Algas tantsunädal

Tantsupeo nädal on nüüd alanud! See tähendab, et me saame küllastumiseni tantsida, oodata, külmuda, veel natuke oodata ja kui eriti hästi läheb, siis ka vihma poolt märjaks kastetud saada. Täna me juba tegutsesime neli tundi. Homme saab seal tervelt 11 tundi olla...üheksast kaheksani, ja kui sinna juurde lugeda veel tunnike minemiseks ja tunnike tulemiseks, siis saabki kokku 13 tundi. Mõnna. :)
Vahepeal oli jaanipäev ka. Siis me esinesime Lasnamäel vene publikule. Suht naljakas oli. Kõige naljakam oli see, et poole tantsu pealt kukkus mul seelik seljast ära... :PAga noh, sellest ei olnud hullu...ma tõmbasin selle uuesti üles ja tantsisin edasi. Show must go on!
Peale esinemist läksime Siimuga Taneli juurde ja ma sattusin bridzihullude seltskonda. Niisiis ma käskisin Siimul end lõbustada ja kokkuvõttes oli üsna tore. Ainult siis läks igavaks kui minu lõbustaja koju läks. Siis võtsin minagi jalad selga ja lonkisin paduvihmas kodu poole, kuhu ma jõudsin kusagil seitsme paiku hommikul.

Aga Väike Maarja tegi täna seda trikki, et läks võõra mehega kaasa. Nimelt sai ta endale partneriks ühe kahemeetrise Tapa noormehe, kelle naine polnud kohale ilmunud. Mõned Leest läksid veel tapale, kus neist sai TapaLee.
Kuigi moraal on nagu tavaliselt selles, et võõraste meestega ei tohi kaasa minna, mõtlen ma nüüd, kas poleks pidanud ehk ennast sellele kahemeetrisele pakkuma...

Mis edasi saab, näete järgmises osas...

Aim Bäkk

Nüüd ma olen tagasi. Nüüd ma olen väsinud, mu nägu on tahmaga koos, mu käed olid enne veel hullema sodiga kaetud, mille ma pestes enam-vähem õnneks maha sain, kuid mu relva lõhn jäi neile kõikidest mu pingutustest hoolimata ikka külge. Peale selle on mu käed põlenud, nägu pruunistunud, käelihased valutavad ja õlad on tagasilöögist sinised ja valusad. Aga ikkagi oli nii nii vahva :D

Tegelt ma tahaks metsa tagasi.

24 h hiljem

Võitleja Piht raporteerib:

Olen endiselt elus. Sellel nädalavahetusel on minu sõber automaat, kellele ma panin nimeks Matilda. Minu vorm on mulle suur, aga mul on seal neli paela peal. Siim näeb vormis väga lahe välja.
Päeva nõuanne: always use protection! (me tõmbasime oma automaadile kummi otsa, sest homme läheb paugutamiseks ;) :D )

OiOi

Vot nii. Homme hakkab siis riigikaitse ellujäämislaager, kuhu meiega Marellaga vahvalt lähme. Ja kuna ma ei tea veel, kuidas ma seal ellu jään, siis ma ütleks veel paar viimast sõna.

Testament:
Kogu oma maise vara jätan ma Maritile, sest tema on teatavasti üks aus inimene. Samas on ta kohustatud andma sellest 1/5 Teelele, 1/5 Triinule, 1/5 Siimule, 1/5 (sealhulgas kõik söödav kraam) Ussule, sest tema on Siimu Kõht ja kõht peab ju ikka täis olema; ja ülejäänud 1/5 jätab Marit endale. Ja kui tema ei peaks Inglismaalt tagasi tulema, eks ta siis pärandab selle kellelegi edasi. Tanel ja Karl ei saa midagi. Miks? Sellepärast, et Tanel ei oska vene keelt ja ei teinud oma uurimistööd ära ja Karl sellepärast, et ta on Karl.

Ja kui me Marellaga seal üdini maskuliinses seltskonnas ellu jääme ja õnnelikult tagasi tuleme, siis me oleme selle metsas olekuga ilmselt nii ära metsistunud, et hoidge oma sabad ja kõrvad! :D

Vot nii. Ning nüüd laulan ma oma elu viimase laulu ning siis lähen ja...hüpitan end metsa?

Aimeek

Täna lõunal umbes kahe või kolme paiku suundusin vannituppa ning kasutasin detergenti. Mõtlesin parajasti vee kareduse peale kui mul meelde tuli, et süsiniku alltroopide hulka kuuluvad ja grafiit ja teemant, mis omavad aatomvõret. Järgmisena läksin kööki, sest mul oli kõht tühi. Sõin ära mõned polüpeptiidid ja natuke C6H10O5, millele olin peale raputanud veidi naatriumkloriidi, ning rüüpasin peale oksidaani. Magustoiduks tarvitasin muuhulgas monosahhariide, mis mulle energiat andsid. Energiat ära kasutades läksin rattaga sõitma. Väntasin mööda kaunist alleed ning nägin palju tselloloosi. Lõpuks läksin ka poest läbi ja ostsin homse eksami tarbeks divesinikoksiidi.



Keemia on elu alus.