Kummitused loopisid puudega

Nädalavahetusest pääsesin napilt elusalt ja tervelt. Laupäeval käisime Kadrinas tööd tegemas - ladusime puid Ljuba kuurist auto kärusse ja hiljem käru pealt meie kuuri. Ja niimoodi mitu korda. Seal Ljuba kuuris tegime ketti, sest see kuur oli üsna kitsas (see oli suures osas puid täis, sellepärast). Mina olin peamiselt teine lüli - ma olin kuuris sees ja Ardo ja Enn kes puuriitadel turnisid (need ulatusid kõrgele lae alla) ulatasid mulle puid sealt ülevalt ja igalt poolt mujaltki. Igal juhul, selle tegevuse käigus sadas mulle kaela terve hulk puid, luud, potikaas ja nii üllatav kui see ka pole -  väike vikat või midagi selletaolist, mis oli kavalasti puude vahele ära pandud, niiet keegi seda ei näinud. Alles siis kui see oli minust sentimeetri kauguselt mööda ja maha kukkunud, sain ma aru, millest olin pääsenud. Hämmastaval kombel ei saanud ma pihta ka ei puude ega potikaanega, kuid luud tabas mind küll veidi ootamatult. Õnneks oli see selline pisikene, niiet jäin terveks.

Katsumustest pääsenud ja kodus tagasi, otsustasin teha kaerahelbe-õunakooki. Tõeliselt hea tuli, proovige ka! ;)

This weekend was full of perils. On saturday we went to Kadrina to my grandmother's place where we had to get firewood from the shed of my grandmother's friend, who just died, to our shed. The first shed was tiny so we used the chain method - standing in a line handing each other the pieces of wood - for loading wood into a trailer (or whatever it's called...it's the open one you can pull with your car). I was the second link standing inside the shed and Ardo and my uncle were giving me the wood they were unstacking from the stacks that were quite high - they reached the ceiling, so they were over 2 meters tall. Anyway, while doing this work, a myriad of things kept raining down on me from these high stacks of wood - several pieces of wood, a broom, a lid of a pot and surprisingly - a small scythe or something like that, that was cleverly hidden between the wood so that noone saw it until it was lying on the floor after it had fallen past me with just centimeters to spare. I was really lucky because I didn't get hit by it, or as a matter of fact, the pieces of wood and the lid of a pot also missed me. Only the broom hit me by surprise, but it was ok as it was a very small one. 

Later , safely at home, I decided to make a n oatmeal-apple cake. It was really good!  The link to the recipe is in the Estonian text, but the site is unfortunately only in Estonian, but if someone is interested, I can translate ;)

Päev 11 - laul sinu lemmikbändilt

Ma arvan, et mul sellist suurt ja kindlat lemmikut ei olegi. Üks lemmikutest on näiteks Justament ja siin on minu lemmik nende lugudest - 36 :D Kui Ardo ükskord 36 saab, siis ma äratan ta hommikul üles just selle looga.

Day 11 - a song from your favorite band

I don't think I have one favourite among bands, I have several that I really like. For example, an Estonian band called Justament is one of them. They make this kind of country style music (I guess...I don't know much about music styles :P). And here is my favourite from their songs - 36. It's about a man who has just turned 36...so it's like a birthday song; kind of. When Ardo turns 36, I intend to wake him up in the morning by playing this song :D

Nädalavahetus

Polegi veel rääkinud sellest, et neljapäeval oli meil pidu. Xchange party kui täpsem olla. Tegime väikse soojenduse Maudi ja Gokce juures.

I have yet to talk about the party we had on thursday. Xchange party to be exact. First we had a little "warm-up" at Maud's and Gokce's place.

Siin on Emre (pea paistab kõige vasakul), siis Onur, Maud ja Leticia. Meil oli väga lõbus :)
Kümne paiku hakkasime sõitma peopaika, milleks oli üks kesklinna klubi nimega Tivoli. Ikka veel oli väga lõbus, eriti naljakas oli siis, kui Aras ära väsis:

We had lots of fun. At about ten we started going to the city center to the club, where the party was, called Tivoli. We were still having a lot of fun, especially when Aras got really tired on the bus:

Meiega koos bussis sõitis veel üks seltskond, kus oli üks üliaktiivne iraanlane, kes hoogsalt kõigiga tutvust sobitas. Ta küsis ka, et kust keegi pärit on ja igaühele oli tal varuks vastus vastavas keeles. Ja siis kui ma talle ütlesin, et ma olen Eestist, siis tuli sealt muidugi üks väga rõõmus: "Priveeeet!". Olgem ausad, ma teadsin, et see ükskord juhtub, kuna ma olen kuulnud mitmeid lugusid selle kohta, kuidas välismaalased arvavad, et Eestis räägitaksegi ainult vene keelt, aga ega see midagi paremaks küll ei teinud. Tegin sellele kutile vigadeparanduse ja õpetasin teda ütlema hoopis "Tere".
Igatahes, jõudsime õnnelikult peole, tantsisime (isegi hea muusika oli). Ka Aras oli end bussis välja puhanud ja pidutses nüüd täie hooga :P

There was another group of people in the bus that was also going to the party. Among them was a very active iranian guy, who was very eager to meet everyone. He asked where we were from and for everyone he had some sort of an answer in a suitable language. So when I told him, I was from Estonia, he, of course, said very happily: "Priveeet!" (hello, in russian). To be honest, I knew that this was going to happen sooner or later, because I have heard stories from my friends about how many foreigners believe that russian is all we speak in Estonia, but that didn't make it any better. So I corrected the guy and told him we say "Tere" instead.
So we made it to the party and danced (even the music was good). Aras had also had a nice rest in the bus, so he was ready to party now :P

Kokkuvõttes oli tore ja ma jõudsin hommikul isegi peaaegu õigel ajal loengusse.

All in all it was a good party and in the morning I was almost on time for my lecture.

Nädalavahetusel olen olnud peaaegu kasulik. Eile oli suur pesu- ja koristuspäev. Katse-eksitus meetodil suutsin saada pesumasina kenasti tööle ja tundus, et pesu sai puhtaks ka. Õnneks oli masin ka viisakas ja ei söönud ära ühtegi sokki.
Osad käisid laupäeval Helsingis, aga ma ei läinud. Peale koristamist ma õppisin. Täna läksid mõned Turusse, aga ma ei läinud, sest ma õppisin edasi. Pealegi, ma olen mõlemas kohas käinud ka. Siis ma küpsetasin kooki:

During the weekend I was quite useful. Yesterday was a big laundry and cleaning day. By trial and error I figured out how the washing mashine works and it seemed my things got clean. Fortunately the mashine was well-behaved and didnõt eat any of my socks.
Some of us went to Helsinki on saturday, but I didn't. After enerything was clean, I studied. Today some people went to Turku, but I didn't, because I was still studying. Luckily it wasn't that bad for me, for I have been to both of those cities. So I baked a cake:

Ja ülejäänud aja joonistasin Darth Mauli :D

And the rest of the evening I drew Darth Maul :D

Ja lõpetuseks veel teemakohane video.

And lastly, a nice video of our sith friend.

Oligoloogid

Elu pole üldse nii ilus kui Ardot siin pole. Ma ei käinud täna kordagi väljas. Lihtsalt polnud tuju. Ma õppisin natuke mikromakrot, kuigi mul võttis päris mitu tundi aega hoovõtuks, enne kui ma päriselt õppima hakkasin. Makroökonoomika osa õppisin ära. Niivõrd-kuivõrd. Näiteks tean ma nüüd, kuidas kulumultiplikaatorit arvutada. Mis mul sellest kasu on? Mitte midagi.
Hommikul ma keetsin endale ise putru, sest Aimps on ka ära. Ja ma ei keetnudki piima üle ja täitsa hea puder tuli. Uskumatu, kas pole.
Õhtul vaatasin filmi "Apocalypto". Päris brutaalne oli. Lots änd lots off blaad ool õuver da pleiss. Ja siis oli üks koht, kus üks jaaguar pures ühe mehe nägu ja hammustas nii, et mehe kolju ja lõualuud nähtavalt murdusid teineteise küljest ja käis üsnagi orgaaniline raksatus. Teelele ma seda ei soovitaks :P

Kell on juba palju, aga ma ei viitsi magama minna. Kui Ardo on siin, siis mul pole probleemi kella üheteistkümne paiku magama minemisega, aga kui teda ei ole, siis voodi üksinda ei kutsu mind küll eriti.
Ma siis parem kirjutan, mida ma unes nägin eile. See oli nii, et maailma lõpp oli jälle. Seekord me olime Ardoga TTÜs. Aita jooksis meist mööda, ma nägin, et ta oli just juuksuris käinud ja ta näis olevat korraga paanikas ja õnnelik. Igatahes, me Ardoga hakkasime jooksma 6. korpuse ukse poole, et sealt välja saada. Aga siis Ardo ütles, et ta peab WCs käima ja läkski. Mina põrkasin aga Siimuga kokku, ütlesin talle, et mis ta passib, me peame välja saama. Samal ajal näitasid koridorides olevad ekraanid, mida maailmast parasjagu ära kustutatakse ja kui palju veel jäänud on. Kui mina vaatasin, siis kustutati parasjagu kuningad ja kuningannad ja umbes pool oli veel jäänud. Siimuga siis jooksime ja jõudsime uksest välja. Siis tuli mul meelde, et Ardo oli ju maha jäänud ja ma hakkasin talle järele minema. Aga ta tuli juba ise uksest välja ja järgmisel hetkel varises maja kokku. Üks buss ootas meid seal, mille Aita oli tellinud ja me läksime selle peale.
Järgmisel hetkel olime mingisuguses saalis, a la põrgu eeskojas, kus meil oli midagi viimse kohtupäeva vms taolist, kus hingi kaaluti. Kaalujaks ei olnud mingisugune jumal, vaid hoopis krahv Dracula oma täies hiilguses. Kaalu peale asetati kaks kirstu. Ühes olid põrgu hinged ja teises inimkonna hinged ja diil oli selline, et kui põrgu hinged kaaluvad rohkem, siis saab maailm edasi kesta. Õnneks nad kaalusidki rohkem ja Dracula ütles, et okei, võite tagasi minna nüüd.

Vot nii. Nüüd ma pean ikkagi magama minema, sest kõht hakkab tühjaks minema, aga on liiga hilja, et süüa.

Vaid soojust igatsen veel

Ma olen nii väsinud. Emotsionaalselt väsinud. Esimene ülikoolinädal on põnev ja täitsa tore, aga seal on palju uusi inimesi, kellega tuleb tutvuda, rääkida, naeratada, muljetada jne. See väsitab mind seestpoolt. Aga ikkagi on tore, sest ma olen juba mitmete vahvate inimestega tuttavaks saanud. :)
Näiteks sain ma täna tuttavaks Mari-Anniga.

See kõlab kohe uskumatult, aga täna ma küpsetasin nii hea kohupiimakoogi, et isa ka ei usuks. Siim, Ruth ja Ardo ei jõudnud ära imestada, et mina olen midagi nii head teinud. Ardo sõi seda hoolimata sellest, et seal rosinad sees olid. Vot nii hea oli. Aga enam ei ole, sest see sai otsa. Aimps sõi viimase tüki ära ja ütles, et talle ka väga maitses.

Ma olen enda üle nii uhke :D

Ja ahi ja inimesed tegid toa ka soojaks. Vähemalt veidikeseks.