Unematiga nad koos seal viina jõid ja peale hapukurgi ära sõid

Maailm on ikka üks ilus koht. Praegu peamiselt sellepärast, et Hispaania võitis ja Ardo on ka vahelduseks pealinna eksinud. Need kaks asja käisid eile suurepäraselt käsikäes, niiet oli tore. Peale Ardo osales meie jalgpalliõhtul veel Mariliis, Siim ja Ruth. Kaks viimast saabusid minu juurde kahe pannitäie pitsaga ja mina olin veel pirukaid ka küpsetanud, niiet kõht sai väga väga täis.
Mina ja Ruth olime Hispaania poolt, Mariliis oli sakslaste poolt ja Siim ütles, et ta on kaotajate poolt, kuid muutis selle hiljem ära, sest Mariliis oli vähemuses. Halb õnn sakslastele või mis. Ardo oli üleüldiselt kõigi vastu :P
Aga noh, õhtu veel jalgpalliga ei lõppenud ja me istusime umbes poole neljani üleval või nii. Igatahes hakkas väljas valgeks minema kui me lõpuks magama läksime ja kõige toredam oli see, et mina pidin hommikul tööle ka minema. Tänane tööpäev ei olnud eriti hea. Väga nüri tunne oli ikka. Ühesõnaga ma tegutsesin üsna minimaalse pingutusega. Homme jälle. Õnneks saab täna (enam-vähem) kaua magada.

Aga mis ma ikka lobisen. Täidan siis Teele poolt minu peale saadetud rasket missiooni ja vastan viiele küsimusele.

1. Mida tegid kümne aasta eest?
Jaa, nagu ma mäletaksin. Olin väike, ma arvan. Kuna siis oli ka suvavaheaeg, siis ma suure tõenäosusega olin maal vanaema juures, ronisin õunapuudel, sõin esimesi maasikaid, jooksin ja mängisin teiste lastega. Idülliline või mis.

2. Viis asja "Vaja teha" nimekirjast?
1. Tuua koolist lõpupildid ära
2. Tööl käia ja igasuguste imelike inimeste avaldusi sisse toksida
3. Taaskäivitada oma luuletuste kirjutamise mootor
4. Lõpetada põdemine selle pärast kui nõmedad inimesed sügisel minuga samale erialale õppima tulevad
5. Magama minna (vähemalt praegusel hetkel)
[Tegelikult oli tõeliselt raske viit asja välja mõelda, praegu nii lebo aeg lihtsalt. Suvi ju :D]

3. Lemmiksnäkid?
Värkse kurk minu puhul. Raudselt. Hapukurk on ka hea, aga mitte igasugune. Selle suhtes ma olen veidike valiv. Teele lemmik hapukurk on näiteks minu kõige vähem lemmikum hapukurk.

4. Mida teeksid, kui oleksid miljonär?
Läheks vaataks maailma. Kõigepealt Chichen Itzasse ja siis Keeniasse. Ja ostaksin endale ilusa korteri või maja, kindlasti suurte akendega ja sinna sisse teeks ühe mõnusa lugemistoa, kus oleks pehme tugitool ja seinad on täis raamatukappe. Ja sinna sisse ostaks raamatuid. Palju raamatuid. Kõik, mida ma eales tahtnud olen. Oi kui mõnus see oleks. Ja siis ma investeeriks tulevikku ka, paremate mõtete tarbeks. Ja selle tarbeks, et 70aastastena saaksime Mariti ja Siimuga soojale maale sõita.

5. Kohad, kus oled elanud?
1. Jakobsoni tänaval Tallinna kesklinnas [kuni 3. eluaastani (peaaegu)]
2. Akadeemia teel (Tallinn ikka), kõigepealt ühetoalises korteris... (umbes 12. eluaastani)
3....ja siis kõrvalkorteris, kahetoalises tänase päevani välja

Nonii. Ma siis annaks teatepulga edasi näiteks...Susale ja Mariale. Rohkem kellelegi pole nagu anda. Mis teha kui on nii vähe blogisõpru.

Nüüd ma lähen magama. Mul on nii uni ja voodi on nii pehme ja padi on nii hea ja mind ootavad värvilised unenäod. Mariliis teab küll, mida me unes nägema pidime ;)

Head ööd siis.

Kes ei tööta, see ei söö

Jalgpallikatastroof on ära hoitud. Isegi kui täna peaks Venemaa võitma (mida ma loodan, et ei juhtu, ptüiptüiptüi), siis on finaalis vähemalt kellelegi pöialt hoida.

Täna olin ma esimest päeva tööl. Üsna jube oli. Terve päeva oli palju rahvast, nagu arvata oligi. Ja nad KÕIK (okei, mitte päris, aga suurem osa) olid venelased. Nii ma siis purssisin terve päeva vene keelt rääkida. See ei olnud eriti lõbus, sest mul veidike puudus erialane vajalik sõnavara. Targovõi tagavor siin ei aidanud. Õnneks tuli mul umbes tunni aja jooksul meelde, kuidas on ühiselamu ja mõnega sain päris jutu peale, aga ikkagi oli kole. Ja MIKS nad sinna üleüldse tulevad sellest mina aru saa, sest internetis on võimalik avaldus nii ära täita, et pole vajagi oma nägu vastvõtus näidata. Rist ja viletsus nendega, ausõna.

Enda avalduse täitsin ka ära. Kinnitasin vastuvõtutöötajana ära ka kohe. Uhke tunne oli :P Oma mõndadel vabadel hetkedel jälgisin, kes minuga samale erialale kandideerivad. Igast imelikke oli, aga kellelgi polnud eksamitulemused nii head kui mul. (Jah, ennast kiitmast me ei väsi) :D Aga noh, see oli alles esimese päeva seisuga, küll tuleb sinna veel igasuguseid, heade ja halvemate tulemustega.

Aga järgmisel nädalal tuleb Ardo linna. Siis ma olen jälle häppi :)

Hommik saabus üleöö

Oi, ma pole siia nii ammu kirjutanud ja vahepeal on nii palju juhtunud.

Esiteks käisime me klassiga Leedus lõpureisil. See oli üsna vahva, ainult giid oli vastik. Ta rääkis lihtsalt liiga palju ja just siis kui meie bussis magada tahtsime. Vahepeal ta nagu natuke sai aru, et ta peaks vait olema, aga see väljendus vaid selles, et ta ütles: "Okei, te olete väsinud, puhake siis natuke" ja viie minuti pärast hakkas ta jälle pihta: "Nonii, nüüd te olete puhanud...". Veel ajas ta vasaku ja parema poole sassi aeg-ajalt ja tema sõnavara oli ka üsna põnev. Näiteks läksid ühed tänavad risti paralleelselt, Leedus olid käinud ristisõitjad ja meie käisime igal pool mitte jalgsi, vaid jalgadega.
Aga muidu oli iseenesest vahva. Õhtuti käisime me väljas ja vaatasime jalgpalli, sest ainult esimeses hotellis oli telekas. Me olime Vilniuses laupäeval ja Kaunases pühapäeval, kuid mõlemad linnad olid õhtul justkui väljasurnud. Nii vähe inimesi oli lihtsalt. Kaunases oli eriti raske leida mingit kohta, kus jalgpalli saaks vaadata. Müstiline lihtsalt. Aga pidu oli ikka igal õhtul. Ja viimasel päeval, kui me bussiga koju sõitsime, siis hakkasid mata, füsa ja kirjandi tulemused tulema. Tõeline närvide mäng.

Mul läks õnneks väga hästi eksamitel.
Mata ja bioloogia - 91
Kirjand - 95
Inka - 96
Mariti tulemused olid muidugi üle mõistuse, aga seda oligi arvata :P

Siis tuli juba lõpuaktus ja lõpupidu. Need olid ka toredad ja jälle sai vähe magada. Hommikul käisime päikesetõusu vaatamas. Kontskingadega on ikka uskumatult hea nii pikka maad kõndida, eriti kui oled kogu õhtu tantsinud ka. Teel sinna püüdsime Teelega laulmisega tähelepanu kõrvale juhtida. Tagasi ma tulin juba suht hambad ristis ja mõtlesin, et ma pean nende samade jalgadega veel sama päeva õhtul tantsima minema.

Peole järgnes liiga lühike uni, sest ema hakkas hommikul (või noh, tema jaoks oli juba lõuna käes) koristama. Ja ma ärkasin selle peale üles. Ja siis mulle helistati ka ja siis ma ei jäänudki enam magama. Õnneks läks esinemine üsna hästi. Natuke sassi läks küll mõni koht, aga mitte märgatavalt. Esinemine ise oli Jüriöö pargis võidutule süütamise puhul. Me saime Susi hotellis üle tee riideid vahetada ja sealt me saime ka enne esinemist friikaid, mis andsid endast vöö all küll pisut tunda, ja pärast oli sinna toodud šampust, siidrit ja õlut ja kommi. On ikka hea, kui esinejate eest hoolitsetakse :P
Jalgapalliga oli see õhtu selline lugu, et enne kui me esinema läksime, siis me hotelli fuajees vaatasime ja seis oli 0-0, tulime tagasi, ikka 0-0; vahetasime riided ära ja hakkasime koju minema, seis sama; kui ma koju jõudsin, oli ikka 0-0. Niiet nagu ei jäänud millestki ilma, sain isegi penalteid näha. Ja itaallased kaotasid, mis on asja juures kõige parem :D

Aga järgmisel päeval oli ka esinemine. Kui ma hommikul silmad lahti tegin ja nägin, et padukat sajab, siis ma olin kindel, et on jaanipäev. Kella üheks läksime juba proovi ja tantsisime mingi 4 tundi. Siis oli kõht tühi, käisime macis ja sõime burksi. Ebatervislik küll, aga kõige kiirem :P Sest seitsmeks tuli onu juba järele meile ja viis meid Maardusse. Õnneks jäi vihm just meie esinemise ajaks järgi ja isegi päike tuli välja. Aga see plats, kus me tantsima pidime, oli küll paras heinamaa. Rohi oli küll niidetud, kuid jäetud sinnasamasse maha. Pastelde säästmiseks saime seekord loa tantsida tossudes. Ei olnud üldse hea, sest plats oli ikka jube. Peale esimest tantsu olin ma juba väga läbi, sest jalgade heinast läbivedamine nõudis parajalt energiat. Aga polnud midagi, tantsisime lõpuni. Siis sõitsime Lasnamäele, kus olime eelmine aastagi esinenud ja kus juhtus legendaarne intsident minu seelikuga. Seekord võttis teatepulga üle Laura, sest Lansamäel lihtsalt peab midagi juhtuma. Tema õnnetus seisnes selles, et ta käis tantsuplatsile mutta käpuli maha keset tantsu. sest see plats oli tõeline mudamülgas ja väga väga libe. Mul endal oli ka päris kõhe, sest jalad olid kerged alt kaduma. Ruthi ja Laura valged jalanõud pärast enam nii valged polnud :P
Peale esinemisi sõitsime me jaanipäeva pidama Killu juurde Sakusse. Oli ka lõbus. Taavi jäi juba kusagil kahe ajal diivanile magama ja ei ärganudki enne kui ma ära läksin. Me Ruthi ja Lauraga pidasime vastu hommikuni, sest kella viie ajal me mõtlesime, et võiks esimese marsa peale minna ja kaheks tunniks pole küll mõtet magama heita. Siis me vaatsime telekast ühte väga sisutihedat ja sügavamõttelist filmi, kus peategelane oli terve filmi ühe näoilmega ja ütles ühtekokku umbes 7 lauset, kusjuures 5 neist ühes vestluses. Tõeline põnevus. Põhimõtteliselt olime me nii kaua üleval, et nägime ka hommikuste multikate algust. Lõpuks oli vägaväga uni ja küsimus "Mis nädalapäev täna on?" tundus väga keeruline.

Ja täna ma magasin. Magasin kella viieni välja, mil ema vaatas ukse vahelt sisse ja küsis, kas ma üles ei tõusegi, sest õhtu on käes juba. Ma nägin parajasti und makaronidest, kuid tõusin siiski ja läksin sööma. Sisutihe päev, pole muud öelda.


Kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, et Euro 2008 finaalis mängivad Türgi ja Venemaa. See oleks nagu tõeliselt minu õudusunenägu.
Aga ma olen enda üle uhke, sest meie Leedu reisiga õnnestus mul Maritist ka jalkafänn teha :D

Okei, ma lähen üüd vist varsti magama tagasi, sest uni pole mind veel jätnud.

Suurpuhastus

Täna ma sain küll kõvasti naerda ja seda veel koristamise tulemusena, kuna ma leidsin oma lauale aegade jooksul kogunenud paberite hulgast nii mõndagi naljakat ja unustatud vana. Siinkohal jagaksin ma teiega üht oma luuletust põhikooli päevilt:

Tagapingist teiste varjust
Ussu äkki appi karjus.
Velling küsis: "Mis probleemiks?"
Ussu vastas: "Kätekreem vist
täpiliseks tegi naha,
aga praegu hakkas paha."
Velling käskis: "Välja mine,
klassiruumis on ju pime!"
Ussu jooksis klassist välja,
itsitas seal Tõnis Välja.
Ussule ta ütles tere.
Eemal sõi seal pardipere.
Ussu toitis väikseid parte,
korjas maast ta tikukarpe.
Läks siis tagasi ta klassi,
nägi eemal musta kassi.
Hüüdis: "Vaat, mis tore kiisu,
vaadake, tal jalas viisud!"
Velling sõimas Ussut lolliks,
hiiglasuureks sopakolliks.
Ussu ütles: "Kurat võtaks!",
oma laua juurde tõttas,
raamatu sealt üles korjas,
õpsi juurde jälle tormas.
Õps sai pähe raamatuga,
verest punaseks läks tuba.
Nii sai otsa Saima Velling,
kellel hauakiviks tellis.

(Saima Velling=meie endine emakeeleõpetaja
Ussu, Tõnis Välja - minu kunagised klassikaaslased)
Lõpp läks üsna veriseks kätte ära. Ütleme nii, et ta ei olnud just kõige armastatuim õpetaja, kes meil oli :P
Peale selle luuletuse leidsin ma veel mõningaid enda üllitisi; märkmiku, mida me Triinuga umbes kuuendas klassis kasutasime tunni ajal vestluse pidamiseks ja mille lugemine oli omaette huvitav; Star Warsi kleepse, udukaid, erinevaid väljalõikeid ajalehtedest ja ajakirjadest Sõrmuste Isanda, astronoomia ja astroloogia kohta, pluss pildikesi nunnudest loomadest, Viggo Mortensenist ja Orlando Bloomist (oh jaa, ka mina olin kunagi nii noor ja puberteet oli täies hoos); siis veel ühe viiesendise aastast 1991; hariliku pliiatsi, mille ema mulle Taanist tõi, siis kui ma umbes teises klassis käisin; paar kivistunud kustukummi, palju pliiatsijuppe ja mõõtmatus koguses tolmu.

Oi kui lahe, mul on vikerkaar praegu akna taga :D Ma käisin kähku pilti tegemas, sest valgus oli lihtsalt väga kihvt. Äsja sadas täiega vihma ja hästi tume pilv on ikka veel taevas ja nüüd hakkas päike piiluma ja kõige tipuks tuli vikerkaar ka. Mida rohkemat tahta.

Ainult seda, et Rootsi Kreekat võidaks :P Selle teatega läheb futboliidihaige tagasi teleka taha.

Tsaupakaa

P.S Nüüd lõi välku ka juba :D

Õujeeess

Holland võitis Itaalia 3:0 !!!
Jee, mul on nii hea meel, ma olin täiega nende poolt. Edasi võiks sama hästi minna. Ma loodan, et itaallased ei saa isegi alagrupist edasi, nad ei meeldi mulle üldse. Kaks aastat tagasi suvatsesid nad finaalis Prantsusmaad võita. Nõmedad noh. Pealegi, nende terve meeskond pole kokku ka nii kena kui Ruud van Nistelrooy; tal on nii vallatud lokid :D

Okei, ma jätan jalgpalli nüüd sinnapaika. Oh, vahepeal on muidu ka tore olnud. Sai võrkpalli mängitud ja laupäeval oli esinemine Jõelähtmel. Seal oli kihvt, aga ma põlesin näost jälle natuke ära :P Kahju ainult, et Ardo ei tulnud. Aga mis teha.

Me käisime täna Aimpsiga poes ja ostsime mulle uue voodi ära ja öökapi ka ühes sellega :D Neljapäeval tuuakse ära ja siis tuleb leida mõni meeshing, kes tuleks appi seda värgendust kokku panema, sest loomulikult saame me selle juppidena. Jessjuhuu. Aga enne tuleb veel tuba ümber tõsta ja veel enne seda tuleb tuba ära koristada. Sellega peaks juba homme algust tegema. Aga see on see homme, mis kunagi tulla ei taha :P Ei, nüüd ma olen sunnitud lihtsalt sellega pihta hakkama, sest kui tuba ära ei korista, siis uues voodis magada ei saa. Lihtne. Motivatsioon missugune.

Ja lõpukingiks saan ma endale uue telefoni. Oh seda materiaalset maailma küll.

Valus

Suht mõttetu päev oli täna.

Eile oli paju parem. Me käisime võrkpalli mängimas, mis oli väga vahva. Ainult et nüüd on mul igalt poolt valus. Käed õnneks sinised pole, aga valus on ikkagi. Ai.

Füüsiline koormus oli eile üldse maksimaalne, sest trenni läksin ma ka peale võrkpalli. Laupäeval on esinemine ja siis me harjutasime selleks. Ma tantsisin Martiga. See ei olnud nii tore kui mulle aasta tagasi oleks tundunud. Ta on liiga pikk. Ausõna. Ma olen vist Ardoga lihtsalt nii ära harjunud. Tema on just täpselt paras. Ja sellepärast ma ei tahagi tantsida Marti ega Silveri ega Siimu ega mitte kellegi teisega, tahan lihtsalt oma Ardot tagasi. Aga millal ma teda jälle näen? Juulis? Nõme lihtsalt, kui kaugel see on.

Appi. Ma arvan, et ma lähen ja uputan end paariks päevaks raamatutesse.

Ma arvan, et ma peaks vähem mõtlema ja rohkem tegutsema, siis võib-olla ei tungiks mulle hilistel õhtutundidel kallale nõnda nukker meeleolu, mis teeb mind sentimentaalseks nagu noor Werther. Jube, kas pole. Ma viskaks end tomatiga või midagi.

Nii kuum, et põletab sõrmed; nii kuum, et tunnen, kuis kõrbeb

Eile oli Kalevi võimlemispidu ja ma põlesin natuke ära. Me praadisime seal päikse käes juba kella üheksast hommikul, mil meil proovid hakkasid. Pool üks saime veidi leevendust ja leidsime aega, et kõhtu kinnitada, kuid juba poole kahest hakkas jälle praadimine pihta, sest siis oli peaproov. Etendus ise hakkas pihta kell 4. meie tantsisime Nummerpolkat ja Jälgi ja proloogi ja finaali ka, mis meil veidi untsu läksid, aga polnud väga hullu :P Vähemalt päris tantsud läksid kenasti. Meie sõber Kadri Tiis oli jälle seal ja juhatas C-rühmi. Ta üritas nalja ka teha vahepeal. See ei tulnud tal eriti välja. Kõige toredam asi, mis ta ütles oli Nummerpolka ajal, kui on see koht, kus poisid on näoga ringis liikumise suunas ja tüdrukud seljaga ja poisid siis nagu lükkavad; selle koha peal ütles Kadri poistele: "Lükka kummutit!". Tore on, kui sind mööbliesemetega võrreldakse. Lõppkokkuvõttes päevitasin ma endale Lee särgi selga. Kaeluse koha peal on eriti mõnus kontrast. Ma ei julgend täna midagi suurema dekolteega selga pannagi, sest see nägi üsna naljakas välja, kui ühe koha pealt jookseb väga selge piir täiesti punase ja täiesti valge naha vahel :P

Aga tegelt on hea, et nii soe on. Tahaks randa minna. Ma ostsin endale uued ilusad päevitusriided ka, niiet seda enam võiks minna :D

Ma hakkasin juba kartma, et mul see nädal on kole igav, sest mul polnud nagu mingeid erilisi ideid või plaane oma tegevuse vallas, aga nii tore on, et päevad lihtsalt iseenesest täituvad igasuguste meeldivate tegevustega. Täna näiteks käisin raamatukogus ja raamatupoes, kus ma oma kinkekaardid raamatuteks vahetasin. Nüüd on mul hunnik raamatuid, mida lugeda. Ja pärast käisin proovis, kus me õppisime Maria tantsu, millega me esinema lähme. Palju ei saanud õppida, sest ta polnud veel väga palju valmis mõelnud, aga huvitav oli igatahes. Homme me lähme võrkpalli mängima ja õhtul saab veel trenni ka minna. Seekord peab küll ilma Ardota minema, mis on küllaltki harjumatu, aga teha pole midagi. Tema on meil praegusel hetkel juba Rootsi poole teel.

Pesuskäimisest on saanud ka omaette aeganõudev tegevus, kuna ma seda enam kodus harrastada ei saa. Homme lähen inspekteerima Triinu vannituba :D Ma mõtlesin, et peaks tegema omaette nö reality show ja käima kahe nädala jooksul erinevate inimeste kodudes pesemas ja siis lõpuks kuulutada välja vannitoa, mis mulle kõige rohkem meeldis :D Auhinnaks ei saa küll kahjuks midagi peale au ja kuulsuse (?)...võib-olla ma olen isegi nii lahke, et ostan šokolaadi :P


Nädala pärast hakkab juba jalgpalli EM. Nii lahe :D

(Ma tean, et ma olen imelik. Mulle on seda mitu korda öeldud. Eelmisel aastal, peale lingvistika võitmist ütles Siim mulle, et ma pole normaalne. Eelmisel nädalal ütles Ardo mulle, et ma olen veider. Järelikult peab siin mingi tõetera sees olema ;))