Siit- ja sealtpoolt horisonti

Mmmm...pole ammu kirjutanud. Mis siis vahepeal on toimunud?

• Triinu pidas sünnipäeva, aga Liisu ei tulnud kohale. Suht pidur. Aga meil oli ikkagi lõbus. Kas ma tahan veel džinni toonikuga? Jaa, muidugi. Pärast Ardo naeris minu üle. Ma ei süüdista teda.
• Käisin Kadrinas ja panin kartulit maha ja tegin peenraid ja muud vahvat aiatööd. Päris hea oli vahelduseks, aga pärast selg valutas suurest kaevamisest.
• Teine ülevaatus oli ka. Me saime tantsupeole ka. Vahva! Tulge kõik vaatama!
  
• Ükskord käisin veel Triinu juures, kus me mängisime Sõnamängu. Me avastasime uusi toredaid sõnu nagu "äialaul", "jubeigav" ja "bisirm" (bi-sirm - kahest osast koosnev sirm).
• Säreveres käisin koos Kirkega. Lillelaadal käisime ka. Sealt sain saagiks kaks t-särki (Ardole kirjaga "Eesti mees on tantsulõvi", mille ma lihtsalt pidin talle ostma, ja endale "Õnneseene" särgi õnneliku seene pildiga) ja Aimpsile lillelised kalossid. Veel käisin Kirkega liivakastis mängimas ja ooooooooooooki tegemas nagu Kirke ise ütles.
• Ardo ei saanud eelmine nädal trenni tulla ja siis ma tantsisin Siimuga. Ja siis ta lõi mind kõrva pihta. Lihtsalt. On ülbe noh. Ma virutasin talle selle peale veenilaienditesse. Paras noh :P Järgmine trenn ta enam midagi sellist ei teinud.
  
• Siis käisime Maritiga vaatamas "Kolme musketäri" - balletti. Suht lahe oli. Seal oli üks tantsija, kes oli selja tagant vaadates Ardoga äravahetamiseni sarnane - teistega võrreldes lühikest kasvu, lühikesed blondid juuksed, sarnane kehaehitus, kõik oli olemas :P Aga Siim oleks pidanud ka vaatama seda, ta oleks saanud palju huvitavaid tõsteid näha. SEal oli nt üks number, kus 4 meest ja 1 naine tantsisid ja naine oli praktiliselt terve aja 2 m kõrgusel õhus. Miks ka mitte.
• Kevadball oli ka. Sai tantsida, nagu ikka. Siim oli nii hale, et lasi Mimmul endale naise kaasa võtta, aga tollel hõõrusid kingad vms ja vaene Siim ei saanud väga palju tantsida. Vahepeal ma tantsisin temaga tangot ja veel mõndagi hoogsat, niiet mu kleit tahtis seljast ära vajuda. Ja Ardo müüs mu Siimule 50ks aastaks maha. Algul Siim tahtis mind laenutada õhtuks, aga Ardo luges hinnakirja ette, et peale ühte aastat hakkavad hinnad alla minema ja kui ta mu 50ks aastaks võtab, siis saab täitsa tasuta. Ja siis nad tegidki diili. Kas keegi minu käest ka midagi küsis? Ei, muidugi mitte :P
• Eurovisiooni vaatasin nädalavahetusel. Vahelduseks olin ma täiesti rahul sellega, mis välja tuli, et Norra võitis jms. See Norra poiss oli ikka üle prahi nunnu :P Ja laul oli ka ilus.
• Ja ma tegin KÕIK protokollid ära, mis veel tegemata olid. Aga nüüd ma ei julge oma e-posti vaadata, kuna ma kardan, et õppejõud on nad ära parandanud ja käsib mul neid kõiki parandada. Aga ma õhtul peale trenni vaatan. Päriselt. Siis ma julgen.

Uue sõna rubriik! Nuhvel - terava äärega kahvel, mida saab kasutada nii noa kui kahvlina. Justkui kaks ühes. Väga mugav kasutada ;)

Et siis...viimane nädal.

Nii ja naa on naljakas

Heihei, mul läheb hästi. Täna õhtul oli lihtsalt liiga naljakas. Käisime Mariti ja Siimuga Linnateatris vaatamas etendust "Päike soojem, taevas sinisem". See oli väga kihvt, nagu Linnateatris ikka. Etendus oli ka omajagu naljakas, aga Marit ja Siim olid veel naljakamad. Nimelt, Marit oli tulnud uute kingadega ja bussi peale joostes jalad nii ära hõõrunud, et ta käis üsna veidralt mõlemat jalga longates. Ja Siim, kes oli enne teatrit korvpalli mänginud, oli seal oma hüppeliigese (jälle) ära väänanud. See oli väga rõvedalt paistes ja seetõttu lonkas tema ka. Niisiis olin mina ainuke meist, kellel polnud midagi viga. Vaatepilt Maritist ja Siimust koos mööda Vanalinna tänavaid lonkamas, on nüüd igaveseks minu mällu sööbinud...see oli lihtsalt nii naljakas, et oleks pidanud filmima :P Kuna mina olin nö autsaider, kuna ma ei longanud, siis nad soovitasid mul kõigepealt midagi teha, et ma ka lonkama hakkaks (nt trepist alla kukkuda ja jalaluu murda) ja pärast nad otsustasid, et mul peab järelikult vaimselt midagi viga olema, kui ma ikkagi vigaste seltsi tahan kuuluda :P Väga lohutav, eksole :P

Veel naljakatest asjadest rääkides - ma lähen see nädal insenerivõistlusele. Jep, mina. Üks kursaõde kutsus mind ja ma olingi nõus. Ma ei tea küll, mida ma seal teen :P Aga me otsustasime, et kui me midagi muud ei oska, siis me võime vähemalt ilusad olla, see tuleb meil ikka hästi välja :D See hakkab homme ja kestab neljapäevani ja päevaplaani vaadates ei ole mul sel ajal muud elu vist üldse, sest me lahendame terve päeva ülesandeid ja igal õhtul on pidu. Juhtub.

Muidu läheb vist ka hästi. Orgaanilise keemia kontrolltöös jäi üks punkt maksimumist puudu. Vot nii tubli olin :D Ja ennast kiitmast me ei väsi ning kui väsime, siis puhkame ja kiidame edasi. ;) Aga järgmine nädal on veel mata kontrolltöö ja siis varsti tulevad veel mata teooria töö ja õigusõpetuse töö, mis on erakordselt rõve. Ja vaheaega ei ole. Ja ilm on kole. Ja külm. Ja märg. Ja varsti hakkab november. Ma arvan, et kui ma kunagi läheks põrgusse, siis minu põrgu oleks selline koht, kus on Igavene November ja süüa saab ainult tatraputru ja ainuke raamat, mis seal eksisteeriks, oleks õigusõpetuse õpik ja ma peaks seda lugema uuesti ja uuesti ja uuesti... ja telekast tuleks ainult eesti reality-showd (a la Maamees otsib naist) ja raadiost saaks kuulata ainult seda õnnitluste saadet, mis Vikerraadiost tuleb laupäeviti lõuna ajal. Ma edasi ei mõtle, sest selline kombinatsioon on juba liigagi õõvastav. Võeh, judinad tulevad peale.

Õukei, ma üritan nüüd ennast kokku võtta ja keemia aluste praksi protokolli ära kirjutada. Üritan. Üritan... Ma ei viitsi tegelt, homme on ka aega...või ülehomme...? Tänased tegemised viska ikka homse varna. Tegelikult on see puhas ümberkirjutamise ja vormistamise vaeva, sest arvutused on mul kõik tehtud juba.

Palju tõenäolisem on siiski, et ma hakkan hoopis Gilmore Girlsi edasi vaatama, mille esimesed kolm hooaega ma Kristeli käest sain. Mnjaa. Laps on laisk, mis teha.

Kristelist rääkides, ma käisin temal ja Maritil Tartus külas eelmine nädalavahetus. Teatris käisime ka ja vaatasime Uinuvat kaunitari (balletti). Väga kivht oli. Teistsugune ja lahe. Ja seal oli see paha tegelane, keda üks mees tantsis ja kes oli superhüperäge. Et nagu tõeliselt vinge ja lahe ja kihvt ja üle kõige ja kõik muud head omadussõnad. Ja siis Marit tuli mõtte peale, et kui teha Star Warsi ballett, siis tema paneks küll Darth Vaderit/Anakini tantsima ja oleks ülilahe. Ja siis me arutasime, et Star Warsi ballett oleks ikka tõeliselt vinge asi ja mõtlesime, kuidas see võiks välja näha ja oh, see oli nii lahe. Ma tunnen Maritist ikka nii puudust, sest mul pole ju kedagi, kellega selliseid hulle ideid arutada ja välja mõelda. Isegi Ardo vaatas mind natuke imelikult kui ma vaimustunult Star Warsi balletist rääkisin. Keegi ikka ei mõista meid :P Aga Tartu on tõesti heade mõtete linn.

Rakettmehe seiklused

Uus nädal algas jälle uue hooga. Või siis ka mitte. Täna oli meil viimane informaatika loeng (jee!), mis oli väääga uinutav. Ma sisustasin oma aega taas joonistamisega. Kuna ma reedel orgaanilise keemia harjutustunnis olin poolkogemata joonistanud stiliseeritud printsess Leia, siis ma mõtlesin, et oleks ju sobiv Luke'i ka joonistada. Aga mu käsi oli teisel arvamusel nähtavasti ja lõppkokkuvõttes joonistasin ma rakettmehe ja tema truu robotkaaslase lendamas orbiidile. Nojah, mul jäi aega veel üle ja siis ma joonistasin veel ühe paksu hiinlase ka. Tema ei lennanud orbiidile, vaid oli kahe jalaga maa peal. Maakas selline.

Oma kõige suurema joonistussaavutuse tegin ma ikkagi eelmisel neljapäeval õigusõpetuse loengus. See oli kirjeldamatult igav ja see onu sosistas seal ees ka nii vaikselt, et suht midagi polnud kuulda. Mikrofonist ta nähtavasti kuulnud polnud. Aga sellest mõnest lausest, mis ka minu kõrvu ulatus, jõudsin ma otsusele, et ma tegelikult ei tahagi eriti kuulda, mida ta räägib. Ja siis ma joonistasin südamerahus kaks ja pool tundi. Loeng sai läbi täpselt siis kui mul leheküljel ruum otsa sai. Ajastus maksimaalne.

Nädalavahetusel ma olin natuke kultuurne ja käisin ooperis. Me vaatasime Maritiga "Tristan ja Isoldet", mis kestis viis tundi. Kusjuures, seda polnudki nii raske kuulata, kui ma olin arvanud. Muusika oli väga ilus ja lüüriline. Ma võtaks selle kokku nii, et muusika maksimaalne, tegevus minimaalne. Terve esimese vaatuse nad sõitsid laevaga, kusjuures kohe alguses neil oli umbes nii, et "Oh, näe, maa paistab!" ja vaatuse lõpuks jõudsid nad kohale. Teises vaatuses nad armastasid. Selle vaatuse lõpus nad küll avastati kuningas Marke poolt, aga kogu see dramaatika toimus ka väga leebelt ja lüüriliselt. Ja siis kolmandas vaatuses nad (või siis täpsemalt Tristan ja tema teener) ootasid ja teise poole (siis juba täies koosseisus) nad surid järgemööda. Ka niimoodi rahulikult ja lüüriliselt. Tegelikult oli ilus :)

Ma mõtlesin informaatikas väikse luuletuse ka Rakettmehe kohta (ma pidin ta nüüd suure tähega kirjutama, ta hakkab mulle juba armsaks saama). See käib nii:

Minu unelmate mees on Rakettmees,
sest igas asjas on ta kõigist ees:

oskab vormindada lõike,
oskab üleüldse kõike;
teab, et kus käib tabulaator,
rootor, staator, generaator.
Mõte töötab tal kui raal,
isegi kui puudub kaal.


Rohkem ei jõudnud mõelda. Eks ma kunagi jätkan, kui jälle mõni igav loeng tuleb.

Ma õppisin täna natuke htmli interneti baaskursuse tunnis. Oli palju huvitavam kui ma olin arvanud :)

Lõpetuseks veel - ai äm praud tu prisent - printsess Leia (ülal) ja Rakettmees (all). Rakettmehega sama pildi peal on vasakul üleval veel tema Truu Kaaslane ja vasakul all paks hiinlane. Selle tädi üleval vasakus nurgas joonistasin ma juba eelmine kord, teda ei maksa tähele panna.