OiOi

Vot nii. Homme hakkab siis riigikaitse ellujäämislaager, kuhu meiega Marellaga vahvalt lähme. Ja kuna ma ei tea veel, kuidas ma seal ellu jään, siis ma ütleks veel paar viimast sõna.

Testament:
Kogu oma maise vara jätan ma Maritile, sest tema on teatavasti üks aus inimene. Samas on ta kohustatud andma sellest 1/5 Teelele, 1/5 Triinule, 1/5 Siimule, 1/5 (sealhulgas kõik söödav kraam) Ussule, sest tema on Siimu Kõht ja kõht peab ju ikka täis olema; ja ülejäänud 1/5 jätab Marit endale. Ja kui tema ei peaks Inglismaalt tagasi tulema, eks ta siis pärandab selle kellelegi edasi. Tanel ja Karl ei saa midagi. Miks? Sellepärast, et Tanel ei oska vene keelt ja ei teinud oma uurimistööd ära ja Karl sellepärast, et ta on Karl.

Ja kui me Marellaga seal üdini maskuliinses seltskonnas ellu jääme ja õnnelikult tagasi tuleme, siis me oleme selle metsas olekuga ilmselt nii ära metsistunud, et hoidge oma sabad ja kõrvad! :D

Vot nii. Ning nüüd laulan ma oma elu viimase laulu ning siis lähen ja...hüpitan end metsa?