Aeg

Andres Ehin

aeg on kui imedemaa kass
kel pole saba kõhtu ainust karva
on ainult suu nii mahukas
kuid ajasuu see naerab haruharva

aeg ägard on ei ealeski gurmaan
kõik nahka paneb tegemata valikut
ta kärssa kaovad lutikas ja vaal
ja kerjusvanamoor kel pole palitut

ja tündersepp minister varas elektroonik
neid kõiki endasse aeg imeb nagu voolik
aeg olematus olematu suuga
kord neelab päikese koos kuuga

* * *

mina olen mull
sina oled mull
tema on mull

meie oleme mullid
teie olete mullid
nemad on mullid

mulli otsas on mull
kes on puhuja

* * *
Andres Ehin on mu uus lemmikluuletaja. Appi, kuid lahedad luuletused tal ikka on. Ja mõelda, et kahe nädala eest ma veel ei teadnudki, et ta olemas on.

Ja footoniga koos nad läksid siis ja kaugusesse Linnutee neid viis

Kurbmäng kahes vaatuses. Südamlik ja liigutav lugu mehest ja footonist, mille ma leidsin oma sahtleid koristades.

Üks footon kukkus mehe lauale,
sähvis, sädeles ja põles kaua veel.
Ta oli mõelnud minna külla hoopis rauale,
kuid mees viis tema näitamiseks hauale.

Mees läks ja tagasi ei tulnud.
Ta läks vaid siis, kui oli surnud,
Vaid jahust valgeks värvusid ta kulmud,
nii maha jättis ta me teede tolmud.

Ja footoniga koos nad läksid siis
ja kaugusesse Linnutee neid viis,
planeedile, kus kasvas võimas riis
ja tervitas neid roheline hiis.

Nad riisiputru rõõmsasti seal sõid
ja õhtu varjus veidi tantsu lõid.
Meest kõnetas seal üpris kole nõid,
kes ütles: "Nüüd sa naerdes minna võid."

Ta läks ja kohtas õnnelikku kala,
kes hommikul läks tööle ikka jala.
Kuid jalgu tal ei olnud - oh mis hala!
Nii kokku varises ta elutala.

Veel nägi teel ta kahte laululindu,
kes ehtisid puuokste pruune pindu
ja siristasid siis täis ehtsat inud:
"Nii tore siin on lõpuks näha sind ju!"

Ta läks ja nägi sinist värvi mäge
ja jumalat, kes oli päris äge,
kes istus kõrgel toolil seal täis väge
ja oli kõigis asjus selgeltnägev.

Ta ütles: "Siin on nüüd su elupaik,
just seal all, kus paistab väike järvelaik
ja paksus metsas kostab linnuhuik,
siin paigas rahulik on kõik."

See mees jäi elama nüüd sinna,
kust enam ta ei tahtnud ära minna,
ei muule maale ega suurde linna.
Nii kaevu põhjast siirupit ta vinnas.

Kuid footon tundis ennast üksikuna
sel päeval kui ta keetis kanamuna.
Läks sõpra üles otsima ta, kuna
ta igatses ta rõõmsat põsepuna.

Ta otsis teda kaugelt, otsis lähedalt,
ta otsis igast nurgast, iga tähe alt
ja oli juba aastaid otsind vähemalt,
kui lõpuks tõdes siis ta kähedalt:

"Ma olen läinud läbi tulest, veest,
kuid nagu põgeneks ta minu eest -
ei suuda kuskilt leida sõbrameest,
kuid igatsus mind kõrvetab veel seest."

Kuid lõpuks nägi ta planeeti,
kus kasvatati kõrget suhkrupeeti,
kus pidu hommikuni peeti
ja inimesed kandsid keeleneeti.

Sealt leidis mehe keset metsa soos,
kus sel aal valmis rammus marjanoos
ning majakeses laual oli moos.
Sest peale õnnelikult elasid nad koos.


Ma pakun, et see oli emakeele tund, mis järgnes füüsikale. Nii juhtus minuga kui Jaup mõtles.

Meenutusi möödunud aegadest

Päkapiku laul a la Reaalkool
Tervitustega Kristelile

Kes elab püramiidi sees?
Kes elab väikse püramiidi sees?
Kes elab püramiidi sees?

Seal elab päkapikk.
Seal elab väike päkapikk.
Seal elab päkapikk.

Mis teeb see päkapikk?
Mis teeb see väike päkapikk?
Mis teeb see päkapikk?

Ta võtab tuletist.
Ta võtab väikest tuletist.
Ta võtab tuletist.

Mis maksab tuletis?
Mis maksab väike tuletis?
Mis maksab tuletis?

Kolm integraalikest.
Kolm väikest integraalikest.
Kolm integraalikest.

Päkapiku laul a la Mustamäe Gümnaasium
Tervitustega Triinule

Kes elab torni sees?
Kes elab kõrge torni sees?
Kes elab torni sees?

Seal elab sipelgas.
Seal elab väike sipelgas.
Seal elab sipelgas.

Mis teeb see sipelgas?
Mis teeb see väike sipelgas?
Mis teeb see sipelgas?

Ta lapsi hammustab.
Ta väikseid lapsi hammustab.
Ta lapsi hammustab.

Mis maksab hammustus?
Mis maksab valus hammustus?
Mis maksab hammustus?

Kolm hästi pikka saia.
Kolm hästi hästi pikka saia.
Kolm hästi pikka saia.

Nukleofiilne Lumepallimees

Aeg natuke sõnavara täiendada! Nimelt, teisipäeval tutvusime uue õppeainega, milleks oli anaeroobne matemaatika, mis on matemaatika ilma hapniku juurdepääsuta. Oli üsnagi huvitav, kuna muude asjade kõrval oli jutuks loogiline või. Seda paneks küll leiva peale ;) Aga üldiselt eelistan ma aeroobset matemaatikat, sest tolle produktiivsus on suurem.

Mis siis veel viimastest päevadest meelde jäänud on? Teisipäeval sadas vihma. Kolmapäeval ei sadanud, aga oli külm. Kolmapäev oli mul üleüldse väga halb päev. Kolmapäeval ei ole eriti huvitavaid aineid ka ja päev kestab kõige kauem (tervelt kella kaheni). Ma pidin üldloodusteadusesse peaaegu ära surema ja see tund lõppes ära ainult tänu sellele, et järgmised hakkasid audikasse sisse trügima. Muidu Raivo olekski rääkinud ja rääkinud ja siis kui on juba lootust, et ta lõpetab, siis Madis jälle küsib midagi ja Raivo räägib ja kui nad surnud pole, siis räägivad nad tänase päevani (õnnelikult?!). Mina küll õnnelik ei olnud.

Ma ostsin endale täna kitli ära. Nüüd saan ma stiilselt laborisse minna ;)

Kolmapäevases keemia aluste tunnis sai Rakettmees endale kaaslase, kelleks on Lumepallimees. Tema juurde käis salm ka:

Oh, lumepallimees,
viska mullegi üks pall,
et see keemiatund
ei tunduks ometi nii hall!

Mul oli igav. Loengu igavuse määr on võrdelises seoses joonistuste hulgaga lehel. Nii on. Ja kui mõnikord saab joonistamise inspiratsioon otsa, siis ma hakkan luuletama ka veel. Idee järgmiseks neljapäevaks - kirjutada "Sonett õigusõpetusele". Keemiasonett mul juba on.

Lõpetuseks kuulutan ma välja nädala sõna, milleks on nukleofiil. Ma polnud seda juba ammu kuulnud ja see oli mul meelest läinud kuni orgaanika õppejõud seda täna hommikul mainis. Öelge omaette: nukleofiil. Kas ei kõla mitte mõnusalt :D

Rakettmehe seiklused

Uus nädal algas jälle uue hooga. Või siis ka mitte. Täna oli meil viimane informaatika loeng (jee!), mis oli väääga uinutav. Ma sisustasin oma aega taas joonistamisega. Kuna ma reedel orgaanilise keemia harjutustunnis olin poolkogemata joonistanud stiliseeritud printsess Leia, siis ma mõtlesin, et oleks ju sobiv Luke'i ka joonistada. Aga mu käsi oli teisel arvamusel nähtavasti ja lõppkokkuvõttes joonistasin ma rakettmehe ja tema truu robotkaaslase lendamas orbiidile. Nojah, mul jäi aega veel üle ja siis ma joonistasin veel ühe paksu hiinlase ka. Tema ei lennanud orbiidile, vaid oli kahe jalaga maa peal. Maakas selline.

Oma kõige suurema joonistussaavutuse tegin ma ikkagi eelmisel neljapäeval õigusõpetuse loengus. See oli kirjeldamatult igav ja see onu sosistas seal ees ka nii vaikselt, et suht midagi polnud kuulda. Mikrofonist ta nähtavasti kuulnud polnud. Aga sellest mõnest lausest, mis ka minu kõrvu ulatus, jõudsin ma otsusele, et ma tegelikult ei tahagi eriti kuulda, mida ta räägib. Ja siis ma joonistasin südamerahus kaks ja pool tundi. Loeng sai läbi täpselt siis kui mul leheküljel ruum otsa sai. Ajastus maksimaalne.

Nädalavahetusel ma olin natuke kultuurne ja käisin ooperis. Me vaatasime Maritiga "Tristan ja Isoldet", mis kestis viis tundi. Kusjuures, seda polnudki nii raske kuulata, kui ma olin arvanud. Muusika oli väga ilus ja lüüriline. Ma võtaks selle kokku nii, et muusika maksimaalne, tegevus minimaalne. Terve esimese vaatuse nad sõitsid laevaga, kusjuures kohe alguses neil oli umbes nii, et "Oh, näe, maa paistab!" ja vaatuse lõpuks jõudsid nad kohale. Teises vaatuses nad armastasid. Selle vaatuse lõpus nad küll avastati kuningas Marke poolt, aga kogu see dramaatika toimus ka väga leebelt ja lüüriliselt. Ja siis kolmandas vaatuses nad (või siis täpsemalt Tristan ja tema teener) ootasid ja teise poole (siis juba täies koosseisus) nad surid järgemööda. Ka niimoodi rahulikult ja lüüriliselt. Tegelikult oli ilus :)

Ma mõtlesin informaatikas väikse luuletuse ka Rakettmehe kohta (ma pidin ta nüüd suure tähega kirjutama, ta hakkab mulle juba armsaks saama). See käib nii:

Minu unelmate mees on Rakettmees,
sest igas asjas on ta kõigist ees:

oskab vormindada lõike,
oskab üleüldse kõike;
teab, et kus käib tabulaator,
rootor, staator, generaator.
Mõte töötab tal kui raal,
isegi kui puudub kaal.


Rohkem ei jõudnud mõelda. Eks ma kunagi jätkan, kui jälle mõni igav loeng tuleb.

Ma õppisin täna natuke htmli interneti baaskursuse tunnis. Oli palju huvitavam kui ma olin arvanud :)

Lõpetuseks veel - ai äm praud tu prisent - printsess Leia (ülal) ja Rakettmees (all). Rakettmehega sama pildi peal on vasakul üleval veel tema Truu Kaaslane ja vasakul all paks hiinlane. Selle tädi üleval vasakus nurgas joonistasin ma juba eelmine kord, teda ei maksa tähele panna.