Oeh, ma pole nii ammu siia kirjutanud, aga ma tagantjärele ei hakka heietama, mis vahepeal on või ei ole juhtunud. Pigem tahaks ma rääkida tänasest päevast, sest täna oli nii hea päev. Ilus, aga samas väga kurb. Nimelt oli meil täna lõpukell. Hommikul oli kaks füüsikat. Ma jäin sinna hiljaks, aga kui ma sinna sisse astusin, siis Sander ja Tanel seisid rahvariietes klassi ees ja rääkisid tõsimeeli neutriinodest. Seda oli lihtsalt nii koomiline vaadata, sest rahvariided ja füüsika ei lähe omavahel üldse kokku :P Üldse olid kõik täna väga kenad oma rahvariietes.
Siis tuli meie kõige viimane tund üldse. See oli Tairi Tamme-Amjärvega, kes meile kustiajalugu andis. See oli nii hea tund. Ta rääkis meile savist. Ta rääkis väga hästi. Ja siis me voolisime seda, mida tahtsime. Mina panin oma taiesele nimeks "Nagu merelaine", sest ta oli natuke nagu merelaine kujuga.
Peale seda algas aktus. Päälik pidas kõnet nagu tavaliselt, väikesed nublud olid seal ja Kaarel pidas ka kõnet ja siis me laulsime ja kõlas meie kõige viimane koolikell. Ilus oli, aga jube kurb. Raske oli pisaraid tagasi hoida. Kuid peale seda läks igatahes lõbusaks kui me kõik kätest kinni võtsime ja jooksma hakkasime. Käisime kõik korrused läbi ja õpetajate toa ja direktori kabineti ja siis läksime läbi õue väiksesse majja ja käisime sealt ka läbi. Ja siis ronisime staadioni müüri mööda, mis oli väga põnev kogemus. Adrenaliinilaks missugune :P Eriti siis kui Siim, kes minu ees oli, oleks äärepealt sealt alla kukkunud :P Selle takistuse läbinud, läksime Estonia teatri eest läbi ning edasi Tammsaare parki, kust suundusime Vanalinna poole. Inimesed, eriti turistid jäid meil imestunult vaatama ja kõik tegid pilti. Hullult naljakas oli. Kätel hakkas ka lõpuks juba päris valus selle suure sikutamise peale. Aga lõpuks jõudsime Raekoja platsile, seal oli meil tore ring. Siis oli juba aeg kooli poole tagasi suunduda, kust läks troll Vabaõhumuuseumi poole.
Selle trolliga oli tore lugu see, et sõitma hakates võttis ta kuidagi liiga suure kurvi ja sarved tulid maha. Aga troll veeres veel natuke edasi ja sarved ei ulatunud enam liinidele tagasi. Niisiis ronisime me kõik välja ja poisid lükkasid trolli õigesse kohta tagasi. Ja hakkasimegi sõitma. Inimesed peatustes vaatasid ka eriti huvitavate nägudega, nemad olid lootnud trolli peale saada, aga troll sõitis hoopis mööda, Reaalkooli logo peal ja imelikud lehvitavad rahvariietes õpilased sees.
Vabaõhumuuseumis me pidasime sisepiknikku, tegime suure ühispildi ja mängisime ringmänge. Potsa ütles meile midagi sellist ühe tantsu kohta: "Võtad ta käevangu ja siis hakkategi kargama". Kõik naersid. Jah, me oleme vasakule. Aga kes ei oleks :P
Niiet ühesõnaga oli täna imeline päev. Mul on nii hea meel, et ma ikka Reaalkooli kasuks otsustasin kolm aastat tagasi, see oli parim valik, mida ma võisin teha. Ma olen neid aastaid tegelikult väga nautinud. Raske on olnud, seda ka, aga hea pool jääb meelde. Ja need inimesed, kellega ma tänu sellele kokku olen saanud, nemad on lihtsalt vapustavad. Ma ei tea, kus või isegi kes ma oleksin praegu ilma kõige selleta, mis mul praegu on. Ma olen õnnelik.
:)
Siis tuli meie kõige viimane tund üldse. See oli Tairi Tamme-Amjärvega, kes meile kustiajalugu andis. See oli nii hea tund. Ta rääkis meile savist. Ta rääkis väga hästi. Ja siis me voolisime seda, mida tahtsime. Mina panin oma taiesele nimeks "Nagu merelaine", sest ta oli natuke nagu merelaine kujuga.
Peale seda algas aktus. Päälik pidas kõnet nagu tavaliselt, väikesed nublud olid seal ja Kaarel pidas ka kõnet ja siis me laulsime ja kõlas meie kõige viimane koolikell. Ilus oli, aga jube kurb. Raske oli pisaraid tagasi hoida. Kuid peale seda läks igatahes lõbusaks kui me kõik kätest kinni võtsime ja jooksma hakkasime. Käisime kõik korrused läbi ja õpetajate toa ja direktori kabineti ja siis läksime läbi õue väiksesse majja ja käisime sealt ka läbi. Ja siis ronisime staadioni müüri mööda, mis oli väga põnev kogemus. Adrenaliinilaks missugune :P Eriti siis kui Siim, kes minu ees oli, oleks äärepealt sealt alla kukkunud :P Selle takistuse läbinud, läksime Estonia teatri eest läbi ning edasi Tammsaare parki, kust suundusime Vanalinna poole. Inimesed, eriti turistid jäid meil imestunult vaatama ja kõik tegid pilti. Hullult naljakas oli. Kätel hakkas ka lõpuks juba päris valus selle suure sikutamise peale. Aga lõpuks jõudsime Raekoja platsile, seal oli meil tore ring. Siis oli juba aeg kooli poole tagasi suunduda, kust läks troll Vabaõhumuuseumi poole.
Selle trolliga oli tore lugu see, et sõitma hakates võttis ta kuidagi liiga suure kurvi ja sarved tulid maha. Aga troll veeres veel natuke edasi ja sarved ei ulatunud enam liinidele tagasi. Niisiis ronisime me kõik välja ja poisid lükkasid trolli õigesse kohta tagasi. Ja hakkasimegi sõitma. Inimesed peatustes vaatasid ka eriti huvitavate nägudega, nemad olid lootnud trolli peale saada, aga troll sõitis hoopis mööda, Reaalkooli logo peal ja imelikud lehvitavad rahvariietes õpilased sees.
Vabaõhumuuseumis me pidasime sisepiknikku, tegime suure ühispildi ja mängisime ringmänge. Potsa ütles meile midagi sellist ühe tantsu kohta: "Võtad ta käevangu ja siis hakkategi kargama". Kõik naersid. Jah, me oleme vasakule. Aga kes ei oleks :P
Niiet ühesõnaga oli täna imeline päev. Mul on nii hea meel, et ma ikka Reaalkooli kasuks otsustasin kolm aastat tagasi, see oli parim valik, mida ma võisin teha. Ma olen neid aastaid tegelikult väga nautinud. Raske on olnud, seda ka, aga hea pool jääb meelde. Ja need inimesed, kellega ma tänu sellele kokku olen saanud, nemad on lihtsalt vapustavad. Ma ei tea, kus või isegi kes ma oleksin praegu ilma kõige selleta, mis mul praegu on. Ma olen õnnelik.
:)