Meil metsas kasvas kuuseke

Täiesti ootamatult saime me eile endale kuuse. Mitte suure (õnneks), vaid sellise armsa pisikese, mis kapi peale vaasi kenasti ära mahtus. Kuusk pärineb kusagilt Tamsalu metsade vahelt ja Ardo vanematega ühes see eile meile jõudiski. Vaasi saime ka juurde. Siis oli häda selles, kuidas panna kuusk vaasi nii, et ta seal kenasti seisaks ja sellega koos pikali ei kukuks, sest vaas on üsna kõrge ja kuuse oksad hakkasid kah kohe alt pihta ja ta tahtis sealt hirmsasti välja vupsata. Siiski, peale teatud MacGyverlikku lähenemist mutrivõtme, kaltsude ja kinnitusaasadega minu ja Argo poolt, saime hakkama sellega, et kuusk seisab nüüd kenasti kapi peal ja ei kuku ümber.

Aga sellega ei lõppenud veel mured, sest siis tuli välja, et mul pole kodus ainsatki kuuseehet. Niiet praegu on kuusk veel täitsa paljas. Õnneks on see väga lihtsasti lahendatav mure - panin oma nobedad näpud tööle ja eile õhtul superstaari saadet vaadates sai kaks ehet juba valmis heegeldatud. Ema lubas mul enda ehete hulgast ka mõned võtta, niiet asi hakkab ilmet võtma.

Eile sai lõpu ka Ardo-otsib-talvemantlit saaga. Lõpp oli igatahes õnnelik ja mantel sai nii kena, et nüüd ta  peab hakkama naisi harjavarrega eemale ajama :D

Unexpectedly we got ourselves a Christmas tree yesterday. It is a small one that fits nicely on top of a cupboard in a vase. The tree was brought to us by Ardo's parents who were visiting us in the city. And we also got the vase to put it in. But the trouble was that the vase was quite high and the tree didn't fit in it as well as it could have and wanted to fall over. But after a few MacGyver-ish moves by Ardo's brother and I, which included a wrench, some rags and some plastic attaching-thingies, we were able ti accomplish our goal and now the tree stands nicely in our living room.

After we tackled this problem, I remembered that I have no Christmas ornaments to decorate the tree with. So at this moment the tree is in its very natural form. But fortunately this problem is easily solved and last night as I was watching tv, I managed to already crochet two ornaments, and my mother said I could take some of her ornaments as she is not using them all at once any way.

Yesterday was also the day when the saga of finding Ardo a nice winter coat ended successfully. We had been looking for it for such a long time, but now we found the perfect one and he is so handsome in it :D

Istanbul, not Constantinople

PÖFF hakkab järgmisel nädalal. Sain graafiku ka ja värki. Loodan, et saab lahe olema :)

Ardol oli sünna vahepeal. Suurt pauku ja pidu nagu polnud, selline rahulik. Möll tuleb sel nädalavahetusel :D

Ja siis oli uute tantsude konkurss ka pühapäeval. Meie tants oli selle laulu järgi, kus on "rätiku all palav leib". Päris armas tants on tegelt, mulle täitsa meeldib. Päris hästi tuli välja ka vist. Mingit kohta me nagu ei saanud, aga tants läheb tantsupeole ikkagi.

Ardo's birthday was last saturday. We didn't have a big party or anything, just a quiet evening. The party will be this weekend :D

We went to the new dances competition last weekend that is held here every year and where folk dance choreographers can submit their new dances and the best in each category are chosen. We had one dance that was quite lyrical and very nice, in my opinion. I think it went well, we didin't mess up much or anything. Although the dance didn't win any prizes, it is still going to be in the next dance festival in 2014.

Täna on mul kohe kaks laulu. Esimene laul on (päev 17) - laul, mida tihti kuuled raadiost. Niiet jah, viimasel ajal olen seda tihti kuulnud. Aga pole ka ime - James ju möllab kinodes. Võib-olla lähen teda isegi vaatama... Daniel Craig pakub silmailu ju küll. Kuigi tal on suured kõrvad. Aga ülejäänud osa temast on kena vaadata :P

Today is a two song day. The first song is (day 17) - a song that you hear often on the radio.

So yeah, I have been hearing this quite a lot recently. But that's obvious, because James is in the cinema again. Maybe I'll even go and see him... Daniel Craig is definite eyecandy. Even though he has big ears. But the rest of him is nice to look at :P 

Teist laulu kuulsin ma täna lindy hop tunnis. See oli nii lahe ja siis ma otsisin selle koju tulles kohe üles. Ja siin ta siis on. See sobib ka järgmise teemaga - päev 18 ja laul, mida sa sooviksid raadiost kuulda.

The second song I heard today at my lindy hop class. I liked it so much that I looked it up when I got home. And here it is. It also suits well with the next topic - day 18 and a song that you wish you heard on the radio.

"Why did Constantinople get the works? It's nobody's business, but the turks'" :D

With warm greetings to my turkish friends :)

Lugu

Nüüd juhtus selline naljakas lugu pasteldega. Selle tantsuhooaja alguses vahetasid Ardo ja Siim omavahel pastlad ära, sest Ardole olid tema omad natuke väiksed, aga Siimul jällegi natuke suured. Natuke aega olid kõik õnnelikud. Eile hakkasin mina siis oma pastlaid otsima, aga mida ei olnud, olid minu kenad uuemad pastlad. Vanad ja katkised olid olemas. Seal oli ka kolm paari Ardo pastlaid, mis oli kummaline, sest teoreetiliselt pidi tal olema kaks... Ja seega oligi nii, et hoopis minu pastlad olid need, mis Siimule vahetati. Ta küll natuke imestas, et noh, tundusid veidi pisikesed küll, aga nagu sobisid, niiet... Ja Ardo nähtavasti kandis neid ka paar korda trennis ja ei saanud midagi aru. Näed siis mis juhtub, kui sul ja mehel on peaaegu et sama jalanumber :P

There was a funny story with the special dance footwear - pastlad - we use when performing folk dances (I'll just call them shoes for now for simplicity's sake). Ardo's new pair was a bit small for him, so he made an exchange with Siim whose shoes were a little bit too big. And everyone was happy for a while. Yesterday I started looking for my dance shoes, but couldn't find them anywhere. The old ones with holes in them were there, but the new and pretty ones were missing. But I found three men's pairs which had to be Ardo's. And so... yes, he had exchanged my shoes instead of his :P Siim, who had got them said that yes, they seemed a bit small, but they were okay for him... And Ardo himself wore them in practice a few times. See what happens when you and your man have a similar shoe size...:P

This is what these pastlad look like..and what eventually happens to them :P

Päev 16 - laul, mida sa armastasid, aga nüüd vihkad.

Enn Sünk oli kunagi ikka päris kuum. Nüüd jätab nagu jahedaks. Vihkamiseks seda küll nimetada ei saa, pigem ma olen sellest lihtsalt välja kasvanud. Paras nostalgia laks oli küll seda vaadates...ja ou mai gaad, milline Justin Timberlake välja nägi :P

Day 16 - a song that you used to love but now hate

N Sync was totally hot when I was younger. Now it leaves me cold. I can't say I hate it, I think I have just outgrown it. Still, it was really nostalgic listening to it again... and I had forgotten that Justin Timberlake used to look like this :P

Hundu

Lumi tuli maha nagu kõik on vist juba märganud. Reede hommikul, kui see veel uus nähtus oli, mõistsin ma, et on halb mõte sõita varahommikul jäistel teedel suverehvidega. Päris libe oli. Aga jäin terveks.

Eelmisel nädalal nägin hirmsat unenägu, kus meil oli laborist isopropanool otsa saanud. No täiesti otsa ikka. Nii et enam tilgakestki kusagil polnud. Ja mul läks seda vaja ja siis ma otsisin ja otsisin ja otsisin... Järgmisel hommikul laborisse minnes (kui mul tõesti oligi isopropanooli vaja), oli see igatahes olemas. Aga mulle vajalikud praimerid oli jällegi kaudunud. Ja siis ma otsisin ja otsisin...kuni leidsin need otse oma nina alt karbist, kus ma teadsin, et need peavad olema. Neil oli vahepeal vist mingi nähtamatuse mantel seljas või miski.

Nädalavahetusel käisin PÖFFi koolitusel, sest minust saab sel aastal ka PÖFFihunt. Minust saab Coca-Cola Plazas piletikontrollija. Niiet 12.-28. november on PÖFF, tulge ka filme vaatama! ;)

Mina küll lähen!

We had our first snow here last friday. And it still hasn't melted, which is unusual, because usually it melts almost right away.

Last week I had a terrible dream where all the isopropanol had run out in our lab. There wasn't a drop of it anywhere and I needed it in my experiments. So I searched and searched and searched... The next morning when I went to work and actually needed the isopropanol, it was luckily there, but some primers I needed were missing. So I searched and searched...and finally found them in the box where I had looked many times and where they were supposed to be. But apparently they had their invisibility cloaks on or something...

I have been confirmed as a volunteer in the Dark Nights Film Festival that is held in Tallinn in November. This is really cool! My job is to be the ticket controller, which is great because usually there are two checking the tickets and one has to be inside the movie theatre while the film is showing. And we can go see movies for free also, as long as there are empty seats. So yeah...I get to see lots and lots of (hopefully) great movies soon! :D

Päev 15 - laul, mis sind kirjeldab

See on vähemalt mõnel päeval päris täone kirjeldus. Ja ma olen kindel, et ma pole just ainukene! :D

Day 15 - a song that describes you

The words of the refrain go like this:

I will get it done by tomorrow, it will be ready by tomorrow. Tomorrow we can plan ahead. Tomorrow I have the will and the time. Tomorrow it will be quick and easy.

Yeah, that's sometimes pretty accurate. Though, I'm sure it applies to many other people too :D

Kuna seda laulu Youtube ei sisaldanud, siis on see kuulatav järgnevalt lingilt:

Because Youtube didn't have this song, you can listen to it there:

Kukerpillid - Homseks saab tehtud

Mida ?

Reedel juhtus laboris naljakas lugu. Mina omaette itsitasin igatahes. Hakkasin valguforeesi tegema ja kirjutasin tuubidele nimesid peale. Mul oli kolm erinevat proovi koodnimedega B, C ja WT. Otsustasin siis selguse mõttes lisada neile tähe F nagu foreesiproov. Seega sain ma kolm tuubi: BF, CF ja WTF. Natuke oli naljakas ju küll.

A funny thing happened in my lab on friday. I found it giggle-worthy at least. I was just about to do a gel electrophoresis of proteins and I was writing names on my test tubes. I had three different samples names briefly B, C and WT. So I decided to mark them with the letter F (as phoresis sample, which would start with an F in Estonian). So in the end I had three test tubes: BF, CF and WTF. It was a little funny, wasn't it..

Päev 14 - Laul, mida keegi ei ootaks, et sulle meeldib

Ma arvan, et inimesed võib-olla ei arvaks, et mulle meeldib Rammstein. Aga meeldib küll. Minu meelest on see parim asi, mida kuulata peale väsitavat töö- või koolipäeva. Ajulõõgastus.

Day 14 - a song that no one would expect you to love

I think that most people wouldn't guess that I like Rammstein. But I do. I think it's the best thing to listen to after a hard day of work or school. Relaxes the brain.

Stuff of nightmares

Mu jõulukaktus on kurb, sest ma vist kastsin teda natuke liiga tihti. Edaspidi püüan ma oma lilli rohkem ära unustada.

Muide, täna sain ma teada, et on olemas selline süvamere elukas nagu vampiirkalmaar (vampire squid). Päriselt ka. Science'is oli pilt ka ja puha.

My christmas cactus is sad, because I apparently watered it too often. Next time I try to forget about my plants more.

Btw, today I learned that there is a creature living in deep seas called the vampire squid. Seriously. There was a picture of it in Science and everything.

Day 13 - a song that is a guilty pleasure

Ma ei tea, kas sellist laulu üldsegi on, mis oleks minu "süüdlaslik nauding" või kuidas seda nüüd tõlkima peakski... Umbes siis kui puberteet üle läks, sain ma aru, et ükskõik, mida ma kuulan, on täiesti normaalne asi, mida kuulata ja ma pole küll ennast eriti "süüdi" tundnud, kui mulle mõni lugu meeldib. 13-aastasena ei oleks ma kellelegi julgenud tunnistada, et ma raadio Elmarit kuulan, aga nüüd ei lase ma ennast põrmugi häirida sellest, et see pole just kõige enimlevinud minuealiste muusikaeelistus.

Aga et mingit laulu siia panna, siis mul meenus seda juttu kirjutades see lugu, mis tundus raadiost kuulates täiesti normaalne ja kuulatav lugu. Ja siis ma nägin selle videot. Ja siis ma sain teada, et seda laulab mingi punt poisse, kes kindlasti veel legaalsed pole. Peale seda polnud see laul enam endine (tähendab, see läks minu jaoks kuidagi palju halvemaks kuulata. Kindlasti oleks sel olnud vastupidine efekt, kui ma oleksin olnud nooremaealise demograafilise grupi esindaja)

I am not even sure that this kind of song exists. After living through puberty, I realised that whatever I listen to, is a completely normal thing to like and since then I haven't felt guilty about any songs I listen to. When I was 13 I wouldn't have told anyone that I like to listen to radio Elmar - a radio station that plays only Estonian songs and that mostly older people like - but now it doesn't bother me that most people my age don't like this sort of music.

But to put at least some song in this post, I, for some reason, thought of this song while writing this. It sounded like a completely normal song when I heard it at first on the radio and I even liked it. Then I saw the video and found out that it was performed by this bunch of guys not even legal yet. After that the song was never the same again (meaning that it got worse for me. Although it definitely would have had a contrary effect if I had been representing a considerably younger demographic group)

Mmmm...väljas on sügisene sügis. Muud midagi.

It's an autumny autumn outside. Nothing more interesting to report.

Päev 12 - laul bändilt, mida vihkad

Ma vihkan seda bändi lihtsalt selle laulu pärast. Päriselt nagu.. mida laulu? Miks?

Day 12 - a song from a band you hate

I hate this band just because of this song. It's mostly because of the words, which are like...what? I don't even want to translate this. Anyway, it's called Werewolf and it is kind of like a love song, only with blood and potential rape. Like....why?

Kummitused loopisid puudega

Nädalavahetusest pääsesin napilt elusalt ja tervelt. Laupäeval käisime Kadrinas tööd tegemas - ladusime puid Ljuba kuurist auto kärusse ja hiljem käru pealt meie kuuri. Ja niimoodi mitu korda. Seal Ljuba kuuris tegime ketti, sest see kuur oli üsna kitsas (see oli suures osas puid täis, sellepärast). Mina olin peamiselt teine lüli - ma olin kuuris sees ja Ardo ja Enn kes puuriitadel turnisid (need ulatusid kõrgele lae alla) ulatasid mulle puid sealt ülevalt ja igalt poolt mujaltki. Igal juhul, selle tegevuse käigus sadas mulle kaela terve hulk puid, luud, potikaas ja nii üllatav kui see ka pole -  väike vikat või midagi selletaolist, mis oli kavalasti puude vahele ära pandud, niiet keegi seda ei näinud. Alles siis kui see oli minust sentimeetri kauguselt mööda ja maha kukkunud, sain ma aru, millest olin pääsenud. Hämmastaval kombel ei saanud ma pihta ka ei puude ega potikaanega, kuid luud tabas mind küll veidi ootamatult. Õnneks oli see selline pisikene, niiet jäin terveks.

Katsumustest pääsenud ja kodus tagasi, otsustasin teha kaerahelbe-õunakooki. Tõeliselt hea tuli, proovige ka! ;)

This weekend was full of perils. On saturday we went to Kadrina to my grandmother's place where we had to get firewood from the shed of my grandmother's friend, who just died, to our shed. The first shed was tiny so we used the chain method - standing in a line handing each other the pieces of wood - for loading wood into a trailer (or whatever it's called...it's the open one you can pull with your car). I was the second link standing inside the shed and Ardo and my uncle were giving me the wood they were unstacking from the stacks that were quite high - they reached the ceiling, so they were over 2 meters tall. Anyway, while doing this work, a myriad of things kept raining down on me from these high stacks of wood - several pieces of wood, a broom, a lid of a pot and surprisingly - a small scythe or something like that, that was cleverly hidden between the wood so that noone saw it until it was lying on the floor after it had fallen past me with just centimeters to spare. I was really lucky because I didn't get hit by it, or as a matter of fact, the pieces of wood and the lid of a pot also missed me. Only the broom hit me by surprise, but it was ok as it was a very small one. 

Later , safely at home, I decided to make a n oatmeal-apple cake. It was really good!  The link to the recipe is in the Estonian text, but the site is unfortunately only in Estonian, but if someone is interested, I can translate ;)

Päev 11 - laul sinu lemmikbändilt

Ma arvan, et mul sellist suurt ja kindlat lemmikut ei olegi. Üks lemmikutest on näiteks Justament ja siin on minu lemmik nende lugudest - 36 :D Kui Ardo ükskord 36 saab, siis ma äratan ta hommikul üles just selle looga.

Day 11 - a song from your favorite band

I don't think I have one favourite among bands, I have several that I really like. For example, an Estonian band called Justament is one of them. They make this kind of country style music (I guess...I don't know much about music styles :P). And here is my favourite from their songs - 36. It's about a man who has just turned 36...so it's like a birthday song; kind of. When Ardo turns 36, I intend to wake him up in the morning by playing this song :D

Pavlovi koerake

15 päeva hiljem oleme jõudnud kümnenda päeva juurde, milleks on - laul, mis teeb sind uniseks/aitab magama jääda/...või kuidasiganes seda tõlgendada. Minu jaoks toob alati une silma Wikmani poiste sarja lõpumuusika. Ilmselt sellepärast, et kui see esimest korda jooksis, nii oma 15 aastat tagasi (appi, ma olen juba nii vana, et 15 aastat tagasi on täiesti normaalne aeg, mida meenutada), siis see tuli reede õhtuti nii umbes kella kümne ajal ja ema lubas mul siis ka kaua üleval olla ja see ära vaadata. Aga kui lõpumuusika juba tuli, siis ma teadsin, et nüüd on kell ikka jube palju ja enam pole valikut - tuleb magama minna. Tänase päevani, kui seda lugu kuulen, siis tuleb selline tunne peale, et ... peaks vist magama minema.

Youtube ikka üllatab vahel - ma tegelt ei uskunud, et ma selle loo sealt päriselt ka leian, aga näed...

15 days later we have arrived at day 10 -  a song that makes you fall asleep. This song is from an Estonian tv show that was first on tv about 15 years ago (I can't believe I'm so old already that 15 years ago is quite a normal time to remember :P). It was shown on friday night at about 10 o'clock and my mother would then allow me to also stay up late to watch it, because she was watching it too. And then, when this end music was playing, then I knew that it was really really late and time to go to bed. So to this day that song, for me, is kind of like telling - ok, it's time to sleep now...

Eile käisime Ardoga Lindy Hopi proovimas tantsida. Päris põnev oli. Keeruline ei olnud. Ma oleks pigem tahtnud, et oleks olnud rohkem samme, mida õppida, aga võib-olla järgmine kord. See mees, kes õpetab on natuke kummaline, aga naine on õnneks normaalne. Tegelt oli lahe. 

Yesterday we went to a Lindy Hop dance class with Ardo. It was interesting, because neither of us had troed it before. It wasn't complicated; rather I would have wanted to learn even more steps, but hopefully we'll get to it next time. All in all, it was cool :)

Päev 09 - laul, mille järgi sa tantsida oskad/tantsiksid

Vana hea Tuljak - seda on igal ajal mõnus tantsida. Isegi kui õiget koreograafiat ei tee, on see ikkagi hea lugu, mille järgi üks hoogne polka käristada :P

Day 09 - a song that you can dance to

This dance is kind of like an anthem to the folk dancers here. It's a good one to dance at any time. Even if you don't do the right choreography, it's still a good song for a lively polka :P

(heli ja tants on omavahel natuke paigast ära, aga noh, tähtis on põhimõte. Video on siis pärit 2009 tantsupeo ülevaatuselt)

(the sound and the dance are a little bit out of sync; but it's the idea that counts. The video is made of our dance group Lee during an audition-thing for the dance festival in 2009)

Päev 08 - laul, mille kõiki sõnu sa tead

No neid laule on ikka väga palju, mille kõiki sõnu ma tean, niiet valikut on.

Aga teate, miks ma just selle laulu valisin? Sellepärast, et ma just avastasin, et meil on kapiiiiiis nelii jääääätiiiist! :D

Day 08 - a song that you know all the words to

Well, there is a whole lot of songs I know all the words to, so there is much to choose from.

This songs doesn't have many words in it. The lyrics go like this:

"Yesterday I went to the town and bought 6 ice creams, and I ate two of them. And now I have 4 ice creams in my fridge. Come to my place, let's have a party!"

Guess why I chose this song? Because I just dicovered that we have 4 ice creams in the fridge! :D

Ma nägin täna öösel unenägu, mis oli veider segu Resident Evilist ja Kill Billist. Oli möllu ja võitlust ja autoga tagaajamist. Jaapani maffia oli esindatud, aga zombisid ei olnud. Nende asemel olid lehmad. Go figure.

I saw a dream last night that was a weird mixture of Resident Evil and Kill Bill. There was action and fighting and car chases. It had Japanese mafia, but no zombies. Instead there were cows. Go figure.

Päev 07 - laul, mis meenutab sulle mingit kindlat sündmust

Peale poolt aastat Tamperes oma toredate rahvusvaheliste sõpradega, otsustasime viimasel nädalal teha veel viimase peo. Seda pidu ja neid vahvaid inimesi meenutabki see laul, mida me seal kuulasime ja mida me ka ise järgi tantsisime kõik koos rõõmsalt Maudi ja Gokce köögis. Sellest on isegi video, mida loodetevasti kellegi silmad enam kunagi ei näe :P

Day 07 - a song that reminds you of a certain event

Remember this? :P

Täna käisin üle väga pika aja jälle kehalises. Ja õhtul trennis ka. Täiega hea oli ennast jälle liigutada!

Päev 06 - Laul, mis meenutab sulle mingit kohta

See laul meenutab mulle Saaremaad ja seda tantsulaagrit, mis meil seal oli üle-eelmisel suvel. Muidu me ikka tantsisime rahvatantsu, aga ühes trennis tuli meile külalisõpetaja. Nimelt mingid kuumade ladina tantsude inimesed olid ka sealsamas koolis laagris, kus meiega harjutasime ja siis nad natuke õpetasid meile ka oma puusanõksu ja sheikimise tantse. Üks oli selle loo järgi. Oi, küll see oli naljakas. Aga nüüd minu peas on see lugu saanud nagu nimilooks sellele laagrile, sest seda kuuldes tulevad meelde need kohad, kus me käisime ja tantsud, mida tantsisime ja üldse kõik toredad asjad, mida seal laagris väga palju oli.

Day 06 - A song that reminds you of somewhere

This songs reminds me of Saaremaa, the biggest island in Estonia, where we had a dance camp the summer before the one. Of course, we danced folk dances most of the time, but then one day we had a guest teacher. Some latin dance people were also in camo in the same building and so we decided to cooperate and they taught us some dances. One dance was to this song. And so this song has in my mind kind of become a theme song for the whole camp and it reminds me of all the places we saw in Saaremaa and the dances and all great things we did.

See pilt on siinkohal ka oluline:

Triinu ja Sass tantsuhoos (peaaegu)

Päev 05 - Laul, mis meenutab sulle kedagi

See oli päris paras pähkel. On palju laule, mis meenutavad mulle mingit kindlat sündmust ja selles osalisi. Paljud rahvatantsu lood meenutavad Ardot, sest temaga ma olen nende järgi juba aastaid tantsinud... Siiski otsustasin ma siia valida midagi muud. Midagi gümnaasiumi päevilt, täpsemalt sellest ajast, kui me tegime vene keele filmi ja mis meenutab mulle Maritit ja Erkkit, kes olid ka seal osalised. Seal filmis oli üks selline koht, kus lihtne talutüdruk (Marit) armub Albertisse (Erkki) ja see lugu mängib ja nad kalpsavad käsikäes üle heinamaa. Ütleks, et kindlasti üks parimaid kohti meie filmis. Siiamaani ajab muigama. Tõesti oli naljakas. :P

Day 05 - a song that reminds you of someone

This one is really difficult. There are many songs that remind of some event and the people there. Many folk songs remind me of Ardo, because we have danced to those songs for years now... But still, I chose something different. Something from the time we had to do a short film for our russian class in high school. So this song reminds me of my two friends who were in my group when doing this movie. They played two young people who met and fell in love and they were prancing around in a meadow hand in hand while this song was playing. It was pretty funny :P

Päev 04 - Laul, mis teeb sind kurvaks

Day 04 - A song that makes you sad

Vana hea Gena... Kuigi laulu sõnum on iseenesest positiivne, teeb see mind alati kuidagi nukraks. Tuletab meelde, kui kiirelt aeg lendab ja neid aegu, mida enam kunagi tagasi ei saa...

This song is from a  Russian tv show for children that I saw as a child. I still like the songs, including this one. Although the message of the song is actually positive, it still makes me feel kind of sad, because it reminds me of time passing so quickly and of all the things that have been and can't be experienced again...

Sügisene

Mul on õnnestunud haigeks jääda. Ilmselt sain Tartust väikse kingituse kaasa. Sellest hoolimata olen ikkagi laboris käinud, aga üsna raske on haigena täpsemaid tegevusi sooritada, sest mu käed värisesid nagu ma oleks 90-aastane. Õudne.

I have managed to catch a cold, probably it was a nice gift from my weekend in Tartu. But despite that I have been going to the lab even when feeling quite bad. I have found out that doing so, some things needing more precision are a bit difficult to do, because my hands are shaking as if I was 90 years old. Terrible.

----------------------------------------------------------------------------

Päev 3 - Laul, mis teeb sind õnnelikuks

Day 03 - A song that makes you happy

Jääboileri "Lumevärv" on kindlasti üks selline laul. See laul tuletab meelde sellist vaikset talveõhtut, kus tänavavalgustuse paistel sajab paksu laia lund (=suurt lund) ja tänavad on vaiksed. Ja sellised õhtud teevad mind õnnelikuks. Ja seega see laul tekitab minus alati mõnusa sooja tunde. Mulle meeldib lumi :)

This is the song that makes me feel happy. The title means "the colour of snow" and it reminds me of a quiet winter night with snow falling in the light of the street lanterns and the streets are quiet. These kinds of evenings are the best and they make me happy. So the song makes me feel warm and fuzzy inside. I love snow :)

Teisipäev

Päev 02 - Kõige vähem lemmikum laul

Day 02 - Your least favorite song

Kõige kohutavam laul, mida ma kunagi kuulnud olen pärineb gümnaasiumi muusikatunnist. Pidime seda kontrolltöö kuulamise osaks teadma. Seda on lihtsalt halb kuulata.

Kuigi...nüüd kui ma mõtlema hakkan, siis üks ekspressionistlik heliteos, mida me kuulasime, oli veel hullem. Kahjuks või õnneks ma enam ei mäleta, mis tolle nimi oli.

The most awful song I've ever heard is from my high school music class. We had to recognise songs in our tests and this was one of them. It's just terrible to listen to.

Although, now that I'm thinking of this, there was one expressionist piece of music we listened to that was even worse. Sadly (or luckily), I don't remember its name any more.

Niisama

Üldiselt on elu samamoodi. Nädalavahetusel oli tore - reisisime Tartusse, oli Star Warsi õhtu ja Mariti/Eriku soolaleivapidu. Muud põnevat pole nagu olnud. Lee hooaeg hakkas kah täna, aga tantsida saab alles järgmisel nädalal.

Life has been going on normally. During the weekend we had some fun - Ardo and I went to Tartu in southern Estonia to visit some friends. We had a Star Wars movie night and a friends' house warming party. Nothing else interesting has happened. The first meeting of the season of my dance group Lee was today, but we will start dancing next week.

Ja kuna midagi intrigeerivat mul siia kirjutada pole, siis ajaviiteks proovin siia teha ühe 30-päeva väljakutse, mida lahedate laste blogidest võib leida. See siin on laulude kohta.

As I have nothing intriguing to write, I'll take on a 30-day challenge, just for fun. This one is about songs.

Päev 01 - Lemmiklaul

Day 01 - Your favorite song

Hiljuti jõudsin arvamusele, et üks parimatest (kui just mitte kõige parem) laul, mis kunagi tehtud, on Queen'i Bohemian Rhapsody. Selliseid laule lihtsalt ei tehta enam tänapäeval.

Recently I have come to the conclusion that one of the best (if not the best) song ever made is Bohemian Rhapsody by Queen. People just don't make songs like this any more.

Tere, kool?

Sügis on käes ja Ardol algas kool. Minul...mitte päris. Loenguid mul see semester ei ole, seega on see sügis teistmoodi kui 16 eelmist, mil septembriga algas (niivõrd-kuivõrd) hoogne koolitöö. Mul ei ole täpsete kellaaegadega kohustusi. Ma ei pidanud endale lubama, et "see semester hakkan kohe alguses korralikult õppima", ainult selleks, et hiljem tõdeda, et see siiski päris nii ei läinud. Mul polnud vaja uusi vihikuid ja pastakaid osta (mis tegelt on natuke kurb, sest mulle meeldib uusi vihikuid osta). Sel sügisel oleme ainult mina ja minu magistritöö.

Noh ja kehaline ka tegelt. Et saaks trenni teha ja ka kaks ainepunkti skoorida. Et nagu päris nulliring ei oleks või nii...

Homsest läheb töö lahti.

So it's autumn and Ardo started school today. I didn't. I have no lectures this semester, so this autumn is quite different from the 16 previous ones, when september meant the start of studying. I have no obligations at specific times. No promises of "this semester I'll start studying right away" that never work out anyway. No shopping for school supplies. This semster it's just me and the work for my Master's thesis.

And the aerobics class. You know, for some workout and also two credit points, so that it wouldn't be a complete zero for this semster.

Tomorrow I'll be starting the work.

Meil on viimasel ajal uus lemmikloom ka. Ämblikorav. Ma olen teda viimasel ajal peaaegu iga päev meie rõdul näinud. Ükspäev mõtlesin, et kuidas ta küll sinna saab, sest ühtegi puud pole nii lähedal, et saaks hüpata. Siis läksingi vaatama, kuhu ta meie rõdult edasi läheb...ja nägin, et silmagi pilgutamata ronis ta mööda seina lihtsalt edasi järgmisele rõdule. Hoidis seinakivikestest kinni ja lihtsalt läks. Ühesõnaga, Ämblikorav on päris äge. Nunnu on ta ka. Mõtlesin, et jätaks talle natuke pähkleid, aga mul pole pähkleid praegu. Võib-olla hiljem.

Lately we've had a new pet. It's name is SpiderSquirrel! It's a squirrel that has visited our balcony almost every day recently. First, I had no idea how it was able to get there, because there are no trees within a jumpable distance. But one day I went to check where it went after visiting us, and saw that it was just climbing on the wall. The wall has these little stones that it was able to hold on to, but it was cool nonetheless. A real SpiderSquirrel. And it's also very cute :)

StairMaster

Kui sulle meeldib asju viiendale korrusele tassida, siis käsi kokku löö!
Jaa, kolimine käib ja reedel juba tuleb interneti-panija-mees. Varsti olen uues kodus. Põnev-põnev. :D

If you like to move your things to the fifth floor (no elevator), clap your hands!

Yes, we are moving to a new apartment. So exciting! :D

Suvi!

Mul on nüüd suvepuhkus! Päike paistab ja linnud laulavad ja sääsed söövad. Nagu päris. Lähengi nüüd aeda raamatut lugema :)

I am on my summer holidays now! The sun is shining and the birds are singing and the mosquitoes are biting. I'm going out to the garden to read a book. That's the life :)

Sad Goodbyes

See postitus on pühendatud minu Tampere sõpradele, seega kirjutan praegu vaid inglise keeles.

It is the most difficult part of being and exchange student -  saying goodbye. Last days I have been saying my goodbyes to so many people with who I have had such a good time during my studies in Finland. This morning was the hardest of it all - parting with my dearest friends who I have become so close with these past months. It is just heart-breaking to go from seeing each other (nearly) every day to not knowing when we will meet again. But we will meet, be sure of that!

So thank you, my friends, for making these five months in Tampere so memorable; we had such a great time together! You will always have a place in my heart!

Love you, guys (and girls)! :)

(The song is called "get up and let's go away" (it sounds quite harsh in English, which it is actually not in Estonian), I think it is appropriate for today)

Eksaminädal on käimas. Täna oli kaks eksamit ja reedel on veel kaks. Ja siis veel mõned kodused ülesanded ja ongi kõik. Tundub, et täna läks vähemalt hästi. Täna oli ka esimene kord, kui Star Warsi vaatamisest eksamiküsimuse vastamisel kasu tõusis. Lingvistika eksamil oli nimelt küsimus nimetada kaks erinevust, mis eristavad Ameerika ja Briti inglise keelt kui dialekti. Ma ei osanud selle peale kohe midagi öelda. Püüdsin siis ette kujutada kedagi, kes vastavaid dialekte kõneleks. Siin aitas mind Obi Wan Kenobi, kelle kõnelemist olin ma kuulanud küll ja veel (kuigi ma tean, et Ewan McGregor on tegelikult šotlane, aga tal ei ole nii tugev šoti aktsent minu meelest...vähemalt mitte StarWarsis). Võrreldes tema kõne ameeriklaste omaga, mida on lihtne ette kujutada peaaegu ükskõik millisest filmist, olin ma suuteline leidma vastuse küsimusele. Näed siis, sellest, et ma Star Warsi peaaegu peast tean, on ka mingit kasu :D

Exam week is here. Today I had two exams and there is still two more on Friday. And then some assignments and that's it. I think today went well. And today was the first time that my knowledge of Star Wars actually paid off when answering a question in a test. It was in my linguistics exam and the question was to point out two dialect differences between American English and British English. I couldn't think of anything at first, but then I tried to imagine people speaking these. And here Obi Wan Kenobi helped me, whose speach I had listened to again and again (although I know that Ewan McGregor is scottish, but I think his accent is not so strong, at least not in the Star Wars movies). By comparing his speach to the one of americans (which can be found in almost every movie), I was able to work out the answer. So my countless times of watching Star Wars have proven useful for something at least :D

Raske uskudagi, aga täpselt nädala pärast olen ma tagasi Tallinnas. On rõõmus ja on kurb ka. Kuidas aeg küll nii kiirelt läheb...

It is hard to believe that exactly this time next week I will be back in Tallinn. I am happy and I'm sad. How the time flies...

Annimon digimuutub...

Õppimine on üks huvitav asi. See on uskumatu, misasju teada võib saada. Üks asi on teada saada neid asju, mis on päriselt õppeainetega seotud, aga aju on selline salakaval, samal ajal kui mina üritan kodutöö jaoks vastuseid leida, püüab tema mind segada igasuguste muude asjadega. Seega täna, lisaks mitmetele elektrofüsioloogiaga seotud lehekülgedele, lugesin ma muuhulgas ka digimonidest, Robert Downey Jr.-st, Odinist ja tema jumal-sõpradest ja sugulastest jne. Mis biofüüsikasse puutub, siis mul oli hea meel, et mu keskkooli füüsikateadmised polnud mind veel maha jätnud, kuigi ma polnud neist ammu midagi kuulnud, otsustasid nad kammbäki teha. Jess.

Studying is an interesting thing. You'll never know what you may learn. One thing is to learn stuff that you need for your report, but my brain is very cunning and at the same time I'm trying to make sense of the questions I need to answer, it tries to distract me with all sorts of ideas and stuff. So today, in addition to electrophysiology, I read about digimons, Robert Downey Jr, Odin and his god-friends and relatives and so on. At least in what has to do with biophysics, my highschool physics knowledge made a comeback. Success.

Kellel ei tulnud meelde, siis see siin on  järvekaur

Üks teine päev tõstsid pead aga teadmised kuuenda klassi bioloogiatunnist. Istusime Maudi ja Nildaga järve ääres ja äkki nägin järve peal üsna meie lähedal päris laheda välimusega linde. Vaatasin neid ja mõtlesin - no pagan, see on ju järvekaur. Olin isegi üllatunud, et ma teadsin, milline järvekaur üldse välja näeb (pärast kontrollisin - oli tõesti). Kahjuks mu inglise keele teadmised ei olnud nii tasemel ja seega pidin piirduma hüüatusega: "Look, look! ... Cool lake birds!"

Nüüd ma olen targem ja tean, et järvekaur on inglise keeles black-throated loon.

Another day my sixth grade biology knowledge surfaced. We were sitting with Maud and Nilda by the lake and I suddenly saw cool-looking birds on the lake quite near to us. The coolest thing was that I actually knew what they were called in Estonian, although I had never seen these birds in real life before. Unfortunately my English wasn't so good and so I had to just call them "cool lake birds".

But at least now I know that according to wikipedia they are called black-throated loons.

Laupäeval ei läinud aga teadmisi üldse vaja, sest siis ma õppinud ka kohe üldsegi mitte. Laupäeval me käisime terve kambaga hoopis kinos ja vaatasime filmi The Avengers. See oli täiega lahe. Seal oli lahedad superkangelased ja veel lahedamad pahad ja nalja oli ja tulnukaid ka. Kahesõnaga - tosi kiva!

Peale seda käisime burksi söömas. Luis tahtis jäätist. Kui ta seda tellis, siis müüja küsis talt, et mis sorti ta tahab, kas musta? ja Luis vastas, et jah, musta jah, sest Mehhikos on must Oreoga. Aga ta ei arvestanud sellega, et me oleme Soomes ja siin tähendab must loomulikult seda, et on lagritsaga. Aga peab tunnistama, ta oli vapper ja sõi kõik ära.

Siis me otsustasime natuke jalutada, sest ilus õhtu oli. Mingil hetkel keegi ütles, et läheks jala Hervantasse (mis on kesklinnast umbes 10 km; aga selleks hetkeks olime me oma paar km juba kõndinud). Ja siis me läksimegi. Jala. Hervantasse. 10 km kokku. Minul ja Josefil polnud probleemi, me käisime oma kiire tempoga teistest oma pool km eespool lõpuks, aga me oleksime Nilda sellega peaaegu ära tapnud vist. Ups :P

Saturday I had nothing to do with studying, because we went to see The Avengers. It was soooo good. There were cool superheroes and even cooled bad guys and it was funny and there were aliens. :D

After that we went to have a burger. Luis wanted ice cream, so he went and ordered one, however, he was asked if he wanted the black one and he, thinking it was with Oreos, said yes, of course. But he forgot it was Finland and here everything black is with liquorice. But he was very brave and ate it all.

Then we decided to walk a little, because it was a nice evening. At some point someone suggested walking all the way back to Hervanta and everyone agreed. So we walked. To Hervanta. Nearly 10 km. Josef and me had no problem, as we were in the end walking several hundred meters before the others, but I think we almost killed Nilda. Sorry, Nilda. :)

Eelviimane nädal on käimas ja varsti on eksamid!

Vaikus

Kuidagi üksildane tunne on täna.

Feeling a little lonely today .

Tahaks juba Ardot näha...

Undercover Finnish

Nüüd on Wappu läbi. See oli tõeliselt vahva. Siin on veel mõned meenutused eelmisest nädalast.

Üks päev käisime Näsijärve ääres päikeseloojangut vaatamas. Nagu võiski arvata, oli taevas täiesti selge, välja arvatud seal ilmakaares, kuhu päike loojus, kus laiutasid suured pilvemassiivid. Ehk siis päikeseloojangut me päris ei näinud. Jalutasime niisama ja tegime tobedaid pilte.

One day we went to see the sunset on lake Näsijärvi. The sky was completely clear, except in the direction where the sun was setting, where big clouds obscured all view of the nice sunset. But then we just had a walk and took some silly pictures. 

Maud, Nilda, Roberto, mina and Alexandra captured by Maud's camera.

Esmaspäeval oli üks väga huvitav päev. Minu uus soomlasest sõber, Taina, kutsus mind koos ta sõpradega grillima. Tundus põnev ja läksingi. Kohtusin Tero, Mikko ja Minnaga ning koos läksime Tero juurde, kus siseõues oli grill. Ütlesin neile, et võib rääkida soome keeles ja suutsin ise kah mõne sõna sekka öelda. Me grillisime jube häid asju - lisaks tavalisele sealihale ostsime šampinjone, peekonit ja sinihallitusjuustu ja sulatatud juustu. Võtsime šampinjonidelt jalad ära, niiet auk jäi järele, sinna auku panime juustu ja mässisime peekoniviilu selle kõige ümber ja siis grillisime. Ikka täiega hea oli.

Sel ajal kui me sõime, tuli pidevalt rahvast juurde sinna õue, kes kõik ka grillisid ja tšillisid. Ja kõik olid soomlased. Kui juba päris palju rahvast oli, siis ma ei julgenud enam eriti midagi öelda ja möödus paar tundi enne kui teised aru said, et ma tegelikult eestlane olen. Siis nad tulid lagedale oma eesti keele oskustega, mis koosnes peamiselt väljenditest nagu "tere hommikust" või "kuidas käsi käib". Viimane tundus neile tohutult naljakas, nad ütlesid seda ja vehkisid kätega :P Mina samal ajal naersin sisimas selle üle, kuidas nad ei suuda öelda sõna "käib", vaid nad ütlevad alati "käyb". Ja nad ei saanud aru, miks ma arvan, et lämpimämpi on naljakas sõna. Õhtupoole hakkas külm ja siis me läksime tuppa ning kuna mul oli jäänud ainult pool tundi enne kui ma pidin minema, et Maudiga sauna jõuda, siis me mängisime pool tundi telekamängu. Ühesõnaga, soomlased olid lahedad :P

Monday was quite cool. My new Finnish friend Taina invited me to go and have a BBQ with her friends. So we went to Tero's place where there was a grill in the inner yard. We cooked many delicious things. And since I told them it's ok to talk in Finnish, we did just that and this time I was also able to participate in the conversation. All the time when we were sitting there and eating, more and more students came to chill and grill there as well and all if them were Finnish. At that time I didn't dare to say much, so it took them a couple of hours, before they figured out I'm Estonian :P

Õhtul läksime linna peale Maudi, Alexandra, Roberto, Nilda, Felixi, Josefi, Martina ja Luisiga. Kesklinn oli rahvast täis, peamiselt tudengeid. Paljud istusid jõe kaldapealsel murul, tarvitasid vägijooke ja tšillisid niisama. Meiega leidsime endale platsi nende hulgas. 

In the evening we went to the city center with  Maud, Alexandra, Roberto, Nilda, Felix, Josef, Martina and Luis. There was a lot of people, mostly students. Many were sitting on the banks of the river, drinking and chilling out. We too found a place among them.

Põhjus, miks kõik seal olid, oli see, et täpselt keskööl pandi Hämeensilla peal olevale kujule inseneride müts pähe. Väga uhke. Tugevamad peoloomad jäid peale seda hommikuni linna peale pidutsema, aga me läksime koju. Olime isegi piisavalt osavad, et saada esimese bussi peale, mis peale seda sündmust väljus (uskuge mind, see oli omaette saavutus arvestades seda rahvahulka, mis seal oli)

The reason for everyone's being there was the capping of the statue on Hämeensilta with the teekkaricap. The strongest party people stayed in the center after this event until morning, but we went home. We were even able to catch the first bus after this (and this was an accomplishment of its own considering the amount of people there)

Neiu mütsiga

1. mai hommikul sõitsime puhanult kesklinna tagasi. Vaatasime paraadi. Iga gildi rebased olid valmistanud härweli, mis oli mingi kergelt lõhutav ja kerge asi, mis võis olla põhimõtteliselt ükskõik misasi (vt nt pilti allpool) ja kõigil olid oma tunked seljas, niiet see oli üks vahva ja värviline paraad. Me kvalifitseeruksime kah rebaste alla muidu, aga paraadil võisid osaleda ainult need, kes pärast jõkke kasteti, kelle hulka me ei kuulunud.

On the morning of 1st of May, we went once again to the center to see the parade. Each guild's fuksis had their härweli and their overalls and it was nice and colourful. 

Onur, mina, Gokce, Maud ja Emre paraadi algust ootamas

Paraad

Ja kulminatsiooniks kasteti paraadil olnud rebased kolm korda jääkülma Tammerkoski jõkke, peale mida said nad ametlikult teekkariks. Brrrrrrr..

And the culmination of all this was the dipping of the fuksis three times in the Tammerkoski river, after which they became teekkaris. Brrrrr..

Wappu-time!

Meil käib Wappu täie hooga! Igast värki toimub kogu aeg. Kool on ka ja päris palju koduseid ülesandeid on kah antud, niiet igav kõige selle keskel ei ole.

Around here Wappu is happening! Different events are going on every day. But there's also quite much school now and lots of assignments, so among all this, I won't be bored.

Wappu algas peoga eelmisel neljapäeval. Soojendasime Maudi ja Gokce juures, siis läksime edasi linna. Klubi ees oli tohutu järjekord, kus me seisime oma poolteist tundi. Ja oh seda irooniat, kui mind uksest sisse ei lastud, kuna minu üliõpilaspilet (mis oli pildi ja sünnikuupäevaga dokument) ei olnud piisav, et mind lasta uksest sisse tudengitele mõeldud peole. Teised siis pidutsesid, ma läksin koju.

Wappu started with a party last thursday. We had a pre-party at Maud and Gokce's place, then went to city center. There was a huge line to enter the club, we stood there for something like an hour and a half. And oh the irony, when I couldn't enter the club with only my student card, even though it was a party for students and I even had my overalls on. So the others partied and I went home.

Siin me oleme järjekorras, vasakult Emre, Gokce, Aras, Jerem', mina ja Luis.

Here we are in the line.

Laupäeval oli vabaõhukontsert, aga ma ei läinud sinna, kuna väljas oli külm ja märg. See-eest pühapäeval oli täiega ilus ja soe ja mõnus ja päikseline. Siis oli Wappu piknik, kus me ka käisime. Ostsime pisut provianti ja seadsime end muru peal sisse. Väga tšill oli.

On saturday there was an open-air concert, but I didn't go there, because it was cold and wet outside. However, on sunday it was the perfect weather - warm and sunny and nice. Then we had a Wappu picnic. We bought some stuff to eat and chilled out on the lawn enjoying the weather and good company.

Siin me oleme piknikul, mina, Alexandra ja Luis, Maud tegi pilti ja David tuli hiljem.

Here we are at the picnic, me, Alexandra and Luis, Maud was taking the picture and David arrived later.

Me oleme nii õnnelikud, et kevad on lõpuks kohal!

We are so happy, because it's finally spring!

Esmaspäeval käisime Maudiga WappuBic'il ehk Wappu aeroobikat tegemas. Selle raames sai tasuta sportida, seal oli neli erinevat tundi kella neljast kaheksani. Me jätsime ainult ühe vahele, ülejäänud tegime kõik kaasa. Mu lihased tunnevad seda siiani.

On monday there was WappuBic or Wappu aerobics where we went with Maud. There were four different lessons from 4 to 8 in the evening and we only left out one and participated in all the others. My muscles are still feeling it.

Teisipäeva tippsündmus oli Wappu film - The Blues Brothers. See oli parim filmielamus, mis mul kunagi olnud on. Kuna igal aastal näidatakse Wappu ajal sama filmi, siis kõik teavad, mis seal juhtub ja nad hüüavad filmile vahele umbes selliseid asju, et "ei, ära mine sinna!", "vajuta gaasi!", "uks lahti" ja "uks kinni" (alati kui keegi uksest sisse-välja läheb) jne. Soome keeles muidugi. Kuna see on muusikaline film, siis iga kord kui filmis tuleb laul ja seal tantsitakse, siis kõik hüppavad püsti ja lähevad ekraani ette tantsima. Ja seal filmis on üks tegelane naine, kes tahab peategelasi õhku lasta ja seda mängib Carrie Fisher, kes mängib printsess Leiat Star Warsis ja iga kord kui ta ekraanile tuli, siis hakati ümisema Imerial March'i, mis oli ka päris naljakas. Üleüldse - see oli vägev!

The main event on tuesday was the Wappu movie - The Blues Brothers. It was a great movie experience. Because they have the same movie every year, then everyone knows what will happen in the movie and they are shouting things like "don't go in there!", "step on the gas!", "door open" and "door close" (every time someone goes through a door). And because it's a musical movie, whenever there was a song in the movie, everyone got up and went to dance in front of the screen. Also, Carrie Fisher, who played Princess Leia in Star Wars, was playing a woman there who wanted to blow up the Blues Brothers and every time she appeared, people started humming the Imperial March, which was also quite funny. All in all - it was great!

Väike vahepala sellest filmist:
Something from the movie:

Pingviinidest

Pingviinid on päris nunnud.
Penguins are quite cute.
Aga neil on ka halbu külgi
But they also have a dark side.


Kindlasti tasub vaadata seda videot, see ütleb põhimõtteliselt kõik, mis vaja öelda.
You must watch this video, it says everything that needs to be said about penguins.

Tšill.

Minulla on ikävä

Täna oli teine tantsutund ja me õppisime fokstrotti. Mingil põhjusel ei tantsita seda siinkandi sik-sakiliselt nagu Eestis alati õpetatakse. Ei hakanud küsima ka, kuna ei oska soome keeles nii keerulist lauset moodustada, põhiliselt kuna ma ei tea, kas sik-sak on ka soome keeles sik-sak või midagi hoopis muud. Näiteks eile soome keeles tunnis olin ma täiesti kindel, et kui öelda "minulla on ikävä", siis see loogiliselt ju tähendab, et mul on igav. Tuleb välja, et siis on mul hoopis igatsus.

Samuti ma õppisin, et kui soomlased kedagi kalliks peavad, siis nad ütlevad talle "muru". Niiet Ardo, muru, ma tulen varsti koju!

Eile oli Roberto juures õhtusöök. Roberto ja Nilda küpsetasid imemaitsvaid mehhiko roogasid, ma arvan, et need olid tacod. Neid oli nelja või viit erinevat sorti ja kõik olid täiega head. Õnneks nad arvestasid ka minusugustega ja kolme sorti olid mitte-vürtsikad ja siis olid veel keskmiselt vürtsikad ja täiega vürtsikad. Ma ei julgenud ühtegi vürtsikat proovidagi, sest neil oli tehtud ka mingi tomatitega värk, mida ühele asjale, mille nime ma ei mäleta, sai peale panna, ja juba see oli nii vürtsine, et ma suutsin ainult ühe ampsu võtta. Üldiselt teised siin ei ole nii tundlikud vürtside suhtes kui mina ja mehhiklased muidugi ei tee teist nägugi ja väidavad. et "see pole üldse vürtsine" toitude peale, mis panevad mind tuld purskama.

Magustoit oli ka. See oli selline riisipudru moodi asi, ainult et kondenspiimaga. See oli suht magus ja maitses üldiselt nagu magus piimasupp.

Täna ma täiega panin Matlabile ära! Mari-Ann 1, Matlab 0, raisk! 

(See tähendab, et ma sain oma ülesande tehtud, mille jaoks oli vaja kasutada Matlabi, mida ma eile esimest korda nägin. Mõnikord ma olen lihtsalt nii tark ja osav ja ennast kiitmast ei väsi :D)

Today we had our second dance lesson and we learned foxtrot. For some reason they don't dance it here in the zig-zag pattern as we are taught in Estonia. But I didn't question it. Because I didn't know how to make  this sentence in finnish, mostly because I have no idea how to say zig-zag in finnish - is it the same as estonian or something completely different. You never know those finnish people. For example yesterday in my finnish class I learned that when they want to call someone "honey" they say "muru", which means grass or lawn in estonian.

Yesterday we had a dinner at Roberto's place with some italian and check and french people. Roberto and Nilda cooked us some wonderful mexican food. They were tacos, I think (I get confused with the names :P) and they were delicious. Roberto and Nilda had also thought of me when making them, so there were some that were not so spicy, which was great. I didn't even dare try the spicy ones, because the tomato thing that could be eaten with one kind of dish was already so spicy that I could only eat one bite. There was also dessert and I can't remember how it was called. It was some rice thing with condensed milk and it was quite sweet.

I kicked Matlab's ass today! Mari-Ann 1, Matlab 0! :D

Important to know

 

Juba linnukesed ei laula

Kevad ei taha tulla. Üldse kohe ei taha. Lumi püsib kangekaelselt maas ja ära ei sula. Õnneks on suurem jää teede pealt ära sulanud, mis on suureks kergenduseks kohalikele mehhiklastele, kellele oli jää peal kõndimine äärmiselt problemaatiline. Üks päev oli küll juba 6-7 kraadi sooja, aga täna öösel oli jälle peaaegu kümme kraadi külma. Niiet....

Alates eelmisest nädalast võtan ma osa ülikoolis pakutavatest tantsukursustest. Helen rääkis, et nad Anttiga lähevad ja kuna see maksis kõigest 5 eurot ja ma väga tahan tantsida, siis ma värbasin Roberto omale paariliseks ja kolmapäeval külastasimegi esimest tundi. Õppisime viini valssi. Või noh, mina juba oskasin, Roberto õppis. Lõpuks hakkas natuke ka välja tulema. Tund on muidugi soome keeles, niiet mulle tuleb kasuks see rohkem soome keele õppimise koha pealt (ma pean Robertole ju tõlkima, mis nad räägivad), sest tantse ma juba oskan.

Nädalavahetusel seekord nii palju pidu ei olnud. Ainult natukene. Laupäeval mängisime lauamänge sõpradega. Michel oli Maudile toonud Sabotööri mängu ja siis me mängisime seda. Ma olin sabotöör ainult ühe korra, aga ma olin täiega hea; keegi ei saanud aru, et ma paha olen :D

Pühapäeval oli Giovanni sünnipäev. Ta tegi külalistele itaalia toite ja kõik oli niiii hea! Me sõime pastat ja lasagnet ja pirukat, magustoiduks muffineid, kooki ja tiramisut. Mul pole ammu kõht nii täis olnud kui eile. Aga ma ei saanud ju midagi proovimata jätta.
Sel õhtul sai seal minu tuttavate selt6skonnas väga populaarseks öelda "Terviseks!" Kuna nad teadsid, kuidas seda öelda juba paljudes teistes keeltes, siis nad tahtsid, et ma ütleks, kuidas see eesti keeles on. Üldiselt nad arvasid, et see on parim, mida nad siiamaani kuulnud on ja terve õhtu (või vähemalt nii kaua kui nende joogid kestsid) hõikasid nad kõigile: "Tervi-seks!" See oli päris naljakas :P

The spring does not want to come here. There is snow everywhere and it just won't melt. One day there was something like +6 or +7, but last night it was again nearly -10, so....

Since last week I have been attending the dance course offered by the university. Helen told me that she was going there with Antti, and since it was olny 5 euros, I recruited Roberto to be my dance partner and we had the first lesson on wednesday. We learned the viennese waltz. Well, I already know how to dance it, so it was mostly Roberto who did the learning. In the end he was getting it, so it was a nice lesson. And of course it was in finnish so for me it is mostly good for learning finnish, because I already know the dances.

This weekend there weren't so many parties as last weekend. On saturday we had a game night. This time I was not killed in Munchkins, but I was a kick-ass saboteur one time when we played the Saboteur game that Michel had brought.

On sunday it was Giovanni's birthday party. He made italian food and everything was sooo good. We ate pasta and lasagne and a pie; for dessert we had muffins and cake and tiramisu. I was so stuffed by the end of the night; but I just had to try everything.
I taught my friends there a new popular word "Terviseks!" (Cheers! in estonian). Since they knew how to say it in many languages they wanted to know how it was in estonian, so I told them. They thought it was just the best one ever and were shouting out "Tervi-seks!" until their drinks lasted. It was quite funny :P

Iraanis algas täna hommikul aasta 1391. Head uut aastat!

For iranians, the year 1391 began this morning. Happy new year!

Party every night

Nagu pealkirjast arvata võib on viimased päevad olnud pidu-pidu. Ma ei mäleta, kas ma olen kunagi pidutsenud kolmel õhtul järjest, igatahes nüüd ma olen.

Reede. Toimus INTO (kohalik rahvusvaheline klubi) 5. sünnipäev ehk vuosijuhla. See oli väga peen pidu, noormehed ülikondades või frakkides ja neiud pikkades kleitides. Istusime pikkade laudade taga, sõime, jõime, kuulasime kõnesid, laulsime, rääkisime juttu... Söök oli väga hea, see oli neljakäiguline - supp, eelroog, praad ja magustoit. Juurde pakuti veini, kaks pitsi viina ja magustoidu kõrvale konjakit või koorelikööri. Aga sööma pidi tempokalt, sest iga natukese aja tagant pidi laulma. Igaühel oli voldik, mis sisaldas õhtu kava ja umbes 40 erineva laulu sõnu, ning sealt me siis laulsime erinevaid laule. See käis nii, et keegi tõusis püsti, ütles, et tere, mina olen see-ja-teine ja pakkus laulu, mida laulda, ning hakkas ise ees laulma. Ja teised laulsid järgi. Enamik laule olid soome keeles, kuid mõni oli ka inglise, saksa, rootsi või prantsuse keeles. Minu lauanaabriteks olid üks prantsuse kutt ühel käel ja üks nepaali kutt teisel käel, niiet vestlus oli huvitav. Kas te teadsite, et Nepaalis elab üle 20 miljoni inimese? Mina näiteks ei teadnud.
Pärast pidulikku osa viidi meid bussidega järelpeole. Seal oli dj ja värki, aga ta mängis väga halba muusikat, seega me ei tantsinud, vaid lobisesime niisama. Koju jõudsin umbes pool 5 hommikul, aga pidu oli äge!

Laupäev. Eelmisel õhtul oli Helen, kellega me vuosijuhlal käisime, kutsunud mind tema ja Antti soolaleivapeole. Ma olin seal ainus rahvusvaheline inimene, aga kuna ma saan soome keelest juba üsna hästi aru, siis ma olin kah kutsutud. Ja läksin ka. Kõik olid soomlased ja puhusid soome keelt, niiet alguses oli natuke hirmus. Aga pärast paari klaasi (väga head) booli, sain ma ka mõne sõna soome keelt suust. Lõpuks läksime ikka inglise keele peale üle nendega, kellega ma seal rääkisin. See teeb vestluse ikka väga palju kiiremaks :P
Aga see polnud veel kõik. Ma olin samal õhtul kutsutud ka Davidi (Mehhikost) sünnipäevale, kuhu ma ka läksin hiljem. See oli tüüpiline korteripidu. Ma lahkusin umbes kaheteist paiku kui tequilat joonud mehhiklased muutusid väga valjuks ja mul tahtsid kõrvad peast kukkuda. Ja üks neist valas mulle kogemata pool pitsi tequilat krae vahele. Aga polnud hullu, kokkuvõttes jällegi tore õhtu.

Pühapäev. Josef (Tšehhist) kustus enda juurde peole. Seal polnud nii palju inimesi, kui eelneval õhtul peol ja seega oli natuke mõnusam. Josef ja üks tšehhi tüdruk küpsetasid meile pannkooke ja muffineid (mmmm... , kui head need olid). Hiljem tuli tšehhe veel juurdegi - ühed Josefi sõbrad teevad bändi ja siis nad võtsid oma kitarrid kaasa ja tegid meile väikse kontserdi. Nad olid päris normaalsed, tore oli kuulata ikka.

Ja nii see erasmuslase elu läheb.
(ma loodan, et varsti saan näidata ka mõnda pilti neist õhtutest, praegu mul veel pole ühtegi)

As the title suggests, it has been party-party for the last few days. I can't remember if I have every partied on three nights in a row, but now I definitely have.

On friday it was INTO's 5th birthday. It was a very fancy party, the boys were in suits and girls in long dresses. We sat at long tables, ate, drank, listened to speeches, sang, talked... The food was so good, it was a four-course dinner. And for drinks they offered wine, two shots of vodka and some cognac or cream liquor with dessert. But we had to eat fast, because every now and then we had to sing different songs (the lyrics were given) in finnish, english, german, swedish and french. And the conversation was also interesting - on my right there was a frnch guy and on my left a guy from Nepal. Did you know that there are more than 20 million people live in Nepal? I didn't.
After the fancy part, we went to the afterparty. There was a dj, but he played only crappy songs, so we mostly just talked. I got home at 4.30 in the morning. It was a great party.

On saturday I was invited to Helen's and Antti's house warming party. I was the only international person there, because I can understand finnish quite well by now. At first it was really scary, but after a few glasses of punch, I was able to speak a few words myself. But in the end we still switched to english :P
After this party, I went to David's birthday party. It was a typical Paawola-party. I left at about midnight, because some mexican people got really loud when they got drunk so I felt my ears will fall off. And one of them managed to drop some tequila on me. But it was ok, it had still been a good night.

On sunday Josef had asked us to his place for a smaller party. There were pancakes and muffins (they were delicious). Also, some friends of Josef's play in a band, so they brought their guitars and made a small concert for us. And thus was spent another great night.

And such is the life of an erasmus student.