Pilvebaleriin

Meie esitlus rokkis! Me olime nagu täiega head. Õppejõud kiitsid ja puha. See oli selle semestri kõrghetk.

Päris kifft on olnud. Laboris oli ka tore. Tegin oma rakukestega toredaid asju. Lõhkusin nad ära ja uurisin valku, mis nende seest välja tuli. Põnev, onju.

Ma tahtsin täna Mustukesest pilti teha, aga ta oli uskumatult häbelik täna ja sellepärast mul ei õnnestunud normaalset pilti saada. Järgmine nädal proovin jälle.

Trennis me tegime klassikat eile. See ei ole just mu lemmik, kuna see tuletab mulle valusalt meelde, kui paindumatu ma olen. Tegelikult saaks kõik korda kui ma võtaks ära mõned alumised selgroolülid ja tõmbaks jala liigesest välja. Siis ma saaks tõsta jala tahapoole sama kõrgele kui Triinu ja võiks teha täiusliku viienda positsiooni.

Ardo sai täna märgi kätte. Tema oma on tammeokstega ja puha. 125 ikkagi.

Sooda

Ma olen sooda. Na2Co3. Sest homme on molekulaari esitlus ja ma kohe üldse ei taha seda teha, sest mu jutt on liiga pikk ja igav ja keeruline ja ma kardan, et õppejõud küsivad keerulisi küsimusi ja keegi meist kolmest ei oska vastata ja siis on piinlik. Laura arvas, et ta jääb homseks igaks juhuks haigeks, mille peale ma lubasin teda igaveseks kummitama tulla. Ta küll märkis, et ma ei saa teda kummitada kui ma veel elus olen, aga selle probleemi ma lahendaks nii, et ma lihtsalt tapaks end ära. Klassi ees. See oleks eriline. RNA polümeraasid I ja III jääks kõigile kauaks meelde.
Meie teine versioon oli see, et me tuleme kõik ikkagi kohale, aga esitluse lõpus laulaks lõbusa regilaulu RNA polümeraasidest. Sõnad paneks slaidile ja siis meie oleks eeslauljad ja kõik teised oleks koor. See oleks järjekordne viis meie teemat hästi meelde jätta.


Ma peaks tegelt ARKi eksamitega tegelema, aga Keemia ei anna mulle isegi aega, et selle peale mõelda. Uhh.

Kartulid su katusel

Eile ma käisin arsti juures, kuna mu kurk oli kohutavalt valus. Ma kartsin, et äkki angiin või midagi, aga tuli välja, et mingi viirus on hoopis mul kurgus moodustanud sellise vahva külakuhja ja siis mingid bakterid seal hängivad ka ja teevad pahandust. Sain rohtu ka. Kas see aitab, veel ei tea. Päris vastik on muidu praegu.

Autokooli lõpetasin ka ära. Nüüd on veel ARKi eksamid. Ma üldse ei taha. Aga lubasid tahaks. Ja autot tahaks ka...

Muud midagi. November on.

Läheb käest ära

Suht feil on. Ma ei jaksa enam õppida! Ma vajan motivatsiooniüritust! Õnneks see tuleb juba järgmisel neljapäeval. Aga siis tuleb kohe molekulaari seminari esitlus ka peale, niiet läheb jälle käest ära. Aga saame hakkama.

Füüsikute naljanurk:
Newtoni lemmiknipp peitust mängides: ta joonistas maha ruutmeetri suuruse ruudu, seisis sinna keskele ja keegi ei tundnud teda ära, kuna pidasid teda Pascaliks.
(Selgituseks neile, kes füüsikale tänaval tere ei ütle: 1 Pa=1N/m2 (üks Pascal on üks Newton ruutmeetris). Hahahahahahaaa)

Ma kunagi hakkan normaalseks.

November

Reedel oli Suur Lumi. Seda oli palju ja see oli nii ilus. Ma käisin väljas jalutamas ja tegin 6825 sammu. Ja nii ilus oli. Ja lumi oli. Oli. Nüüd on see muutunud Suureks Plögaks. Ja ükspäev ma vaatasin välja ja oli pilves ja puud olid raagus ja kõik oli hall ja masendav ja ma mõtlesin, et huvitav, miks see nii on ning siis meenus mulle, et ahjaa, november on. See seletas kõik.

Eile käisime Mardilaadal Aimpsi ja Memme ja Kirkega. Ma sain uue rahvariidevöö mustriga rahakoti ja suure toki värvilist lõnga. Aimps sai kampsuni. Pärast käisime veel Kristiines, kust ma sain endale uued kingad. Täna käisin tantsukursustel nendega, et neid sisse tantsida. Täitsa head olid. Õppisime tangot täna. Ma sain aru, et tango on päris keeruline tants.

Muidu on tegelt raske, sest õppima peab koguaeg. Füüsikat. Ja füüüsika on nõme. Ma teeks füüsikaga sama nagu Sünnipäevatantsuga, mida ma kirjeldasin eelmises postituses. Ja peale füüsika nõmeduse mul veel pea valutab ja väsimus on koguaeg peal. Tahaks ainult puhata kogu aeg.

Miks jõulud juba ei tule?

Geneetilised imed

Ükspäev molekulaari loengus räägiti meile vähist. Tuleb välja, et eestlased on konservatiivsed sigijad ja sellepärast on meil võrdlemisi palju vähihaigeid. Niisiis - selleks, et kindlustada oma lastele hea elu, tuleb lapsi saada neegriga! Või noh, kui neeger ei meeldi, siis on ilmselt sobilikud ka indiaanlased, eskimod, veidrate rahvuste esindajad Vaikse ookeani saartelt või eksootilised inimesed, kes on geneetilise tausta poolest võimalikult erinevad sinu omast.

Ma tahtsin veel öelda seda, et ma väga vihkan sünnipäevatantsu. Mul on sellest lihtsalt nii kõrini, et ma ei suuda seda isegi sõnadesse panna kui kõrini mul sellest on. Kui ma saaks, siis ma tapaks selle tantsu ära, ma pooks ta üles, raiuks tükkideks, põletaks tükid ära, kõrge rõhu all teeks tuhast kuubiku ja laseks selle õhku, paneks peale kanget hapet, lõhuks molekulid aatomiteks ja aatomid põrgataks omavahel kokku, et neist saaks mingid leptonid või müüonid või misiganes imelikud osakesed. Siis ma oleks rahul.
Peale selle tantsisime me täna ka litsitantsu. Elu on ikka ilus kui on olemas nii toredad tantsud.

Väljas on muidu ilgelt külm. Rämedalt külm lihtsalt. Ma ei mäleta, et kunagi nii külm oleks olnud. Täna sadas taevast midagi, mida hea kujutlusvõime korral võiks pidada lumeks.