pühapäev, 27. november 2011

Päkapikud tulevad

Kuna ma sel aastal Mardilaadale ei jõudnudki, siis tellisin endale siit lehelt ühe väga mõnusa lõhnaküünla. Maasika-rabarberi lõhnaga . . . mmmm. Üldse on neil väga head lõhnaküünlad, niiet soovitan soojalt ;)


Kui nüüd oleks veel piparkoogid ja LUMI, siis oleks juba täitsa jõulutunne. Aga mul on ainult mandariinid, vihm akna taga, Coca-Cola ja teoreetilise- ja arvutuskeemia lõputöö.
Ilusat esimest adventi!

laupäev, 26. november 2011

November saab varsti läbi

Tänane päev algas sellega, et ma üldse ei viitsinud üles tõusta. No ikka üldsegi mitte. Väljas oli üsna november...vihm ja sombune ja hall. Ja Ardo ka ei saanud see nädalavahetus välja. Nii ma siis põõnasin. Kell 12 suutsin end nii palju kokku võtta, et end voodist välja vedada.

Edasi läks päev õnneks ülesmäge. Vaatasin suusatamist. Tore oli näha, et kusagil vähemalt on lumi. Õhtupoole käisime Erikuga Sõlekese kontserdil. See oli päris tore, aga niiii pikk. Koos vaheajaga kestis 3 ja pool tundi (!). Natuke väsitas ära küll see pikk vaatamine. Õnneks oli üsna palju lahedaid tantse. Muidugi väikesed lapsed olid eriti nunnud, sest kuidas nad saavadki mitte olla. Isegi kui nad tuleks oma väikeste rahvariietega niisama lavale ja ei teeks midagi, oleks nummimeeter juba laes.

Ühtedel olid päris ägeda mustriga sukad rahvariiete juures (ma ei suuda kahjuks meenutada, mis koha rahvariided need olid...aga need on need, kus naistel on selline lühem seelik, tumepunane, mustad põikitriibud valgel taustal allääres....vist olid Saaremaalt kusagilt...aga pole kindel). Aga sukad olid nii ägedad, et ma seda tantsu ennast eriti ei näinudki, vahtisin aga sukki ja mõtlesin, et peaks endale kah sellised tegema.

Kuna me olime kontserdil maido kutsetega, siis me istusime väga headel kohtadel ja rõõmsalt teiste tantsuõpetajate seltsis. Väga uhke oli. Pärast oli bankett ka. Suupisted olid küll pisikesed, aga kook (või see koogi moodi suupiste, mis seal pakuti) oli väga maitsev :).

neljapäev, 24. november 2011

Ja nii ongi

Ükspäev ma tundsin, et oleks aeg blogimaailma tagasi tulla. Osalt võib-olla sellepärast, et Ardo on ära sõjaväes ja arvuti on nüüd igapäevaselt mul suur sõber; osalt ehk sellepärast, et peagi pühin kodumaa tolmu jalgadelt ja lähen Soome ja siis, nagu sageli kombeks on, oleks ju hea pidada blogi oma tegemiste kohta seal, kuna kõik ei jää ju meelde ja ei jaksagi rääkida kui tulla tagasi.

Olgu põhjus, milline tahes, siin ma nüüd olen. Ja ma läksin isegi nii hoogu, et tegin kohe teise blogi kah. See on pühendatud minu osavatele näppudele, mis juba pikemat aega on endale kõiksuguse näputööga tegevust leidnud. Ja kuna mu valmistatud asjad kukuvad juba päris hästi välja, siis miks mitte ka neid teistele näidata.