Unustatud

Ma ei väsi kordamast kui väga mulle meeldib trennis käia. Täna oli natuke halb ainult see, et me pidime olema kusagil aeroobikasaalis, mis esiteks ei olnud eriti suur ja teiseks ei olnud seal eriti palju hapnikku. Aga me saime hakkama. Kahju ainult, et Ardot ei olnud. Täna ma tantsisin vahepeal Taaviga, kes oli väga tugev poiss. Ta tõstis mind nii kõrgele, et mul oli tunne, et ma varsti löön pea vastu lage ära :P Suht hull. Õnneks jõudsin ma iga kord õnnelikult maa peale tagasi.
Koju sõites me harutasime paljusid põnevaid teemasid, näiteks kuidas Mari-Ann läheb TTÜsse õppima rakenduskeemiat ja biotehnoloogiat ja siis hakkab ta valmistama biorelvi omaenda keldris, aga seal on pisut kiiritust ka ja tema lastele kasvavad kolmandad käed jms põnevat :P Jutu käigus tuli muuseas välja ka see, et Comeniuses me tegelesime ka biorelva valmistamisega, me oleks selle ka äärepealt valmis saanud, aga raha sai otsa, sest helkureid oli ka vaja osta :P
Nüüd on kodus hea olla. Selline mõnus väsimus on peal, mis ikka peale trenni on, ja see on hea :)

Täna oli Kirkel ka väike sünnipäev. Ta sai nimelt 2 kuud vanaks. Ma käisin täna enne trenni ka sünnipäeva pidamas, aga kahjuks magas sünnipäevalaps terve selle aja, mil ma seal olin. Ma pidin tordi ka kaasa võtma, et ma saaks seda süüa, sest ma pidin vara ära minema, aga loomulikult ma unustasin selle maha. Ma viimasel ajal unustan kõik asjad ära. Täitsa jube kohe. Ma pidin tegelt eile Teelele külla minema, aga ma unustasin selle ära. Tordi unustasin ära. Ma unustasim endale "Losti" lindistama panna.... jne. Hea veel, et ma ennast kusagile ei ole veel unustanud :P

Ma nägin täna unes Vargamäed, mis oli imelikul kombel mere ääres ja Vargemäe Andrest, kes sõitis ilma hobuseta vankril ja Marit, kes otsustas ära surra ja Jussi, kes ei poonud ennast üles...

What goes around, comes around

"He almost danced to the fridge, found the three least hairy things in it, put them on a plate and watched them intently for two minutes. Since they made no attempt to move within that time he called them breakfast and ate them.
He felt strong, he felt healthy. He vigorously cleared away the junk mail with a spade and then buried the cat."

Ma sain reedel lõpuks oma joonistusvõistluse auhinna kätte - Samsungi rüperaali :D Täna käisin poes ja ostsin läpakakoti ja uue hiire. Me ostsime kööki uue laualambi ka, et ema näeks lugeda ja ristsõnu lahendada ning veetsime seejärel põneva õhtupooliku üritades seda kokku panna. Karbi peal oli kirjas, et see on tehtud euronõuete järgi. Sellest tegime järelduse, et praeguse ajal nõutakse ELi kodanikelt üsna head tehnilist taipu, innovatiivsust ning ka parajalt füüsilist jõudu. Aga lõpp hea, kõik hea - lõpuks saime selle värgenduse kokku.

Ma olen sellel aastal juba nii palju igasuguseid auhindu saanud, et mul hakkab varsti naljakas. Teaduskoolist kirjutas ka üks tädi, kes küsis ministeeriumi vastuvõtu tarbeks minu kontaktandmeid ja konto numbrit, niiet võib-olla saab varsti veel midagi :P Ema mul ütleb nüüd, et näed, üksteist aastat maksad koolile, aga viimasel aastal saad kõik tagasi :P
What goes around, comes around ;)

Unes ja ilmsi

Ma ei suuda uskuda, et täna on neljapäev. Sest mulle tundub, et täna on reede. Ja ma ei saa sellest tundest lahti. Teiseks unustan ma koguaeg ära, et vaheaeg hakkab. Ilmselt pole see mulle nii tähtis siis :P.

Täna öösel ma nägin unes, et ma olen Laanega hullult hea sõber ja et me saame väga hästi läbi. Me läksime Hobujaama peatusesse trammi peale ja Marit ja Hendrik, kellel juba teist unenägu järjest on mingi suhe, olid ka seal. Ma kardan, et mu alateadvuses on midagi väga valesti. Eile ma nägin, et ma lähen Linnateatrisse ja meil oli hullult kiire ja seal oli hästi palju treppe ning kui me õige koha lõpuks üles leidsime, siis me sõitsime ühe liftiga maa-aluse saali juurde ja see lift kolises täiega, selle põrand oli viltu ja uks hakkas eest ära tulema :P Õnneks ma seda ei näinud, kuidas me lifhtišahti mööda ühtlaselt kiirenevalt maapinna poole sajame.


...sest klaverit pole tegelikult olemas.

Nii külm on tunne...

Täna oli koguaeg külm. Koguaeg. Või kui ei olnud külm, siis oli liiga palav. Esiteks oli õues jube külm, siis koolis veel ka ei köetud, sest neil olid mingid probleemid. Kodus sain vahepeal natuke soojeneda, aga siis läksin trenni. Õues oli liiga külm, aga bussis hakkas jälle liiga palav, seal Viimsi koolis oli ka enne trenni külm, siis trenni ajal hakkas palav, siis oli õues külm, bussis palav, õues külm ja kodus on nüüd palav. Ma mõtlesin vahepeal, et võtaks kampsuni ära, aga siis hakkab jälle jahe...
Inimene ei ole ikka kunagi millegagi rahul.

Maido ütles täna: "Mul on imelik kui sa oled imelik"
Mul oleks ka imelik :P

Kui ma ei teaks, et praegu on oktoober, siis ma arvaksin, et on oktoober.

Reedene nupukene

Eesti on ikka nii väike. Eile ma sain teada, et minu ema teab minu tantsupartneri ema, sest nad käisid ühes koolis. Minu ema oli tema emast ühe aasta vanem, aga nad ikkagi teadsid teineteist. Üsna huvitav :P

Aimps sõitis täna Kadrinasse, aga ma ei saanud kaasa minna. Mina pean homme esinema minema, sest et meie klaverivirtuoos tädi Helgal on jumal-teab-mitmes juubel. See on mõnes mõttes isegi tore, sest muidu ma oleks pidanud ka maale minema, aga ma väga ei tahtnud. Seal on alati sügiseti toas külm ja väljas on ka selline rõske ja kurb. Kui suvel jooksevad lapsed ringi igal pool ja inimesed niidavad muru ja päevitavad jne, siis sügisel muutub seal kõik hästi vaikseks ja pisut tontlikuks isegi minu meelest.

Ja Marit läkski minema. Nüüd ma peame selle viimase nädala enne vaheaega kuidagi ilma temata hakkama saama. Söögilauadiskussioonid jäävad vist ära, sest tavaliselt on nii, et Marit räägib ja meie sööme, aga kui teda ei ole, siis jääb ainult söömine üle :P
Kristel üritas mind täna kusagile füüsika/energeetika seminarile, aga ma ei lasknud end siiski pehmeks rääkida :P Füüsika ikkagi.

Tuul

Koerailm täna. Vihma vastu pole mul midagi, kui ainult seda jubedat tuult poleks. Ma tunnen, et ma ei ole eriti tuule-inimene. Täna hommikul ma mõtlesin bussipeatuses, kuidas ma ikka ei taha, et talv tuleks. Tavaliselt olen ma sügise saabudes suveilmadest piisavalt tüdinenud, et ma talve tahaks, aga seekord nähtavasti mitte. Hommikul vihma käes bussipeatuses lõdisedes igatsesin ma kibedalt suvepäikest ja oma optimumi - termoneutraalset tsooni. 25-30 kraadi - see on alles mõnus.

Täna andis meile inglise keelt üks iiri mees, kes meie koolis see aasta õpetab (kahjuks mitte meid). Ta oli nii lahe. See oli kohutavalt hea vaheldus, sest meie enda õpetaja iga teine lause sisaldab midagi riigieksamiga seoses. See ärritab mind aina rohkem ja rohkem. Varsti ma lihtsalt lähen ja ütlen talle midagi kui ta nii jätkab (mida ta tõenäoliselt teeb). No jummel küll, too riigieksam ei ole elu ja surma küsimus. Kogu inglise keele õpe ei tohiks ainult selle ümber keerelda.

Täna tegime Maritiga kohvikus vene keele arvestust, kus me kehastame tulnukaid, kes koloniseerivad Maad ja kes räägivad Intergalaktilisele Parlamendile, kuidas on läinud I aasta. Paljud lähedalistuvad inimesed heitsid meie poole kahtlaseid pilke.
Huvitav oli.

5 asja, mis tänase päeva juures kõige vastikumad olid:

1. tuul
2. optimumile mittevastav välistemperatuur
   
3. ajaloo tund
   
4. hommik tuli liiga vara
   
5. tuul

Aga tantsida tahaks küll väga

Habari za mchana?

Oh, ma tahaks Aafrikasse minna. Keeniasse tahaks, sest seal nad räägivad suahiili keelt. Ja pealegi on seal soe, mida siinmail enam sugugi ei ole. Kuigi ma praegu veel sinna ei saa, siis kunagi ma lähen kindlasti. Ja kui ma lähen, siis ma ei tahaks minna lihtsalt nädalaks või nii, vaid oleks hullult lahe minna mõneks kuuks või isegi aastaks. See on minu unistus praegu; see, mille poole püüelda. Kunagi ma väga tahtsin Pariisi minna ja ma õppisin usinasti prantsuse keelt selle nimel, aga see unistus läks juba täide. Pariis oli täpselt nii hea kui ma olin lootnud. Keenia võiks ka olla.

Ja kui üldse täna juba tulevikuplaanidest rääkida, siis ma mõtlesin ja mõtlesin ning mõtlesin välja, et Tartusse ülikooli minemisest ei tule vist ikka midagi välja, sest ma ei suuda Leest ära tulla. Ma naudin seal tantsimist praegu liiga palju, et sellest loobuda :P Niiet tundub, et tuleb ikkagi TTÜsse minna.

Mulle tundub, et ma tahaks midagi, aga ma ei tea, mis see oleks. Midagi on nagu puudu.

Päev

Õpetajaks saada ei taha ma kunagi. Tänane päev oli piisavalt jube. Nimelt oli siis õpetajate päev ning me Maritiga andsime matemaatika tundi kehastades oma klassijuhatajat. Mina olin Aita(b) ja Marit oli (Ei)Aita ;) Me arvasime, et 7. klass tuleb jube, kuid tuli hoopis välja, et nemad olid üsna toredad võrreldes 11. klassiga, kes ei olnud nõus üldse midagi tegema ja vaidlesid igale meie sõnale vastu. Kõige jubedam oli veel, et meil oli nendega 2 tundi. Viimases tunnis oli neid järel umbes täpselt 6 õpilast :P

Aga ma väga armastan oma sõpru :) Täna oli nii tore nendega väljas käia ja juttu rääkida. Mõnikord on ikka tore kui saab kellegagi rääkida igasugustest huvitavatest teemadest alates tatarlastest lõpetades käeraudadega. Ja Marit üritas Siimule selgitada, et põhjus, miks Siimule ballett tegelikult ei meeldi, pole mitte see, et see on igav, vaid see, et talle ei meeldi näha mehi sukkpükstes :P Ühesõnaga oli meil väga lõbus :P
Aga koju tulla oli küll natuke kurb, sest ema läks kooli kokkutulekule Kadrinasse ja ma olen üksi kodus. Tavaliselt see mind ei häiri, aga täna tahaks ma küll, et keegi oleks minuga siin. Aga noh, palju tahad, vähe saad. Midagi pole teha :P

Ma olen nii nördinud, et homne Tõe ja õiguse etendus Linnateatris ära jääb. Näitlejal on trauma. Möh. Kui oled näitleja, siis ei maksa end tarumeerida ju :P Ma niii ootasin, et ma saaks seda veel näha, sest see oli lihtsalt kohutavalt kirjeldamatult hea etendus.

Nupukesi teisipäevast

• Kui sul on ukselukk lootusetult katki või kuidagi imelik ja sa ei oska enam midagi sellega peale hakata, siis lihtsalt võta sellest tuletis ja kõik saab korda ;)

• Kui sa võtad lukust teise tuletise, saad sa teada kiirenduse, millega sa võtit keerad ;)

• Ja kui sa sellega ei piirdu ja jätkad tuletise võtmist, siis sa jõuad välja Tõeni.

• Kui tuletad, saad tuletise; kui astendad, saad astendise ja kui juurid, saad juuretise :D

• Tegelikult on nii, et kui linnud lõunasse lendavad, siis neil on igav ja nad harrastavad kujundlendamist ja kõrgema geomeetria ülesannete lahendamist

• Ja nad lendavad kolmnurgas, sest kui eesmisel linnul on kõht lahti, siis tagumised ei saa kannatada

• Vot nii.
  

Kummitushobused

Noppeid saksa keele tunnist:

- Pööbel loeb Justi, intelligents loeb Kroonikat, sest Kroonikas on liitlauseid ka, aga Justis on ainult lihtlaused ja pildid.
-Aga mis siis kui kumbagi ei loe?
-Siis sa ei oska lugeda.

:D

Täna oli tegelikult päris ilus päev. Ma nägin esimest korda röntgenpilti oma tervenenud käest ja poldist. See oli suht jube, see nägi välja nagu oleks mulle mõnuga naelu käeluu sisse taotud. Muidu ma saaks juba kevadel operatsioonile, et seda metallijullat eemaldada, aga mõni teeb siis mõnuga riigieksameid, niiet mul kästi augustis tagasi tulla :P Vähemalt võib loota, et ma saan vahepeal verd andmas käia .

Ma nägin täna päris lahedat und. Selle point ja täpsemad detailid on unustuse hõlma vajunud kahjuks, aga üleüldiselt toimus kogu tegevus ühe vana puumaja ümber. Alguses elasid seal isa koos oma kahe tütrega. Aga ühel päeval tuli mingi suur torm või mingi taoline suur-suur oht ja isa kamandas tütred oma musta maastikuautosse, kusjuures tütred pidid ronima tagaistmele, nii et üks oli pikali istme peal ja teine auto põrandal, sest kahekesi istmele nad ei mahtunud hästi. Ja siis nad sõitsid kusagile ja mingi action toimus seal veel nendega, aga seda ma enam ei mäleta. Igatahes lõpuks nad surid ära ja sinna majja jäid nende kirstud. Ja ühel kõledal sügisõhtul kui väljas oli juba pime ja tuul kolistas uksega, tuli sinna üks kummitushobune. Ta oli läbipaistev, aga hõõguvate kollaste piirjoontega ja tema tühjad silmad hõõgusid ka samamoodi jubedalt. Ta lendas seal majas ringi, kirstudest sisse ja välja. See oli päris kõhe. Ja siis hiljem olid kirstud kadunud ja seal majas elas üks vana naine, kes kooris kartuleid kui ma talle külla läksin. Ma külastasin teda, et küsida talt, mida ta selle maja ajaloost teab. Võib-olla ma tegin uurimistööd sellele teemal..? :P Kes teab, igatahes seal see lugu lõppeski.
Aga see hobune meeldis mulle väga :D



Ma valin tänaseks päeva sõnaks "mõnuga", kuna ma vaatan, et ma olen selles postituses seda mõnuga kasutanud :D