh seda irooniat, kui mind uksest sisse ei lastud, kuna minu üliõpilaspilet (mis oli pildi ja sünnikuupäevaga dokument) ei olnud piisav, et mind lasta uksest sisse tudengitele mõeldud peole. Teised siis pidutsesid, ma läksin koju.

Wappu started with a party last thursday. We had a pre-party at Maud and Gokce's place, then went to city center. There was a huge line to enter the club, we stood there for something like an hour and a half. And oh the irony, when I couldn't enter the club with only my student card, even though it was a party for students and I even had my overalls on. So the others partied and I went home.

Siin me oleme järjekorras, vasakult Emre, Gokce, Aras, Jerem', mina ja Luis.
Here we are in the line.


Laupäeval oli vabaõhukontsert, aga ma ei läinud sinna, kuna väljas oli külm ja märg. See-eest pühapäeval oli täiega ilus ja soe ja mõnus ja päikseline. Siis oli Wappu piknik, kus me ka käisime. Ostsime pisut provianti ja seadsime end muru peal sisse. Väga tšill oli.

On saturday there was an open-air concert, but I didn't go there, because it was cold and wet outside. However, on sunday it was the perfect weather - warm and sunny and nice. Then we had a Wappu picnic. We bought some stuff to eat and chilled out on the lawn enjoying the weather and good company.

Siin me oleme piknikul, mina, Alexandra ja Luis, Maud tegi pilti ja David tuli hiljem.
Here we are at the picnic, me, Alexandra and Luis, Maud was taking the picture and David arrived later.

Me oleme nii õnnelikud, et kevad on lõpuks kohal!
We are so happy, because it's finally spring!

Esmaspäeval käisime Maudiga WappuBic'il ehk Wappu aeroobikat tegemas. Selle raames sai tasuta sportida, seal oli neli erinevat tundi kella neljast kaheksani. Me jätsime ainult ühe vahele, ülejäänud tegime kõik kaasa. Mu lihased tunnevad seda siiani.

On monday there was WappuBic or Wappu aerobics where we went with Maud. There were four different lessons from 4 to 8 in the evening and we only left out one and participated in all the others. My muscles are still feeling it.

Teisipäeva tippsündmus oli Wappu film - The Blues Brothers. See oli parim filmielamus, mis mul kunagi olnud on. Kuna igal aastal näidatakse Wappu ajal sama filmi, siis kõik teavad, mis seal juhtub ja nad hüüavad filmile vahele umbes selliseid asju, et "ei, ära mine sinna!", "vajuta gaasi!", "uks lahti" ja "uks kinni" (alati kui keegi uksest sisse-välja läheb) jne. Soome keeles muidugi. Kuna see on muusikaline film, siis iga kord kui filmis tuleb laul ja seal tantsitakse, siis kõik hüppavad püsti ja lähevad ekraani ette tantsima. Ja seal filmis on üks tegelane naine, kes tahab peategelasi õhku lasta ja seda mängib Carrie Fisher, kes mängib printsess Leiat Star Warsis ja iga kord kui ta ekraanile tuli, siis hakati ümisema Imerial March'i, mis oli ka päris naljakas. Üleüldse - see oli vägev!

The main event on tuesday was the Wappu movie - The Blues Brothers. It was a great movie experience. Because they have the same movie every year, then everyone knows what will happen in the movie and they are shouting things like "don't go in there!", "step on the gas!", "door open" and "door close" (every time someone goes through a door). And because it's a musical movie, whenever there was a song in the movie, everyone got up and went to dance in front of the screen. Also, Carrie Fisher, who played Princess Leia in Star Wars, was playing a woman there who wanted to blow up the Blues Brothers and every time she appeared, people started humming the Imperial March, which was also quite funny. All in all - it was great!

Väike vahepala sellest filmist:
Something from the movie:

kolmapäev, 28. märts 2012

Minulla on ikävä

Täna oli teine tantsutund ja me õppisime fokstrotti. Mingil põhjusel ei tantsita seda siinkandi sik-sakiliselt nagu Eestis alati õpetatakse. Ei hakanud küsima ka, kuna ei oska soome keeles nii keerulist lauset moodustada, põhiliselt kuna ma ei tea, kas sik-sak on ka soome keeles sik-sak või midagi hoopis muud. Näiteks eile soome keeles tunnis olin ma täiesti kindel, et kui öelda "minulla on ikävä", siis see loogiliselt ju tähendab, et mul on igav. Tuleb välja, et siis on mul hoopis igatsus.
Samuti ma õppisin, et kui soomlased kedagi kalliks peavad, siis nad ütlevad talle "muru". Niiet Ardo, muru, ma tulen varsti koju!

Eile oli Roberto juures õhtusöök. Roberto ja Nilda küpsetasid imemaitsvaid mehhiko roogasid, ma arvan, et need olid tacod. Neid oli nelja või viit erinevat sorti ja kõik olid täiega head. Õnneks nad arvestasid ka minusugustega ja kolme sorti olid mitte-vürtsikad ja siis olid veel keskmiselt vürtsikad ja täiega vürtsikad. Ma ei julgenud ühtegi vürtsikat proovidagi, sest neil oli tehtud ka mingi tomatitega värk, mida ühele asjale, mille nime ma ei mäleta, sai peale panna, ja juba see oli nii vürtsine, et ma suutsin ainult ühe ampsu võtta. Üldiselt teised siin ei ole nii tundlikud vürtside suhtes kui mina ja mehhiklased muidugi ei tee teist nägugi ja väidavad. et "see pole üldse vürtsine" toitude peale, mis panevad mind tuld purskama.
Magustoit oli ka. See oli selline riisipudru moodi asi, ainult et kondenspiimaga. See oli suht magus ja maitses üldiselt nagu magus piimasupp.

Täna ma täiega panin Matlabile ära! Mari-Ann 1, Matlab 0, raisk! 
(See tähendab, et ma sain oma ülesande tehtud, mille jaoks oli vaja kasutada Matlabi, mida ma eile esimest korda nägin. Mõnikord ma olen lihtsalt nii tark ja osav ja ennast kiitmast ei väsi :D)

Today we had our second dance lesson and we learned foxtrot. For some reason they don't dance it here in the zig-zag pattern as we are taught in Estonia. But I didn't question it. Because I didn't know how to make  this sentence in finnish, mostly because I have no idea how to say zig-zag in finnish - is it the same as estonian or something completely different. You never know those finnish people. For example yesterday in my finnish class I learned that when they want to call someone "honey" they say "muru", which means grass or lawn in estonian.

Yesterday we had a dinner at Roberto's place with some italian and check and french people. Roberto and Nilda cooked us some wonderful mexican food. They were tacos, I think (I get confused with the names :P) and they were delicious. Roberto and Nilda had also thought of me when making them, so there were some that were not so spicy, which was great. I didn't even dare try the spicy ones, because the tomato thing that could be eaten with one kind of dish was already so spicy that I could only eat one bite. There was also dessert and I can't remember how it was called. It was some rice thing with condensed milk and it was quite sweet.

I kicked Matlab's ass today! Mari-Ann 1, Matlab 0! :D

Important to know
 

esmaspäev, 26. märts 2012

Juba linnukesed ei laula

Kevad ei taha tulla. Üldse kohe ei taha. Lumi püsib kangekaelselt maas ja ära ei sula. Õnneks on suurem jää teede pealt ära sulanud, mis on suureks kergenduseks kohalikele mehhiklastele, kellele oli jää peal kõndimine äärmiselt problemaatiline. Üks päev oli küll juba 6-7 kraadi sooja, aga täna öösel oli jälle peaaegu kümme kraadi külma. Niiet....

Alates eelmisest nädalast võtan ma osa ülikoolis pakutavatest tantsukursustest. Helen rääkis, et nad Anttiga lähevad ja kuna see maksis kõigest 5 eurot ja ma väga tahan tantsida, siis ma värbasin Roberto omale paariliseks ja kolmapäeval külastasimegi esimest tundi. Õppisime viini valssi. Või noh, mina juba oskasin, Roberto õppis. Lõpuks hakkas natuke ka välja tulema. Tund on muidugi soome keeles, niiet mulle tuleb kasuks see rohkem soome keele õppimise koha pealt (ma pean Robertole ju tõlkima, mis nad räägivad), sest tantse ma juba oskan.

Nädalavahetusel seekord nii palju pidu ei olnud. Ainult natukene. Laupäeval mängisime lauamänge sõpradega. Michel oli Maudile toonud Sabotööri mängu ja siis me mängisime seda. Ma olin sabotöör ainult ühe korra, aga ma olin täiega hea; keegi ei saanud aru, et ma paha olen :D

Pühapäeval oli Giovanni sünnipäev. Ta tegi külalistele itaalia toite ja kõik oli niiii hea! Me sõime pastat ja lasagnet ja pirukat, magustoiduks muffineid, kooki ja tiramisut. Mul pole ammu kõht nii täis olnud kui eile. Aga ma ei saanud ju midagi proovimata jätta.
Sel õhtul sai seal minu tuttavate selt6skonnas väga populaarseks öelda "Terviseks!" Kuna nad teadsid, kuidas seda öelda juba paljudes teistes keeltes, siis nad tahtsid, et ma ütleks, kuidas see eesti keeles on. Üldiselt nad arvasid, et see on parim, mida nad siiamaani kuulnud on ja terve õhtu (või vähemalt nii kaua kui nende joogid kestsid) hõikasid nad kõigile: "Tervi-seks!" See oli päris naljakas :P

The spring does not want to come here. There is snow everywhere and it just won't melt. One day there was something like +6 or +7, but last night it was again nearly -10, so....

Since last week I have been attending the dance course offered by the university. Helen told me that she was going there with Antti, and since it was olny 5 euros, I recruited Roberto to be my dance partner and we had the first lesson on wednesday. We learned the viennese waltz. Well, I already know how to dance it, so it was mostly Roberto who did the learning. In the end he was getting it, so it was a nice lesson. And of course it was in finnish so for me it is mostly good for learning finnish, because I already know the dances.

This weekend there weren't so many parties as last weekend. On saturday we had a game night. This time I was not killed in Munchkins, but I was a kick-ass saboteur one time when we played the Saboteur game that Michel had brought.

On sunday it was Giovanni's birthday party. He made italian food and everything was sooo good. We ate pasta and lasagne and a pie; for dessert we had muffins and cake and tiramisu. I was so stuffed by the end of the night; but I just had to try everything.
I taught my friends there a new popular word "Terviseks!" (Cheers! in estonian). Since they knew how to say it in many languages they wanted to know how it was in estonian, so I told them. They thought it was just the best one ever and were shouting out "Tervi-seks!" until their drinks lasted. It was quite funny :P

esmaspäev, 19. märts 2012

Party every night

Nagu pealkirjast arvata võib on viimased päevad olnud pidu-pidu. Ma ei mäleta, kas ma olen kunagi pidutsenud kolmel õhtul järjest, igatahes nüüd ma olen.

Reede. Toimus INTO (kohalik rahvusvaheline klubi) 5. sünnipäev ehk vuosijuhla. See oli väga peen pidu, noormehed ülikondades või frakkides ja neiud pikkades kleitides. Istusime pikkade laudade taga, sõime, jõime, kuulasime kõnesid, laulsime, rääkisime juttu... Söök oli väga hea, see oli neljakäiguline - supp, eelroog, praad ja magustoit. Juurde pakuti veini, kaks pitsi viina ja magustoidu kõrvale konjakit või koorelikööri. Aga sööma pidi tempokalt, sest iga natukese aja tagant pidi laulma. Igaühel oli voldik, mis sisaldas õhtu kava ja umbes 40 erineva laulu sõnu, ning sealt me siis laulsime erinevaid laule. See käis nii, et keegi tõusis püsti, ütles, et tere, mina olen see-ja-teine ja pakkus laulu, mida laulda, ning hakkas ise ees laulma. Ja teised laulsid järgi. Enamik laule olid soome keeles, kuid mõni oli ka inglise, saksa, rootsi või prantsuse keeles. Minu lauanaabriteks olid üks prantsuse kutt ühel käel ja üks nepaali kutt teisel käel, niiet vestlus oli huvitav. Kas te teadsite, et Nepaalis elab üle 20 miljoni inimese? Mina näiteks ei teadnud.
Pärast pidulikku osa viidi meid bussidega järelpeole. Seal oli dj ja värki, aga ta mängis väga halba muusikat, seega me ei tantsinud, vaid lobisesime niisama. Koju jõudsin umbes pool 5 hommikul, aga pidu oli äge!

Laupäev. Eelmisel õhtul oli Helen, kellega me vuosijuhlal käisime, kutsunud mind tema ja Antti soolaleivapeole. Ma olin seal ainus rahvusvaheline inimene, aga kuna ma saan soome keelest juba üsna hästi aru, siis ma olin kah kutsutud. Ja läksin ka. Kõik olid soomlased ja puhusid soome keelt, niiet alguses oli natuke hirmus. Aga pärast paari klaasi (väga head) booli, sain ma ka mõne sõna soome keelt suust. Lõpuks läksime ikka inglise keele peale üle nendega, kellega ma seal rääkisin. See teeb vestluse ikka väga palju kiiremaks :P
Aga see polnud veel kõik. Ma olin samal õhtul kutsutud ka Davidi (Mehhikost) sünnipäevale, kuhu ma ka läksin hiljem. See oli tüüpiline korteripidu. Ma lahkusin umbes kaheteist paiku kui tequilat joonud mehhiklased muutusid väga valjuks ja mul tahtsid kõrvad peast kukkuda. Ja üks neist valas mulle kogemata pool pitsi tequilat krae vahele. Aga polnud hullu, kokkuvõttes jällegi tore õhtu.

Pühapäev. Josef (Tšehhist) kustus enda juurde peole. Seal polnud nii palju inimesi, kui eelneval õhtul peol ja seega oli natuke mõnusam. Josef ja üks tšehhi tüdruk küpsetasid meile pannkooke ja muffineid (mmmm... , kui head need olid). Hiljem tuli tšehhe veel juurdegi - ühed Josefi sõbrad teevad bändi ja siis nad võtsid oma kitarrid kaasa ja tegid meile väikse kontserdi. Nad olid päris normaalsed, tore oli kuulata ikka.

Ja nii see erasmuslase elu läheb.
(ma loodan, et varsti saan näidata ka mõnda pilti neist õhtutest, praegu mul veel pole ühtegi)

As the title suggests, it has been party-party for the last few days. I can't remember if I have every partied on three nights in a row, but now I definitely have.

On friday it was INTO's 5th birthday. It was a very fancy party, the boys were in suits and girls in long dresses. We sat at long tables, ate, drank, listened to speeches, sang, talked... The food was so good, it was a four-course dinner. And for drinks they offered wine, two shots of vodka and some cognac or cream liquor with dessert. But we had to eat fast, because every now and then we had to sing different songs (the lyrics were given) in finnish, english, german, swedish and french. And the conversation was also interesting - on my right there was a frnch guy and on my left a guy from Nepal. Did you know that there are more than 20 million people live in Nepal? I didn't.
After the fancy part, we went to the afterparty. There was a dj, but he played only crappy songs, so we mostly just talked. I got home at 4.30 in the morning. It was a great party.

On saturday I was invited to Helen's and Antti's house warming party. I was the only international person there, because I can understand finnish quite well by now. At first it was really scary, but after a few glasses of punch, I was able to speak a few words myself. But in the end we still switched to english :P
After this party, I went to David's birthday party. It was a typical Paawola-party. I left at about midnight, because some mexican people got really loud when they got drunk so I felt my ears will fall off. And one of them managed to drop some tequila on me. But it was ok, it had still been a good night.

On sunday Josef had asked us to his place for a smaller party. There were pancakes and muffins (they were delicious). Also, some friends of Josef's play in a band, so they brought their guitars and made a small concert for us. And thus was spent another great night.

And such is the life of an erasmus student.

kolmapäev, 29. veebruar 2012

Karkauspäivä

Nagu pealkirjast näha võib, on täna kargamise päev! Juhhei!

Eile oli väga lahe. Me tegelesime ehtsoomlasliku ajaviitega ja käisime jäähokit vaatamas. Mängisid kohalik klubi Tappara ja HPK, mis oli vist Hämeenlinnast pärit. Me olime loomulikult Tappara poolt. Ja mäng oli ülilahe ja väga põnev. Esimeses kolmandikus läks Tappara juhtima 2-0, teises kolmandikus suutsid vastased ka 2 väravat lüüa, aga sellest polnud midagi, sest meie meeskond oli suurepärases hoos ja lõi muudkui vastu ühe värava teise järel. Lõpuks Tappara võitis 7-2 :D
Publikut oli päris palju, mängu lõpus öeldi, et vaatamas oli 4800 inimest. Seega oli suurepärane atmosfäär. Fänninurk pidevalt ergutas ja kui värav löödi, siis kõik korraga juubeldasid ja lipud lehvisid ja värki. Ja seal olid veel tantsutüdrukud ja kolmandas kolmandikus läksid ühed mehed platsil kaklema ka, niiet kõik oli nagu päris!

Yesterday was really cool. We went to see ice hockey. The local club Tappara was playing with HPK, who I think were from Hämeenlinna. We were of course cheering for Tappara. The game was very nice and so exciting. In the first third of the game Tappara managed to score 2 goals, in the secind third the other team also scored 2, but it didn't stop Tappara from scoring more and more. In the end Tappara won 7-2 :D
There was quite a lot of people, 4800 as they said when the game was over. So the atmosphere was great, the fan section was constantly cheering and whenever Tappara scored, everyone was cheering and waving flags. And there were cheerleaders and in the third third of the game some men on the field started to fight, so it was everything a hockey game should be!


Pärast käisime Josefi juures peol. Oli palju inimesi ja vähe ruumi nagu ikka, kuigi veidi parem kui eelmine kord kui ma seal ühel korteripeol käisin. Proovisin soome õlut, mis maitses halvasti ja tšehhi õlut, mis maitses hästi. Kohalikud elanikud olid meeleolu loomiseks ostnud mingisuguse imeliku narmastega lambi ja jõulutuled ning tõeliste inseneridena monteerisid nad need lakke kasutades teipi, traati ja kahvlit. Igatahes töötas.

Afterwards we went to Josef's place for a party. There was lots of people and little space as usual, but it was not so bad as last time. I tried some finnish beer, which tasted horrible and some czeck beer, which was very good. The people who lived in the apartment had bought a cool lamp and some lights to create a nice atmosphere and as true engineers they had attached them to the ceiling using some tape, wires and a fork. But it was working.

teisipäev, 7. veebruar 2012

Algarvuline vanus tuli

Eile oli sünnipäev. Sain jälle aasta vanemaks. Sünnipäev tuli vaikselt rongis, teel Rovaniemist Tamperesse (jutustan sellest rohkem homme või millalgi). Kui lõpuks koju jõudsin, möödus päev rahulikult, sõbrad soovisid õnne, nagu ikka (Aitäh! :)). Õhtul korraldasid mu siinsed sõbrad "üllatuspeo", mis ei olnud enam eriti suur üllatus tänu Robertole :P Aga sellest polnud midagi, tore oli meil ikka. Maud ja Gokce küpsetasid crepe'e ja Roberto ja Nilda tegid šokolaadikoogi ning mõlemad road olid suurepärased :)
Kokkuvõttes oli mul väga tore sünnipäev, aitäh kõigile, kes selle ilusaks tegid :)

Yesterday was my birthday. I'm yet again one year older. My birthday came quite quietly on a train from Rovaniemi to Tampere. When I got home at last, the day was nice and calm, friends wished me a happy birthday, as usual. In the evening my international friends organised a "surprise" party for me, which wasn't such a surprise any more thanks to Roberto :P But it was ok, we still had a lot of fun. Maud and Gokce baked some crepes and Roberto and NIlda made a chocolate cake. Both of these dishes were very delicious :)
All in all, it was a great birthday, thanks to everybody who made it such a nice day :)



Selle sain kingituseks
This I got as a present


Selle ka
This too

kolmapäev, 18. jaanuar 2012

Toidupidu

Täna oli mul väga raske üles saada. Ma ei teagi miks, sest äratus oli kell 9.20, mis ei ole ju teab-mis vara. Aga praktiliselt võimatu oli. Lõpuks sain üles kell 9.45. Siis oli kiire riidessepanek, kiire hambapesu ja väike hommikusöök käigu pealt. Ja ikkagi jõudsin õigeks ajaks. Enam-vähem.

Lingvistika loengus rääkisime me täna keeleperekondadest ja foneetikast. Esimese teema juures, kui oli juttu soome-ugri keeltest, siis õppejõud mainis, et nii tore, et grupis on ka üks eesti keele kõneleja, mille peale üks iraanlasest noormees hüüdis: "Lahe, ütle midagi eesti keeles!". Ma võin teile öelda, et see on ülinõme asi, mida paluda, sest kui keegi nii ütleb, siis see lööb pea täiesti tühjaks, nagu ma ei oskaks enam ühtegi sõna eesti keelt rääkida. Kui ma olin esimesest ehmatusest üle saanud, suutsin talle öelda "Kena päeva" või midagi seesugust. Mõtlesin, et peaks välja mõtlema mingi eriti kihvti lause, mida võiks öelda, kui keegi jälle nii ütleb, aga praeguseni pole ma midagi välja mõelnud.

Õhtu naelaks oli Rahvusvaheline Toidupidu, kus kõik rahvused tegid omale iseloomulikke roogi ja siis kõik sõid ja sõid ja sõid.... Mina, olles ainuke eestlane, tegin kiirelt enne minekut valmis kaks suurt taldrikutäit kilu ja munavõiga tikuvõileibu. Ja kui ma kohale jõudsin, siis ma sõin ja sõin ja sõin. Ja teised sõid. Ja me kõik sõime. Ja kõht sai väga-väga täis, sest ma ju pidin pea kõiki asju proovima, mis seal olid, sest kõik toidud olid nii head. Ma isegi ei oska öelda, mis mulle kõige rohkem maitses. Ma arvan, et esikoha pärast võistleksid ungarlaste guljašši moodi asi, itaallaste pasta ja kanada šokolaadimaiustus. Nendele annaksin vist medalid. Aga ülejäänud olid ka väga maitsvad.

Today I had a really hard time getting up in the morning. I don't even know why, because the alarm was set to 9.20, which is not so early. But it was really bad. Finally I got up at 9.45. Then I dressed very quickly, washed my teeth very quickly and had some breakfast on the run. And still made it on time. More or less.

In the linguistics course we talked about language families and phonetics. During the discussion of the first subject we talked about the finno-ugric family where the estonian language also belongs to. The professor mentioned that oh, it was so nice to have a native estonian speaker in the group and then a young man from Iran said: "Oh, say something in estonian!". I can tell you, this is a very bad thing to ask a person to do because my head went completely blank, like I couldn't speak a word of estonian any more. After I had recovered, I managed to say something like "kena päeva" (have a nice day). I thought that it would be a good idea to prepare an especially cool sentence for occasions like these, but I haven't yet thought of anything.

'The best part of the evening was the International Food Party. People from every nationality had made their special dishes and we all ate and ate and ate... I, being the only estonian, made some small sandwiches with sprat and egg butter. And when I got there I ate and ate and ate. And everyone else was eating. And our stomachs were very very full. I just had to try almost everything because all the food was so good. If I had to choose the best dishes I think I would give the first three places to hungarians with their goulash-like thing, italians with their pasta and canadians with their chocolate sweets. But all the rest were very good as well.


Rahvast oli küll väga palju.
There was a lot of people.

Mary, Giovanni ja Virginia Itaaliast
Mary, Giovanni and Virginia from Italy

Aras ja Onur Türgist
Aras and Onur from Turkey

Siin hakkab toit juba vaikselt otsa lõppema. Inimesi on ikka palju.
Here the food is nearly all eaten. Still a lot of people.

Gokce, Mari-Ann ja Maud