Oh, ma tahaks Aafrikasse minna. Keeniasse tahaks, sest seal nad räägivad suahiili keelt. Ja pealegi on seal soe, mida siinmail enam sugugi ei ole. Kuigi ma praegu veel sinna ei saa, siis kunagi ma lähen kindlasti. Ja kui ma lähen, siis ma ei tahaks minna lihtsalt nädalaks või nii, vaid oleks hullult lahe minna mõneks kuuks või isegi aastaks. See on minu unistus praegu; see, mille poole püüelda. Kunagi ma väga tahtsin Pariisi minna ja ma õppisin usinasti prantsuse keelt selle nimel, aga see unistus läks juba täide. Pariis oli täpselt nii hea kui ma olin lootnud. Keenia võiks ka olla.
Ja kui üldse täna juba tulevikuplaanidest rääkida, siis ma mõtlesin ja mõtlesin ning mõtlesin välja, et Tartusse ülikooli minemisest ei tule vist ikka midagi välja, sest ma ei suuda Leest ära tulla. Ma naudin seal tantsimist praegu liiga palju, et sellest loobuda :P Niiet tundub, et tuleb ikkagi TTÜsse minna.
Mulle tundub, et ma tahaks midagi, aga ma ei tea, mis see oleks. Midagi on nagu puudu.
Ja kui üldse täna juba tulevikuplaanidest rääkida, siis ma mõtlesin ja mõtlesin ning mõtlesin välja, et Tartusse ülikooli minemisest ei tule vist ikka midagi välja, sest ma ei suuda Leest ära tulla. Ma naudin seal tantsimist praegu liiga palju, et sellest loobuda :P Niiet tundub, et tuleb ikkagi TTÜsse minna.
Mulle tundub, et ma tahaks midagi, aga ma ei tea, mis see oleks. Midagi on nagu puudu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar