Sad Goodbyes

See postitus on pühendatud minu Tampere sõpradele, seega kirjutan praegu vaid inglise keeles.

It is the most difficult part of being and exchange student -  saying goodbye. Last days I have been saying my goodbyes to so many people with who I have had such a good time during my studies in Finland. This morning was the hardest of it all - parting with my dearest friends who I have become so close with these past months. It is just heart-breaking to go from seeing each other (nearly) every day to not knowing when we will meet again. But we will meet, be sure of that!

So thank you, my friends, for making these five months in Tampere so memorable; we had such a great time together! You will always have a place in my heart!

Love you, guys (and girls)! :)

(The song is called "get up and let's go away" (it sounds quite harsh in English, which it is actually not in Estonian), I think it is appropriate for today)

Eksaminädal on käimas. Täna oli kaks eksamit ja reedel on veel kaks. Ja siis veel mõned kodused ülesanded ja ongi kõik. Tundub, et täna läks vähemalt hästi. Täna oli ka esimene kord, kui Star Warsi vaatamisest eksamiküsimuse vastamisel kasu tõusis. Lingvistika eksamil oli nimelt küsimus nimetada kaks erinevust, mis eristavad Ameerika ja Briti inglise keelt kui dialekti. Ma ei osanud selle peale kohe midagi öelda. Püüdsin siis ette kujutada kedagi, kes vastavaid dialekte kõneleks. Siin aitas mind Obi Wan Kenobi, kelle kõnelemist olin ma kuulanud küll ja veel (kuigi ma tean, et Ewan McGregor on tegelikult šotlane, aga tal ei ole nii tugev šoti aktsent minu meelest...vähemalt mitte StarWarsis). Võrreldes tema kõne ameeriklaste omaga, mida on lihtne ette kujutada peaaegu ükskõik millisest filmist, olin ma suuteline leidma vastuse küsimusele. Näed siis, sellest, et ma Star Warsi peaaegu peast tean, on ka mingit kasu :D

Exam week is here. Today I had two exams and there is still two more on Friday. And then some assignments and that's it. I think today went well. And today was the first time that my knowledge of Star Wars actually paid off when answering a question in a test. It was in my linguistics exam and the question was to point out two dialect differences between American English and British English. I couldn't think of anything at first, but then I tried to imagine people speaking these. And here Obi Wan Kenobi helped me, whose speach I had listened to again and again (although I know that Ewan McGregor is scottish, but I think his accent is not so strong, at least not in the Star Wars movies). By comparing his speach to the one of americans (which can be found in almost every movie), I was able to work out the answer. So my countless times of watching Star Wars have proven useful for something at least :D

Raske uskudagi, aga täpselt nädala pärast olen ma tagasi Tallinnas. On rõõmus ja on kurb ka. Kuidas aeg küll nii kiirelt läheb...

It is hard to believe that exactly this time next week I will be back in Tallinn. I am happy and I'm sad. How the time flies...

Annimon digimuutub...

Õppimine on üks huvitav asi. See on uskumatu, misasju teada võib saada. Üks asi on teada saada neid asju, mis on päriselt õppeainetega seotud, aga aju on selline salakaval, samal ajal kui mina üritan kodutöö jaoks vastuseid leida, püüab tema mind segada igasuguste muude asjadega. Seega täna, lisaks mitmetele elektrofüsioloogiaga seotud lehekülgedele, lugesin ma muuhulgas ka digimonidest, Robert Downey Jr.-st, Odinist ja tema jumal-sõpradest ja sugulastest jne. Mis biofüüsikasse puutub, siis mul oli hea meel, et mu keskkooli füüsikateadmised polnud mind veel maha jätnud, kuigi ma polnud neist ammu midagi kuulnud, otsustasid nad kammbäki teha. Jess.

Studying is an interesting thing. You'll never know what you may learn. One thing is to learn stuff that you need for your report, but my brain is very cunning and at the same time I'm trying to make sense of the questions I need to answer, it tries to distract me with all sorts of ideas and stuff. So today, in addition to electrophysiology, I read about digimons, Robert Downey Jr, Odin and his god-friends and relatives and so on. At least in what has to do with biophysics, my highschool physics knowledge made a comeback. Success.

Kellel ei tulnud meelde, siis see siin on  järvekaur

Üks teine päev tõstsid pead aga teadmised kuuenda klassi bioloogiatunnist. Istusime Maudi ja Nildaga järve ääres ja äkki nägin järve peal üsna meie lähedal päris laheda välimusega linde. Vaatasin neid ja mõtlesin - no pagan, see on ju järvekaur. Olin isegi üllatunud, et ma teadsin, milline järvekaur üldse välja näeb (pärast kontrollisin - oli tõesti). Kahjuks mu inglise keele teadmised ei olnud nii tasemel ja seega pidin piirduma hüüatusega: "Look, look! ... Cool lake birds!"

Nüüd ma olen targem ja tean, et järvekaur on inglise keeles black-throated loon.

Another day my sixth grade biology knowledge surfaced. We were sitting with Maud and Nilda by the lake and I suddenly saw cool-looking birds on the lake quite near to us. The coolest thing was that I actually knew what they were called in Estonian, although I had never seen these birds in real life before. Unfortunately my English wasn't so good and so I had to just call them "cool lake birds".

But at least now I know that according to wikipedia they are called black-throated loons.

Laupäeval ei läinud aga teadmisi üldse vaja, sest siis ma õppinud ka kohe üldsegi mitte. Laupäeval me käisime terve kambaga hoopis kinos ja vaatasime filmi The Avengers. See oli täiega lahe. Seal oli lahedad superkangelased ja veel lahedamad pahad ja nalja oli ja tulnukaid ka. Kahesõnaga - tosi kiva!

Peale seda käisime burksi söömas. Luis tahtis jäätist. Kui ta seda tellis, siis müüja küsis talt, et mis sorti ta tahab, kas musta? ja Luis vastas, et jah, musta jah, sest Mehhikos on must Oreoga. Aga ta ei arvestanud sellega, et me oleme Soomes ja siin tähendab must loomulikult seda, et on lagritsaga. Aga peab tunnistama, ta oli vapper ja sõi kõik ära.

Siis me otsustasime natuke jalutada, sest ilus õhtu oli. Mingil hetkel keegi ütles, et läheks jala Hervantasse (mis on kesklinnast umbes 10 km; aga selleks hetkeks olime me oma paar km juba kõndinud). Ja siis me läksimegi. Jala. Hervantasse. 10 km kokku. Minul ja Josefil polnud probleemi, me käisime oma kiire tempoga teistest oma pool km eespool lõpuks, aga me oleksime Nilda sellega peaaegu ära tapnud vist. Ups :P

Saturday I had nothing to do with studying, because we went to see The Avengers. It was soooo good. There were cool superheroes and even cooled bad guys and it was funny and there were aliens. :D

After that we went to have a burger. Luis wanted ice cream, so he went and ordered one, however, he was asked if he wanted the black one and he, thinking it was with Oreos, said yes, of course. But he forgot it was Finland and here everything black is with liquorice. But he was very brave and ate it all.

Then we decided to walk a little, because it was a nice evening. At some point someone suggested walking all the way back to Hervanta and everyone agreed. So we walked. To Hervanta. Nearly 10 km. Josef and me had no problem, as we were in the end walking several hundred meters before the others, but I think we almost killed Nilda. Sorry, Nilda. :)

Eelviimane nädal on käimas ja varsti on eksamid!

Undercover Finnish

Nüüd on Wappu läbi. See oli tõeliselt vahva. Siin on veel mõned meenutused eelmisest nädalast.

Üks päev käisime Näsijärve ääres päikeseloojangut vaatamas. Nagu võiski arvata, oli taevas täiesti selge, välja arvatud seal ilmakaares, kuhu päike loojus, kus laiutasid suured pilvemassiivid. Ehk siis päikeseloojangut me päris ei näinud. Jalutasime niisama ja tegime tobedaid pilte.

One day we went to see the sunset on lake Näsijärvi. The sky was completely clear, except in the direction where the sun was setting, where big clouds obscured all view of the nice sunset. But then we just had a walk and took some silly pictures. 

Maud, Nilda, Roberto, mina and Alexandra captured by Maud's camera.

Esmaspäeval oli üks väga huvitav päev. Minu uus soomlasest sõber, Taina, kutsus mind koos ta sõpradega grillima. Tundus põnev ja läksingi. Kohtusin Tero, Mikko ja Minnaga ning koos läksime Tero juurde, kus siseõues oli grill. Ütlesin neile, et võib rääkida soome keeles ja suutsin ise kah mõne sõna sekka öelda. Me grillisime jube häid asju - lisaks tavalisele sealihale ostsime šampinjone, peekonit ja sinihallitusjuustu ja sulatatud juustu. Võtsime šampinjonidelt jalad ära, niiet auk jäi järele, sinna auku panime juustu ja mässisime peekoniviilu selle kõige ümber ja siis grillisime. Ikka täiega hea oli.

Sel ajal kui me sõime, tuli pidevalt rahvast juurde sinna õue, kes kõik ka grillisid ja tšillisid. Ja kõik olid soomlased. Kui juba päris palju rahvast oli, siis ma ei julgenud enam eriti midagi öelda ja möödus paar tundi enne kui teised aru said, et ma tegelikult eestlane olen. Siis nad tulid lagedale oma eesti keele oskustega, mis koosnes peamiselt väljenditest nagu "tere hommikust" või "kuidas käsi käib". Viimane tundus neile tohutult naljakas, nad ütlesid seda ja vehkisid kätega :P Mina samal ajal naersin sisimas selle üle, kuidas nad ei suuda öelda sõna "käib", vaid nad ütlevad alati "käyb". Ja nad ei saanud aru, miks ma arvan, et lämpimämpi on naljakas sõna. Õhtupoole hakkas külm ja siis me läksime tuppa ning kuna mul oli jäänud ainult pool tundi enne kui ma pidin minema, et Maudiga sauna jõuda, siis me mängisime pool tundi telekamängu. Ühesõnaga, soomlased olid lahedad :P

Monday was quite cool. My new Finnish friend Taina invited me to go and have a BBQ with her friends. So we went to Tero's place where there was a grill in the inner yard. We cooked many delicious things. And since I told them it's ok to talk in Finnish, we did just that and this time I was also able to participate in the conversation. All the time when we were sitting there and eating, more and more students came to chill and grill there as well and all if them were Finnish. At that time I didn't dare to say much, so it took them a couple of hours, before they figured out I'm Estonian :P

Õhtul läksime linna peale Maudi, Alexandra, Roberto, Nilda, Felixi, Josefi, Martina ja Luisiga. Kesklinn oli rahvast täis, peamiselt tudengeid. Paljud istusid jõe kaldapealsel murul, tarvitasid vägijooke ja tšillisid niisama. Meiega leidsime endale platsi nende hulgas. 

In the evening we went to the city center with  Maud, Alexandra, Roberto, Nilda, Felix, Josef, Martina and Luis. There was a lot of people, mostly students. Many were sitting on the banks of the river, drinking and chilling out. We too found a place among them.

Põhjus, miks kõik seal olid, oli see, et täpselt keskööl pandi Hämeensilla peal olevale kujule inseneride müts pähe. Väga uhke. Tugevamad peoloomad jäid peale seda hommikuni linna peale pidutsema, aga me läksime koju. Olime isegi piisavalt osavad, et saada esimese bussi peale, mis peale seda sündmust väljus (uskuge mind, see oli omaette saavutus arvestades seda rahvahulka, mis seal oli)

The reason for everyone's being there was the capping of the statue on Hämeensilta with the teekkaricap. The strongest party people stayed in the center after this event until morning, but we went home. We were even able to catch the first bus after this (and this was an accomplishment of its own considering the amount of people there)

Neiu mütsiga

1. mai hommikul sõitsime puhanult kesklinna tagasi. Vaatasime paraadi. Iga gildi rebased olid valmistanud härweli, mis oli mingi kergelt lõhutav ja kerge asi, mis võis olla põhimõtteliselt ükskõik misasi (vt nt pilti allpool) ja kõigil olid oma tunked seljas, niiet see oli üks vahva ja värviline paraad. Me kvalifitseeruksime kah rebaste alla muidu, aga paraadil võisid osaleda ainult need, kes pärast jõkke kasteti, kelle hulka me ei kuulunud.

On the morning of 1st of May, we went once again to the center to see the parade. Each guild's fuksis had their härweli and their overalls and it was nice and colourful. 

Onur, mina, Gokce, Maud ja Emre paraadi algust ootamas

Paraad

Ja kulminatsiooniks kasteti paraadil olnud rebased kolm korda jääkülma Tammerkoski jõkke, peale mida said nad ametlikult teekkariks. Brrrrrrr..

And the culmination of all this was the dipping of the fuksis three times in the Tammerkoski river, after which they became teekkaris. Brrrrr..

Wappu-time!

Meil käib Wappu täie hooga! Igast värki toimub kogu aeg. Kool on ka ja päris palju koduseid ülesandeid on kah antud, niiet igav kõige selle keskel ei ole.

Around here Wappu is happening! Different events are going on every day. But there's also quite much school now and lots of assignments, so among all this, I won't be bored.

Wappu algas peoga eelmisel neljapäeval. Soojendasime Maudi ja Gokce juures, siis läksime edasi linna. Klubi ees oli tohutu järjekord, kus me seisime oma poolteist tundi. Ja oh seda irooniat, kui mind uksest sisse ei lastud, kuna minu üliõpilaspilet (mis oli pildi ja sünnikuupäevaga dokument) ei olnud piisav, et mind lasta uksest sisse tudengitele mõeldud peole. Teised siis pidutsesid, ma läksin koju.

Wappu started with a party last thursday. We had a pre-party at Maud and Gokce's place, then went to city center. There was a huge line to enter the club, we stood there for something like an hour and a half. And oh the irony, when I couldn't enter the club with only my student card, even though it was a party for students and I even had my overalls on. So the others partied and I went home.

Siin me oleme järjekorras, vasakult Emre, Gokce, Aras, Jerem', mina ja Luis.

Here we are in the line.

Laupäeval oli vabaõhukontsert, aga ma ei läinud sinna, kuna väljas oli külm ja märg. See-eest pühapäeval oli täiega ilus ja soe ja mõnus ja päikseline. Siis oli Wappu piknik, kus me ka käisime. Ostsime pisut provianti ja seadsime end muru peal sisse. Väga tšill oli.

On saturday there was an open-air concert, but I didn't go there, because it was cold and wet outside. However, on sunday it was the perfect weather - warm and sunny and nice. Then we had a Wappu picnic. We bought some stuff to eat and chilled out on the lawn enjoying the weather and good company.

Siin me oleme piknikul, mina, Alexandra ja Luis, Maud tegi pilti ja David tuli hiljem.

Here we are at the picnic, me, Alexandra and Luis, Maud was taking the picture and David arrived later.

Me oleme nii õnnelikud, et kevad on lõpuks kohal!

We are so happy, because it's finally spring!

Esmaspäeval käisime Maudiga WappuBic'il ehk Wappu aeroobikat tegemas. Selle raames sai tasuta sportida, seal oli neli erinevat tundi kella neljast kaheksani. Me jätsime ainult ühe vahele, ülejäänud tegime kõik kaasa. Mu lihased tunnevad seda siiani.

On monday there was WappuBic or Wappu aerobics where we went with Maud. There were four different lessons from 4 to 8 in the evening and we only left out one and participated in all the others. My muscles are still feeling it.

Teisipäeva tippsündmus oli Wappu film - The Blues Brothers. See oli parim filmielamus, mis mul kunagi olnud on. Kuna igal aastal näidatakse Wappu ajal sama filmi, siis kõik teavad, mis seal juhtub ja nad hüüavad filmile vahele umbes selliseid asju, et "ei, ära mine sinna!", "vajuta gaasi!", "uks lahti" ja "uks kinni" (alati kui keegi uksest sisse-välja läheb) jne. Soome keeles muidugi. Kuna see on muusikaline film, siis iga kord kui filmis tuleb laul ja seal tantsitakse, siis kõik hüppavad püsti ja lähevad ekraani ette tantsima. Ja seal filmis on üks tegelane naine, kes tahab peategelasi õhku lasta ja seda mängib Carrie Fisher, kes mängib printsess Leiat Star Warsis ja iga kord kui ta ekraanile tuli, siis hakati ümisema Imerial March'i, mis oli ka päris naljakas. Üleüldse - see oli vägev!

The main event on tuesday was the Wappu movie - The Blues Brothers. It was a great movie experience. Because they have the same movie every year, then everyone knows what will happen in the movie and they are shouting things like "don't go in there!", "step on the gas!", "door open" and "door close" (every time someone goes through a door). And because it's a musical movie, whenever there was a song in the movie, everyone got up and went to dance in front of the screen. Also, Carrie Fisher, who played Princess Leia in Star Wars, was playing a woman there who wanted to blow up the Blues Brothers and every time she appeared, people started humming the Imperial March, which was also quite funny. All in all - it was great!

Väike vahepala sellest filmist:
Something from the movie:

Minulla on ikävä

Täna oli teine tantsutund ja me õppisime fokstrotti. Mingil põhjusel ei tantsita seda siinkandi sik-sakiliselt nagu Eestis alati õpetatakse. Ei hakanud küsima ka, kuna ei oska soome keeles nii keerulist lauset moodustada, põhiliselt kuna ma ei tea, kas sik-sak on ka soome keeles sik-sak või midagi hoopis muud. Näiteks eile soome keeles tunnis olin ma täiesti kindel, et kui öelda "minulla on ikävä", siis see loogiliselt ju tähendab, et mul on igav. Tuleb välja, et siis on mul hoopis igatsus.

Samuti ma õppisin, et kui soomlased kedagi kalliks peavad, siis nad ütlevad talle "muru". Niiet Ardo, muru, ma tulen varsti koju!

Eile oli Roberto juures õhtusöök. Roberto ja Nilda küpsetasid imemaitsvaid mehhiko roogasid, ma arvan, et need olid tacod. Neid oli nelja või viit erinevat sorti ja kõik olid täiega head. Õnneks nad arvestasid ka minusugustega ja kolme sorti olid mitte-vürtsikad ja siis olid veel keskmiselt vürtsikad ja täiega vürtsikad. Ma ei julgenud ühtegi vürtsikat proovidagi, sest neil oli tehtud ka mingi tomatitega värk, mida ühele asjale, mille nime ma ei mäleta, sai peale panna, ja juba see oli nii vürtsine, et ma suutsin ainult ühe ampsu võtta. Üldiselt teised siin ei ole nii tundlikud vürtside suhtes kui mina ja mehhiklased muidugi ei tee teist nägugi ja väidavad. et "see pole üldse vürtsine" toitude peale, mis panevad mind tuld purskama.

Magustoit oli ka. See oli selline riisipudru moodi asi, ainult et kondenspiimaga. See oli suht magus ja maitses üldiselt nagu magus piimasupp.

Täna ma täiega panin Matlabile ära! Mari-Ann 1, Matlab 0, raisk! 

(See tähendab, et ma sain oma ülesande tehtud, mille jaoks oli vaja kasutada Matlabi, mida ma eile esimest korda nägin. Mõnikord ma olen lihtsalt nii tark ja osav ja ennast kiitmast ei väsi :D)

Today we had our second dance lesson and we learned foxtrot. For some reason they don't dance it here in the zig-zag pattern as we are taught in Estonia. But I didn't question it. Because I didn't know how to make  this sentence in finnish, mostly because I have no idea how to say zig-zag in finnish - is it the same as estonian or something completely different. You never know those finnish people. For example yesterday in my finnish class I learned that when they want to call someone "honey" they say "muru", which means grass or lawn in estonian.

Yesterday we had a dinner at Roberto's place with some italian and check and french people. Roberto and Nilda cooked us some wonderful mexican food. They were tacos, I think (I get confused with the names :P) and they were delicious. Roberto and Nilda had also thought of me when making them, so there were some that were not so spicy, which was great. I didn't even dare try the spicy ones, because the tomato thing that could be eaten with one kind of dish was already so spicy that I could only eat one bite. There was also dessert and I can't remember how it was called. It was some rice thing with condensed milk and it was quite sweet.

I kicked Matlab's ass today! Mari-Ann 1, Matlab 0! :D

Important to know

 

Juba linnukesed ei laula

Kevad ei taha tulla. Üldse kohe ei taha. Lumi püsib kangekaelselt maas ja ära ei sula. Õnneks on suurem jää teede pealt ära sulanud, mis on suureks kergenduseks kohalikele mehhiklastele, kellele oli jää peal kõndimine äärmiselt problemaatiline. Üks päev oli küll juba 6-7 kraadi sooja, aga täna öösel oli jälle peaaegu kümme kraadi külma. Niiet....

Alates eelmisest nädalast võtan ma osa ülikoolis pakutavatest tantsukursustest. Helen rääkis, et nad Anttiga lähevad ja kuna see maksis kõigest 5 eurot ja ma väga tahan tantsida, siis ma värbasin Roberto omale paariliseks ja kolmapäeval külastasimegi esimest tundi. Õppisime viini valssi. Või noh, mina juba oskasin, Roberto õppis. Lõpuks hakkas natuke ka välja tulema. Tund on muidugi soome keeles, niiet mulle tuleb kasuks see rohkem soome keele õppimise koha pealt (ma pean Robertole ju tõlkima, mis nad räägivad), sest tantse ma juba oskan.

Nädalavahetusel seekord nii palju pidu ei olnud. Ainult natukene. Laupäeval mängisime lauamänge sõpradega. Michel oli Maudile toonud Sabotööri mängu ja siis me mängisime seda. Ma olin sabotöör ainult ühe korra, aga ma olin täiega hea; keegi ei saanud aru, et ma paha olen :D

Pühapäeval oli Giovanni sünnipäev. Ta tegi külalistele itaalia toite ja kõik oli niiii hea! Me sõime pastat ja lasagnet ja pirukat, magustoiduks muffineid, kooki ja tiramisut. Mul pole ammu kõht nii täis olnud kui eile. Aga ma ei saanud ju midagi proovimata jätta.
Sel õhtul sai seal minu tuttavate selt6skonnas väga populaarseks öelda "Terviseks!" Kuna nad teadsid, kuidas seda öelda juba paljudes teistes keeltes, siis nad tahtsid, et ma ütleks, kuidas see eesti keeles on. Üldiselt nad arvasid, et see on parim, mida nad siiamaani kuulnud on ja terve õhtu (või vähemalt nii kaua kui nende joogid kestsid) hõikasid nad kõigile: "Tervi-seks!" See oli päris naljakas :P

The spring does not want to come here. There is snow everywhere and it just won't melt. One day there was something like +6 or +7, but last night it was again nearly -10, so....

Since last week I have been attending the dance course offered by the university. Helen told me that she was going there with Antti, and since it was olny 5 euros, I recruited Roberto to be my dance partner and we had the first lesson on wednesday. We learned the viennese waltz. Well, I already know how to dance it, so it was mostly Roberto who did the learning. In the end he was getting it, so it was a nice lesson. And of course it was in finnish so for me it is mostly good for learning finnish, because I already know the dances.

This weekend there weren't so many parties as last weekend. On saturday we had a game night. This time I was not killed in Munchkins, but I was a kick-ass saboteur one time when we played the Saboteur game that Michel had brought.

On sunday it was Giovanni's birthday party. He made italian food and everything was sooo good. We ate pasta and lasagne and a pie; for dessert we had muffins and cake and tiramisu. I was so stuffed by the end of the night; but I just had to try everything.
I taught my friends there a new popular word "Terviseks!" (Cheers! in estonian). Since they knew how to say it in many languages they wanted to know how it was in estonian, so I told them. They thought it was just the best one ever and were shouting out "Tervi-seks!" until their drinks lasted. It was quite funny :P

Party every night

Nagu pealkirjast arvata võib on viimased päevad olnud pidu-pidu. Ma ei mäleta, kas ma olen kunagi pidutsenud kolmel õhtul järjest, igatahes nüüd ma olen.

Reede. Toimus INTO (kohalik rahvusvaheline klubi) 5. sünnipäev ehk vuosijuhla. See oli väga peen pidu, noormehed ülikondades või frakkides ja neiud pikkades kleitides. Istusime pikkade laudade taga, sõime, jõime, kuulasime kõnesid, laulsime, rääkisime juttu... Söök oli väga hea, see oli neljakäiguline - supp, eelroog, praad ja magustoit. Juurde pakuti veini, kaks pitsi viina ja magustoidu kõrvale konjakit või koorelikööri. Aga sööma pidi tempokalt, sest iga natukese aja tagant pidi laulma. Igaühel oli voldik, mis sisaldas õhtu kava ja umbes 40 erineva laulu sõnu, ning sealt me siis laulsime erinevaid laule. See käis nii, et keegi tõusis püsti, ütles, et tere, mina olen see-ja-teine ja pakkus laulu, mida laulda, ning hakkas ise ees laulma. Ja teised laulsid järgi. Enamik laule olid soome keeles, kuid mõni oli ka inglise, saksa, rootsi või prantsuse keeles. Minu lauanaabriteks olid üks prantsuse kutt ühel käel ja üks nepaali kutt teisel käel, niiet vestlus oli huvitav. Kas te teadsite, et Nepaalis elab üle 20 miljoni inimese? Mina näiteks ei teadnud.
Pärast pidulikku osa viidi meid bussidega järelpeole. Seal oli dj ja värki, aga ta mängis väga halba muusikat, seega me ei tantsinud, vaid lobisesime niisama. Koju jõudsin umbes pool 5 hommikul, aga pidu oli äge!

Laupäev. Eelmisel õhtul oli Helen, kellega me vuosijuhlal käisime, kutsunud mind tema ja Antti soolaleivapeole. Ma olin seal ainus rahvusvaheline inimene, aga kuna ma saan soome keelest juba üsna hästi aru, siis ma olin kah kutsutud. Ja läksin ka. Kõik olid soomlased ja puhusid soome keelt, niiet alguses oli natuke hirmus. Aga pärast paari klaasi (väga head) booli, sain ma ka mõne sõna soome keelt suust. Lõpuks läksime ikka inglise keele peale üle nendega, kellega ma seal rääkisin. See teeb vestluse ikka väga palju kiiremaks :P
Aga see polnud veel kõik. Ma olin samal õhtul kutsutud ka Davidi (Mehhikost) sünnipäevale, kuhu ma ka läksin hiljem. See oli tüüpiline korteripidu. Ma lahkusin umbes kaheteist paiku kui tequilat joonud mehhiklased muutusid väga valjuks ja mul tahtsid kõrvad peast kukkuda. Ja üks neist valas mulle kogemata pool pitsi tequilat krae vahele. Aga polnud hullu, kokkuvõttes jällegi tore õhtu.

Pühapäev. Josef (Tšehhist) kustus enda juurde peole. Seal polnud nii palju inimesi, kui eelneval õhtul peol ja seega oli natuke mõnusam. Josef ja üks tšehhi tüdruk küpsetasid meile pannkooke ja muffineid (mmmm... , kui head need olid). Hiljem tuli tšehhe veel juurdegi - ühed Josefi sõbrad teevad bändi ja siis nad võtsid oma kitarrid kaasa ja tegid meile väikse kontserdi. Nad olid päris normaalsed, tore oli kuulata ikka.

Ja nii see erasmuslase elu läheb.
(ma loodan, et varsti saan näidata ka mõnda pilti neist õhtutest, praegu mul veel pole ühtegi)

As the title suggests, it has been party-party for the last few days. I can't remember if I have every partied on three nights in a row, but now I definitely have.

On friday it was INTO's 5th birthday. It was a very fancy party, the boys were in suits and girls in long dresses. We sat at long tables, ate, drank, listened to speeches, sang, talked... The food was so good, it was a four-course dinner. And for drinks they offered wine, two shots of vodka and some cognac or cream liquor with dessert. But we had to eat fast, because every now and then we had to sing different songs (the lyrics were given) in finnish, english, german, swedish and french. And the conversation was also interesting - on my right there was a frnch guy and on my left a guy from Nepal. Did you know that there are more than 20 million people live in Nepal? I didn't.
After the fancy part, we went to the afterparty. There was a dj, but he played only crappy songs, so we mostly just talked. I got home at 4.30 in the morning. It was a great party.

On saturday I was invited to Helen's and Antti's house warming party. I was the only international person there, because I can understand finnish quite well by now. At first it was really scary, but after a few glasses of punch, I was able to speak a few words myself. But in the end we still switched to english :P
After this party, I went to David's birthday party. It was a typical Paawola-party. I left at about midnight, because some mexican people got really loud when they got drunk so I felt my ears will fall off. And one of them managed to drop some tequila on me. But it was ok, it had still been a good night.

On sunday Josef had asked us to his place for a smaller party. There were pancakes and muffins (they were delicious). Also, some friends of Josef's play in a band, so they brought their guitars and made a small concert for us. And thus was spent another great night.

And such is the life of an erasmus student.

Illalla trullalla

Ma olen kirjutamises päris laisk olnud viimasel ajal. Aga nüüd kui tean, kui raske on neil olla seal, tahan sooritada ülla teo ja kinkida neile partii puhkpüsse!

Viimase kahe nädala jooksul ma:

1. Külastasin kallist kodumaad ja veel kallimat Ardot. Voltsil oli jalg haige, ta oli natuke õnnetu. Ardo oli täiega lahe, nagu ikka. Käisin trennis ka. Nii kummaline kui see ka pole, trennis tantsisime "Är no võtku", mis oli see tants, mis jäi pooleli kui ma viimati enne jõule trennis olin. Kokkusattumus? Pärast oli lihased haiged igatahes.
2. Tegin eksami aines Biological processes in environmental engineering. Ma isegi ei oska ennustada, kuidas läks.
   
3. Tegin eksami aines Industrial Microbiology. See läks vist natuke paremini kui see teine. Kuigi kunagi ei või teada, mida need võõrad õppejõud su käest tahavad.
4. Olin õnnelik, et eksamid tehtud said.
5. Puhkasin.
6. Osalesin väikesel rahvusvahelisel toiduõhtul, mille me sõpradega korraldasime, kuna Maudi vanemad olid Prantsusmaalt külas. Sellega seoses ma sõin türklaste vorstivõileiva moodi toitu, mehhiklaste tacotäidist ilma tacodeta, prantslaste erinevaid juuste ja juustupirukat. Kõik oli väga hea ja maitsev. Ja ma panin kõik kama jooma. Keegi ei kurtnud, mõni küsis lisagi.
7. Käisin Maudi, tema vanemate, Gokce, Roberto ja Nildaga virmalisi vaatamas. Aga kuu paistis ja pilved tulid, niiet me ei näinud midagi.
8. Käisin Maudi, tema poisssõbra Micheli (kes vahetas ta vanemad laupäeval välja uue külalisena) ja Alexandraga virmalisi vaatamas ning seekord olid need suured ja lahedad!
9. Käisin Maudi ja Micheliga hokit vaatamas. Mängisid Tappara ja HIFK (Helsingist), kus mängis muide ka üks eestlane (tuleb välja, et mõni eestlane oskab hokit ka mängida). Mäng oli jällegi väga lahe, kaklusi oli rohkemgi kui eelmine kord. Ühel löödi hokikepiga peaaegu nina peast ära. Lõpuks Tappara ikkagi kaotas.
10. Ja täna mängisin Maudi, Micheli ja Alexandraga lauamänge. Mängisime ühte prantsuse oma, mis oli päris naljakas ja Muchkinit, kus mind JÄLLE ära tapeti.

I have been quite lazy with writing here recently, but now I'll make up for it. Here I presented a list of things I have done during the last two weeks. Firstly, I visited home and my boyfriend, who I was very happy to see. I also participated in a dance practice with my dance group. All my muscles ached afterwards. Then I took two exams. I cannot even predict the outcomes, because you never know what the professors here exactly want. But I was happy when they were all done and I got to rest.

We had a small international food event with friends. Maud's parents were visiting from France and they had brought some cheese we got to taste. Also the mexicans and the turkish people made something and it was all so good. I made everyone drink kama. But nobody complained and some even had seconds. We had two trips of seeing the northern lights. The first one with Maud, her parents, Gokce, Roberto and Nilda wasn't so successful, because the moon was too bright and the clouds came and we didn't see anything; but the second one was really great, then the auroras were big and beautiful.

Yesterday we saw a hockey match with Maud and her boyfriend Michel. It was a great match between Tappara and HIFK from Helsinki. In the latter, also an estonian guy was playing (so turns out estonians can play hockey). There were even more fights than in the previous one I saw. But in the end Tappara lost. And today we played some games with Maud, Michel and Alexandra. We played a french game which was really funny and Muchkins, where I got killed AGAIN.

Karkauspäivä

Nagu pealkirjast näha võib, on täna kargamise päev! Juhhei!

Eile oli väga lahe. Me tegelesime ehtsoomlasliku ajaviitega ja käisime jäähokit vaatamas. Mängisid kohalik klubi Tappara ja HPK, mis oli vist Hämeenlinnast pärit. Me olime loomulikult Tappara poolt. Ja mäng oli ülilahe ja väga põnev. Esimeses kolmandikus läks Tappara juhtima 2-0, teises kolmandikus suutsid vastased ka 2 väravat lüüa, aga sellest polnud midagi, sest meie meeskond oli suurepärases hoos ja lõi muudkui vastu ühe värava teise järel. Lõpuks Tappara võitis 7-2 :D
Publikut oli päris palju, mängu lõpus öeldi, et vaatamas oli 4800 inimest. Seega oli suurepärane atmosfäär. Fänninurk pidevalt ergutas ja kui värav löödi, siis kõik korraga juubeldasid ja lipud lehvisid ja värki. Ja seal olid veel tantsutüdrukud ja kolmandas kolmandikus läksid ühed mehed platsil kaklema ka, niiet kõik oli nagu päris!

Yesterday was really cool. We went to see ice hockey. The local club Tappara was playing with HPK, who I think were from Hämeenlinna. We were of course cheering for Tappara. The game was very nice and so exciting. In the first third of the game Tappara managed to score 2 goals, in the secind third the other team also scored 2, but it didn't stop Tappara from scoring more and more. In the end Tappara won 7-2 :D
There was quite a lot of people, 4800 as they said when the game was over. So the atmosphere was great, the fan section was constantly cheering and whenever Tappara scored, everyone was cheering and waving flags. And there were cheerleaders and in the third third of the game some men on the field started to fight, so it was everything a hockey game should be!

Pärast käisime Josefi juures peol. Oli palju inimesi ja vähe ruumi nagu ikka, kuigi veidi parem kui eelmine kord kui ma seal ühel korteripeol käisin. Proovisin soome õlut, mis maitses halvasti ja tšehhi õlut, mis maitses hästi. Kohalikud elanikud olid meeleolu loomiseks ostnud mingisuguse imeliku narmastega lambi ja jõulutuled ning tõeliste inseneridena monteerisid nad need lakke kasutades teipi, traati ja kahvlit. Igatahes töötas.

Afterwards we went to Josef's place for a party. There was lots of people and little space as usual, but it was not so bad as last time. I tried some finnish beer, which tasted horrible and some czeck beer, which was very good. The people who lived in the apartment had bought a cool lamp and some lights to create a nice atmosphere and as true engineers they had attached them to the ceiling using some tape, wires and a fork. But it was working.

Rannahooaeg

Ou mai gaad, väljas on kaks kraadi sooja! Randa kõik!

Oh my god, it's +2 degrees outside! Everyone to the beach!

Suusaäss

Jee, ma käisin suusatamas! Päris suusatamas! Roberto oli ka proovimas. Eks tal oli raske, aga lõpuks hakkas juba välja tulema. Ja ta ütles, et talle meeldib see rohkem kui mäesuusatamine. Seega olen ma edukalt tekitanud veel ühe murdmaasuusatamise jüngri. Muhahaa. Järgmine nädalavahetus lähme vb jälle :D

Eile mängisime Muchkinit. Mul ei läinud eriti hästi, kuna Roberto tappis mu ära, täiesti ebaõiglaselt. Ma maksin kätte. Natukene. Roberto arvas, et ma olen üle läinud Tumedale Poolele. Aga Nilda võitis ikkagi.

Yesss, I finally went skiing! Roberto also had a try. He had some difficulties at first, but in the end he was getting much better. And he said, he likes this more than downhill skiing, so I have successfully converted another soul to be a minion of cross-country skiing. Muhahaa. Next weekend we'll maybe go again :D
Yesterday we played Munchkins. I didn't do so well, because Roberto killed me, for no obvious reasons. I had my revenge. A small one at least. Roberto accused me of crossing over to the Dark Side. But Nilda still won.

Lihtsalt kuna see nädal tuleb meil järgmine Star Warsi õhtu:
(jah, Ardo, ma leidsin selle Redditist :P)

And just because we'll have another Star Wars movie night this week:

Nädal

Ma olen olnud laisk ja pole viitsind kirjutada. Aga nüüd on jälle kõik hästi. Vahepeal on juhtunud erinevad olulised ja vähemolulised sündmused. Pajatan neist kronoloogilises järjekorras.
Eelmisel nädalavahetusel kavatsesin minna kyykkä MMi vaatama, mis ülikoolis toimus, aga magasin maha (sõna otseses mõttes) kuna pesin varahommikul pesu. Pool kümme on nädalavahetusel varahommik. Vähemalt sai pesu puhtaks.
Nädalavahetusel õpetasin sõbrad Munchkinit mängima. Neile õnneks meeldis, niiet üks teine päev mängisime veel :) Peale selle alustasime Star Warsi filmiõhtute sarjaga (kuna Roberto ei ole ühtegi näinud) ja vaatasime ära neljanda osa. Ja ma küpsetasin viineripirukaid.

I have been lazy with writing here. But now all is well again. Some important and not so important things have happened since I was last here. I will tell about them in a chronological order.
Last weekend I wanted to go see the kyykkä championships that were held in the university, but I literally slept through it, because I did my laundry early in the morning. And half past nine is early on the weekend. At least the laundry got clean.
Also during the weekend I taught my friends to play Munchkins. Fortunately they liked it, so we played it again on another day :) Besides that, we began a series of Star Wars movie nights (because Roberto hasn't seen them) by watching the fourth episode. And I made some pies.

Mul oli tõeliselt pikk nädalavahetus, kuna teisipäeval jäi soome keele tund ära. Teisipäeva õhtul tegin ma midagi enneolematut minu jaoks - käisime mäesuusatamas. See oli kogemus. Suusad olid väga imelikud - väga väga rasked ja veidra kujuga ja kepid olid lühikesed. Suusaliftiga sõita oli tore. Mäest alla sõita oli hirmus. Algajate mägi, millest me alla sõitsime koosnes kolmest langusest, millest teine oli erakordselt järsk. Gokce õpetas mind sõitma ja laugetel osadel mul peaaegu tuli välja, aga see järsk osa oli ikka väga hirmus. Sealt ma ei saanudki kukkumata alla. Mõnikord kadus lihtsalt tasakaal ära ja siis ma sõitsin selja peal sealt alla, teinekord läks kiirus väga suureks ja tundus lihtsalt turvalisem visata end pikali kui sõita täiskiirusel mändidesse. Lõppkokkuvõttes jäin ma terveks ja olin ütlemata õnnelik selle üle. Edaspidi ma jään ilmselt murdmaasuusatamise juurde.

I had a very long weekend since I didn't have my finnish lesson on tuesday. On tuesday night we went downhill skiing. It was quite an experience. The skis were wierd - very heavy and with a strange shape and the stocks were short. It was scary to go downhill. The beginners hill consisted of three slopes and the second one was especially steep. Gokce taught me to ski and when it was not so steep I did ok, but the steep part was so scary. I never got down there without falling. On some occasions the balance just went and then I was sliding down there on my back, but other times the speed got so big that it seemed safer to fall down than to ski into the trees at full speed. In the end I was ok and happy about it. From now on, I'll probably just stick to cross-country skiing.

Kolmapäeval oli lumejalgpalli võistlus. Kuna Heleni võitskonnast üks ei saanud tulla, siis ma läksin asendama. Mäng oli lõbus, aga väga raske. Esimeses mängus, kus lumi veel tallamata läks umbes 30 sekundit ja ma olin juba täitsa läbi. Edaspidi läks vorm õnneks ülesmäge. Mitte et see oleks eriti aidanud, sest me saime ikka päris hästi teiste käest pähe, kuna me olime ainuke naiskond. Teised olid kas võistkonnad või segakonnad. Vähemalt ma lõin ühe värava.

On wednesday there was a snow football tournament. Since one person from Helen team couldn't come, I was the substitute. The game was fun, but very hard. In the first game, when we hadn't trampled the snow yet it took like 30 seconds until I was completely tired. But my form went uphill from there on. Not that it did any good, because we got our asses kicked by other teams, because we were the only all-women-team. At least I scored one goal.

Siin on meie võitmatu tiim nimega Pehmisshot:

Here is our invinsible team called Pehmisshot:

Varsti tuleb vastlapäev või siis Laskiainen nagu seda siinkandis kutsutakse. Proovisin kohalikke vastlakukleid. Need olid päris head, aga meie omad on paremad :P

Next week it will be Laskiainen so I tried the local pastries. They were good, but the ones we have in Estonia are much better still :P

Algarvuline vanus tuli

Eile oli sünnipäev. Sain jälle aasta vanemaks. Sünnipäev tuli vaikselt rongis, teel Rovaniemist Tamperesse (jutustan sellest rohkem homme või millalgi). Kui lõpuks koju jõudsin, möödus päev rahulikult, sõbrad soovisid õnne, nagu ikka (Aitäh! :)). Õhtul korraldasid mu siinsed sõbrad "üllatuspeo", mis ei olnud enam eriti suur üllatus tänu Robertole :P Aga sellest polnud midagi, tore oli meil ikka. Maud ja Gokce küpsetasid crepe'e ja Roberto ja Nilda tegid šokolaadikoogi ning mõlemad road olid suurepärased :)
Kokkuvõttes oli mul väga tore sünnipäev, aitäh kõigile, kes selle ilusaks tegid :)

Yesterday was my birthday. I'm yet again one year older. My birthday came quite quietly on a train from Rovaniemi to Tampere. When I got home at last, the day was nice and calm, friends wished me a happy birthday, as usual. In the evening my international friends organised a "surprise" party for me, which wasn't such a surprise any more thanks to Roberto :P But it was ok, we still had a lot of fun. Maud and Gokce baked some crepes and Roberto and NIlda made a chocolate cake. Both of these dishes were very delicious :)
All in all, it was a great birthday, thanks to everybody who made it such a nice day :)

Emre, Luis, Nilda, mina ja Roberto

Selle sain kingituseks
This I got as a present

Selle ka
This too

Krõbe

Viimastel päevadel on olnud siinmail tõeliselt talvine. -25 on päris tavaline. Midagi põnevat pole vahepeal juhtunud. Eile käisime Maudiga jõusaalis ja siis pärast käisime saunas - ülihea oli. Täiega mõnus uni tuli pärast :)
Täna käisime Luisi juures, ta tegi meile burgereid, mis olid väga head. Ja taaskord ei pidanud ma ise vaaritama, mis oli suur pluss. Sest ma ei viitsi kohe üldse endale ise süüa teha. Kodus teen ma ainult neid asju, mis on lihtsad ja saavad kiirelt valmis. Müsli ja kiirnuudlid moodustavad suurema osa mu kodusest menüüst. Õnneks saab koolis hea hinna eest lõunat ja tavaliselt söön ma seal nii palju kui mahub :D

Last few days it has been a real winter here. -25 is nothing new to us. Things have been pretty ordinary recently. Yesterday Maud and I went to the gym and afterwards to the sauna - it was sooo good. I slept so well after that :)
Today we went to Luis's place and he made us some burgers, which were really good. And once again it was a night I didn't have to cook for myself, which is a huge plus. Because I am so lazy with cooking. At home I only make things that are easy and get done fast. Muesli and fast noodles are the main things on my home menu. Luckily at school the lunch is not very expensive and I usually eat there as much as I can :D

Hoolimata sellest, et on jääkülm, on õues väga kaunis :)

Despite the fact that it's freezing cold outside, it's also very beautiful :)

Isegi liiklusmärkidel on külm.

Even the signs are freezing.

Ja lõpetuseks - mul on Mehukattit! :D

And lastly - I have Mehukatti! :D
(they used to sell it also in Estonia when I was very little and I loved it, but they haven't been selling it in the stores for a long time, so I was very happy when I found it here)

Mäng on väikese inimese töö

Vahel õhtuti käime Maud'i ja Gokce juures - see on meie lemmik kokkusaamise koht. Seal me hängime niisama või mängime mänge. Üks, mida me tihti mängime, on Jungle Speed. See tuli koos Maud'iga Prantsusmaalt. Mängus on kaardid ja "tootem"-asi, kaartide peal on erinevad kujundid. Kõigile jaotatakse kaardid ja kordamööda iga üks pöörab oma hunnikust uue kaardi ja kui on kaks ühesugust kujundit, siis peab haarama tootemi võimalikult kiiresti - kes enne saab, see saab oma kaardid kaotajale anda. Eesmärgiks on oma kaartidest lahti saada. Mõnikord see läheb päris vägivaldseks, aga tavaliselt tüdrukud võidavad selles mängus :D

Some evenings we spend at our favourite place - Maud and Gokce's place. There we just hang out or play games. One game we ofter play is called Jungle Speed. It came with Maud from France. The game is played with cards and a totem, on the cards there are different shapes. Everyone is dealt cards and one by one we turn our cards and when there are two similar shapes, the totem must be grabbed as fast as possible. The one who gets to totem, can give his/her cards to the loser. The goal is to get rid of youe cards, Sometimes the game is quite violent, but the girls are usually the winners :D

Välja näeb selline:
Here's what it looks like:

Mõnikord mängime ka kaarte. Üldiselt on kõik õpetanud mingi mängu omalt maalt. Mitmed neist on olnud kiiruse peale, näiteks türklaste mäng "eesel", kus ma üsna lihtsa vaevaga eesliks jäin. Mina siis omakorda õpetasin neile kõige tavalisema mängu, mis meil Eestis üldse on, ehk siis ma õpetasin neid potikut mängima. Tuli välja, et see on päris keeruline mäng, teiste omadega võrreldes. Reegleid tundus kuidagi palju, kui ma neile seletasin, aga see võib olla ka selle pärast, et ma pole kunagi pidanud kellelegi reegleid seletama, sest et kõik eestlased oskavad seda mängida. Tavaliselt on ainuke küsimus, et kas saatmisega või ilma. Aga kui nad olid reeglid selgeks saanud, siis hakkas see neile igatahes meeldima. Me oleme seda päris mitmel korral mänginud. Ja kuna nimi "potik" ei jäänud neile kuidagi meelde ja ma ei suutnud seda ka kuidagi tõlkida, siis on see mäng siin üldiselt tuntuks saanud kui "estonian fights" (ilmselt sellest, et kaarte kogu aeg tapma peab :P).

Sometimes we play cards. Everyone of our group has taught us a game of their own country. Several have been games, where you have to be fast, for example the turkish game "donkey", where I quite easily earned the title "donkey", because I wasn't very fast. So I taught the others the most typicak game we have in Estonia, I taught them to play potik. It seemed to be a bit more complicated than the other games, but it may just seem so to me, because I have never explained the rules to anybody, because every estonian can play this. But once everybody had learned the rules, they began to like this. We have played it several times. And since the name "potik" has not been easy to remember and I couldn't translate it, the game is now known as "estonian fights" (because you have to kill cards all the time :P).

Onur oli päris õnnelik, kui ta esimest korda võitis mängu "estonian fights":

Onur was pretty happy, when he won the game of "estonian fights" for the first time:

Saun

Viimasel ajal on kõvasti sauna saanud. Neljapäeval oli meil Teekkarisauna ehk siis inseneride saun. Neil on siin selle jaoks eraldi maja ülikooli lähedal metsa sees, kus on saun ja on tantsupõrand. Tantsupõrandale ma ei jõudnudki, sest ma olin terve õhtu saunas (ja ega ma ei tahtnud ka eriti, sest siin ei tantsita neid tantse, mis mulle meeldivad). Aga saun oli vinge. Alguses oli ainult naiste saun, aga mul ei saanud sellest veel küllalt, ma jäin ka siis kui mehed tulid. Lõpuks tuli sinna ikka väga palju rahvast ja siis ma läksin ära.

Eile käisime ka saunas. Seekord sõitsime kaugemale, Rauhaniemi avalikku sauna, mis on ühe suure järve ääres. Seal järves nad hoiavad väikesel alal vett pidevas liikumises, et see ära ei jäätuks ja seal viib trepp otse vette, niiet saab ujuma minna. Alguses tundus kahtlane, et ka mina selle tegevuse ette võtan, aga saun oli kuum ja kõik teised käisid vees ja ega mulgi midagi muud üle jäänud, kui et proovisin ka. Tuli välja, et see on tegelikult täiega lahe! Väga karastav. Vesi oli loomulikult väga külm, niiet ega ma väga kaua seal sees ei viibinud, aga pärast välja tulles oli lahe - jalgade peal olev vesi jäätus ära, kui välja tulla :P Ja kui esimesest külmast üle saab, siis pärast tundub õues täiega soe, mis siis, et tegelikult on -10 või veelgi enam. Kokku käisin suplemas neli korda ja oli vägev kogemus. Soovitan soojalt ;)

Lately there have been many saunas. On thursday we had a Teekkarisauna party. They have a special house for throwing sauna parties which is near the university. There is a sauna and a dance floor, but I didn't make it to the dance floor, because I was in the sauna the whole time I was there. But the sauna was great. First there was a women's sauna, but I didn't get enough and stayed also after the men came. But in the end it got so crowded there that I left.

Yesterday we also went to a sauna. This time it was the Rauhaniemi public sauna, which was near a big lake. There they have a hole in the ice, where they keep the water moving all the time to keep it from freezing and there are stairs and you can go right into the freezing cold water. At first I wasn't very certain that I would go there, but the sauna was hot and all the others went and I just had to try it. And I really liked it! It was very refreshing. The water was freezing of course, so I didn't stay in the water for very long, but after I came out, it was a cool feeling - the water on my legs turned to ice :P And after the first feelings of cold, it actually felt really warm outside despite the fact that it was -10 or maybe more. All in all I went into the lake for four times and it was a great experience. I recommend ;)

Jääauk nägi välja selline:

This is how it looked:

Revontulet

Eile oli nii lahe, et see oli lausa äge korda kümme astmes kakskümmend kolm. Esiteks hommikul sain ma teada, et ka mulle jagub soome keele rühmas üks koht ja see oli juba - jee! Nüüd ma hakkan soome keelt veel paremini puhuma.

Teiseks oli eile täiega ilus ilm - päike paistis ja oli üle kümne kraadi külma. Peale kooli läksin ma jalutama Suolijärvi äärde, kus oli kõik väga kaunis. Ja kõige kaunimad olid seal suusarajad. Oli lihtsalt ideaalne ilm - mõnusalt külm, aga tuult ei olnud ja päike paistis ja ma nii hästi kujutasin ette, kui hea oleks seal rajal suuskadega liuelda... Ma vist oleks peaaegu nutma hakanud sellest, kui väga ma sel hetkel suuski igatsesin :P. Aga siin on mõned pildid sellest kaunist kohast.

Yesterday it was so cool that it was like awesome times ten to power of twenty three. Firstly, in the morning I found out that there was a spot for me in the finnish course and I was like - yay!
Secondly, it was such a nice weather yesterday - the sun was out and it was over minus 10 degrees cold. So after my lectures I had a walk to Suolijärvi, where everything was so beautiful. Probably the most beautiful thing was the ski tracks. It was a perfect weather for skiing - nicely cold, no wind and the sun was shining. I imagined how fine it would be to glide along the tracks with my skis... I almost cried, because I missed my skis so much :P But here are some pictures.

Aga kõige lahedam asi oli õhtul, sest et oli päikesetorm ja ennustati virmalisi. Õhtul üheksa paiku pakkisime siis ennast korralikult sisse ja sõitsime bussiga kesklinnast veidi edasi järve äärde. Sealt avanes meile segamatu vaade põhjataevale ning tulede sära ei seganud vaatamist. Ja siis me ootasime. Väljas oli umbes -20 kraadi külma, niiet päris hea oli. Esimese veerand tunniga külmusid mu varbad täiesti ära, nii et ma ei tundnud neid ka enam, aga siis me tegime natuke kihutusjooksu ja sellest hakkas ikka palju parem. Peale seda oli varvastel terve õhtu mõnus ja soe. Kuna ma olin üsna hästi sisse pakitud - jalas vatipüksid ja retuusid ning jope all kolm kihti ja kurgu ümber kaks kõrget kaelust ja kaks salli - siis polnud väga vigagi. Kogu asi tundus üsna kahtlane, kuna päris pilves oli ja ainult vahepeal oli pilvede vahelt näha mõnda üksikut tähte. Mõned andsid alla ja läksid viimase bussi peale, mis sealt kesklinna viis, aga paljud jäid. Ja õigustatult, sest kui me olime oma poolteist tundi oodanud, saime me selle, mida me vaatama olime tulnud - virmalised! Alguses olid need väga väiksed rohelised sähvatused ja me mõtlesime, et kas me kujutame seda ette või on päriselt, aga need läksid järjest suuremaks ja võimsamaks kuni keegi enam ei kahelnud :D Lõpuks olid virmalised silmapiiri kohal üle põhjataeva ja vooklesid nagu ussid ja joonistasid taevasse radasid - see oli niiii ilus! Uskumatu. Ma olen nii õnnelik, et ma seda nägin :)
Virmalised tantsisid seal umbes viisteist minutit, siis jäi järgi ja me jalutasime kesklinna tagasi, jõudsime kenasti veel viimase bussi peale ja tagasi Hervantasse.

But the coolest thing happened in the evening, because there had been a sun storm and northern lights were forecast. So in the evening we took the bus to a place a little further from the city center near a lake, where we had an undisturbed view of the northern sky and city lights didn't bother us. It was about -20 degrees outside. In the first fifteen minutes my toes got so frozen, I couldn't feel them any more. But then we had a little run and it made me and my toes feel much better. After that I was quite warm the whole evening. I had so many layers of clothes on that it was ok. The whole northern lights thing seemed a little unlikely, because the sky was cloudy. Only from time to time we could see a star or two. Some people gave up and left with the last bus to the city center, but many of us stayed. And it was good that we did, because we got what we had come for - the northern lights! First they were small green flashes and we were not sure if they were real or was it just our imagination. But then they got bigger and we had no doubts any more :D The northern lights were finally stretching all over the northern sky, a little higher than the horizon and they were moving like snakes across the sky and drawing shapes - it was so beautiful! I am so happy, I got to see it :)

Maud tegemas virmaliste kutsumise tantsu.
Maud doing the northern lights dance.

Maudi ja minu uus põhjamaine väljanägemine peale mitut karastavat tundi külma käes.
Me and Maud's new northern look after spending several hours in the cold.

Nädalavahetus

Polegi veel rääkinud sellest, et neljapäeval oli meil pidu. Xchange party kui täpsem olla. Tegime väikse soojenduse Maudi ja Gokce juures.

I have yet to talk about the party we had on thursday. Xchange party to be exact. First we had a little "warm-up" at Maud's and Gokce's place.

Siin on Emre (pea paistab kõige vasakul), siis Onur, Maud ja Leticia. Meil oli väga lõbus :)
Kümne paiku hakkasime sõitma peopaika, milleks oli üks kesklinna klubi nimega Tivoli. Ikka veel oli väga lõbus, eriti naljakas oli siis, kui Aras ära väsis:

We had lots of fun. At about ten we started going to the city center to the club, where the party was, called Tivoli. We were still having a lot of fun, especially when Aras got really tired on the bus:

Meiega koos bussis sõitis veel üks seltskond, kus oli üks üliaktiivne iraanlane, kes hoogsalt kõigiga tutvust sobitas. Ta küsis ka, et kust keegi pärit on ja igaühele oli tal varuks vastus vastavas keeles. Ja siis kui ma talle ütlesin, et ma olen Eestist, siis tuli sealt muidugi üks väga rõõmus: "Priveeeet!". Olgem ausad, ma teadsin, et see ükskord juhtub, kuna ma olen kuulnud mitmeid lugusid selle kohta, kuidas välismaalased arvavad, et Eestis räägitaksegi ainult vene keelt, aga ega see midagi paremaks küll ei teinud. Tegin sellele kutile vigadeparanduse ja õpetasin teda ütlema hoopis "Tere".
Igatahes, jõudsime õnnelikult peole, tantsisime (isegi hea muusika oli). Ka Aras oli end bussis välja puhanud ja pidutses nüüd täie hooga :P

There was another group of people in the bus that was also going to the party. Among them was a very active iranian guy, who was very eager to meet everyone. He asked where we were from and for everyone he had some sort of an answer in a suitable language. So when I told him, I was from Estonia, he, of course, said very happily: "Priveeet!" (hello, in russian). To be honest, I knew that this was going to happen sooner or later, because I have heard stories from my friends about how many foreigners believe that russian is all we speak in Estonia, but that didn't make it any better. So I corrected the guy and told him we say "Tere" instead.
So we made it to the party and danced (even the music was good). Aras had also had a nice rest in the bus, so he was ready to party now :P

Kokkuvõttes oli tore ja ma jõudsin hommikul isegi peaaegu õigel ajal loengusse.

All in all it was a good party and in the morning I was almost on time for my lecture.

Nädalavahetusel olen olnud peaaegu kasulik. Eile oli suur pesu- ja koristuspäev. Katse-eksitus meetodil suutsin saada pesumasina kenasti tööle ja tundus, et pesu sai puhtaks ka. Õnneks oli masin ka viisakas ja ei söönud ära ühtegi sokki.
Osad käisid laupäeval Helsingis, aga ma ei läinud. Peale koristamist ma õppisin. Täna läksid mõned Turusse, aga ma ei läinud, sest ma õppisin edasi. Pealegi, ma olen mõlemas kohas käinud ka. Siis ma küpsetasin kooki:

During the weekend I was quite useful. Yesterday was a big laundry and cleaning day. By trial and error I figured out how the washing mashine works and it seemed my things got clean. Fortunately the mashine was well-behaved and didnõt eat any of my socks.
Some of us went to Helsinki on saturday, but I didn't. After enerything was clean, I studied. Today some people went to Turku, but I didn't, because I was still studying. Luckily it wasn't that bad for me, for I have been to both of those cities. So I baked a cake:

Ja ülejäänud aja joonistasin Darth Mauli :D

And the rest of the evening I drew Darth Maul :D

Ja lõpetuseks veel teemakohane video.

And lastly, a nice video of our sith friend.

Kuidas olla lahe?

How to be cool?

Step 1: Buy some overalls

Step 2: Sew some badges on the overalls

Step 3: Wear it!