Juba linnukesed ei laula

Kevad ei taha tulla. Üldse kohe ei taha. Lumi püsib kangekaelselt maas ja ära ei sula. Õnneks on suurem jää teede pealt ära sulanud, mis on suureks kergenduseks kohalikele mehhiklastele, kellele oli jää peal kõndimine äärmiselt problemaatiline. Üks päev oli küll juba 6-7 kraadi sooja, aga täna öösel oli jälle peaaegu kümme kraadi külma. Niiet....

Alates eelmisest nädalast võtan ma osa ülikoolis pakutavatest tantsukursustest. Helen rääkis, et nad Anttiga lähevad ja kuna see maksis kõigest 5 eurot ja ma väga tahan tantsida, siis ma värbasin Roberto omale paariliseks ja kolmapäeval külastasimegi esimest tundi. Õppisime viini valssi. Või noh, mina juba oskasin, Roberto õppis. Lõpuks hakkas natuke ka välja tulema. Tund on muidugi soome keeles, niiet mulle tuleb kasuks see rohkem soome keele õppimise koha pealt (ma pean Robertole ju tõlkima, mis nad räägivad), sest tantse ma juba oskan.

Nädalavahetusel seekord nii palju pidu ei olnud. Ainult natukene. Laupäeval mängisime lauamänge sõpradega. Michel oli Maudile toonud Sabotööri mängu ja siis me mängisime seda. Ma olin sabotöör ainult ühe korra, aga ma olin täiega hea; keegi ei saanud aru, et ma paha olen :D

Pühapäeval oli Giovanni sünnipäev. Ta tegi külalistele itaalia toite ja kõik oli niiii hea! Me sõime pastat ja lasagnet ja pirukat, magustoiduks muffineid, kooki ja tiramisut. Mul pole ammu kõht nii täis olnud kui eile. Aga ma ei saanud ju midagi proovimata jätta.
Sel õhtul sai seal minu tuttavate selt6skonnas väga populaarseks öelda "Terviseks!" Kuna nad teadsid, kuidas seda öelda juba paljudes teistes keeltes, siis nad tahtsid, et ma ütleks, kuidas see eesti keeles on. Üldiselt nad arvasid, et see on parim, mida nad siiamaani kuulnud on ja terve õhtu (või vähemalt nii kaua kui nende joogid kestsid) hõikasid nad kõigile: "Tervi-seks!" See oli päris naljakas :P

The spring does not want to come here. There is snow everywhere and it just won't melt. One day there was something like +6 or +7, but last night it was again nearly -10, so....

Since last week I have been attending the dance course offered by the university. Helen told me that she was going there with Antti, and since it was olny 5 euros, I recruited Roberto to be my dance partner and we had the first lesson on wednesday. We learned the viennese waltz. Well, I already know how to dance it, so it was mostly Roberto who did the learning. In the end he was getting it, so it was a nice lesson. And of course it was in finnish so for me it is mostly good for learning finnish, because I already know the dances.

This weekend there weren't so many parties as last weekend. On saturday we had a game night. This time I was not killed in Munchkins, but I was a kick-ass saboteur one time when we played the Saboteur game that Michel had brought.

On sunday it was Giovanni's birthday party. He made italian food and everything was sooo good. We ate pasta and lasagne and a pie; for dessert we had muffins and cake and tiramisu. I was so stuffed by the end of the night; but I just had to try everything.
I taught my friends there a new popular word "Terviseks!" (Cheers! in estonian). Since they knew how to say it in many languages they wanted to know how it was in estonian, so I told them. They thought it was just the best one ever and were shouting out "Tervi-seks!" until their drinks lasted. It was quite funny :P

Rannahooaeg

Ou mai gaad, väljas on kaks kraadi sooja! Randa kõik!

Oh my god, it's +2 degrees outside! Everyone to the beach!

Revontulet

Eile oli nii lahe, et see oli lausa äge korda kümme astmes kakskümmend kolm. Esiteks hommikul sain ma teada, et ka mulle jagub soome keele rühmas üks koht ja see oli juba - jee! Nüüd ma hakkan soome keelt veel paremini puhuma.

Teiseks oli eile täiega ilus ilm - päike paistis ja oli üle kümne kraadi külma. Peale kooli läksin ma jalutama Suolijärvi äärde, kus oli kõik väga kaunis. Ja kõige kaunimad olid seal suusarajad. Oli lihtsalt ideaalne ilm - mõnusalt külm, aga tuult ei olnud ja päike paistis ja ma nii hästi kujutasin ette, kui hea oleks seal rajal suuskadega liuelda... Ma vist oleks peaaegu nutma hakanud sellest, kui väga ma sel hetkel suuski igatsesin :P. Aga siin on mõned pildid sellest kaunist kohast.

Yesterday it was so cool that it was like awesome times ten to power of twenty three. Firstly, in the morning I found out that there was a spot for me in the finnish course and I was like - yay!
Secondly, it was such a nice weather yesterday - the sun was out and it was over minus 10 degrees cold. So after my lectures I had a walk to Suolijärvi, where everything was so beautiful. Probably the most beautiful thing was the ski tracks. It was a perfect weather for skiing - nicely cold, no wind and the sun was shining. I imagined how fine it would be to glide along the tracks with my skis... I almost cried, because I missed my skis so much :P But here are some pictures.

Aga kõige lahedam asi oli õhtul, sest et oli päikesetorm ja ennustati virmalisi. Õhtul üheksa paiku pakkisime siis ennast korralikult sisse ja sõitsime bussiga kesklinnast veidi edasi järve äärde. Sealt avanes meile segamatu vaade põhjataevale ning tulede sära ei seganud vaatamist. Ja siis me ootasime. Väljas oli umbes -20 kraadi külma, niiet päris hea oli. Esimese veerand tunniga külmusid mu varbad täiesti ära, nii et ma ei tundnud neid ka enam, aga siis me tegime natuke kihutusjooksu ja sellest hakkas ikka palju parem. Peale seda oli varvastel terve õhtu mõnus ja soe. Kuna ma olin üsna hästi sisse pakitud - jalas vatipüksid ja retuusid ning jope all kolm kihti ja kurgu ümber kaks kõrget kaelust ja kaks salli - siis polnud väga vigagi. Kogu asi tundus üsna kahtlane, kuna päris pilves oli ja ainult vahepeal oli pilvede vahelt näha mõnda üksikut tähte. Mõned andsid alla ja läksid viimase bussi peale, mis sealt kesklinna viis, aga paljud jäid. Ja õigustatult, sest kui me olime oma poolteist tundi oodanud, saime me selle, mida me vaatama olime tulnud - virmalised! Alguses olid need väga väiksed rohelised sähvatused ja me mõtlesime, et kas me kujutame seda ette või on päriselt, aga need läksid järjest suuremaks ja võimsamaks kuni keegi enam ei kahelnud :D Lõpuks olid virmalised silmapiiri kohal üle põhjataeva ja vooklesid nagu ussid ja joonistasid taevasse radasid - see oli niiii ilus! Uskumatu. Ma olen nii õnnelik, et ma seda nägin :)
Virmalised tantsisid seal umbes viisteist minutit, siis jäi järgi ja me jalutasime kesklinna tagasi, jõudsime kenasti veel viimase bussi peale ja tagasi Hervantasse.

But the coolest thing happened in the evening, because there had been a sun storm and northern lights were forecast. So in the evening we took the bus to a place a little further from the city center near a lake, where we had an undisturbed view of the northern sky and city lights didn't bother us. It was about -20 degrees outside. In the first fifteen minutes my toes got so frozen, I couldn't feel them any more. But then we had a little run and it made me and my toes feel much better. After that I was quite warm the whole evening. I had so many layers of clothes on that it was ok. The whole northern lights thing seemed a little unlikely, because the sky was cloudy. Only from time to time we could see a star or two. Some people gave up and left with the last bus to the city center, but many of us stayed. And it was good that we did, because we got what we had come for - the northern lights! First they were small green flashes and we were not sure if they were real or was it just our imagination. But then they got bigger and we had no doubts any more :D The northern lights were finally stretching all over the northern sky, a little higher than the horizon and they were moving like snakes across the sky and drawing shapes - it was so beautiful! I am so happy, I got to see it :)

Maud tegemas virmaliste kutsumise tantsu.
Maud doing the northern lights dance.

Maudi ja minu uus põhjamaine väljanägemine peale mitut karastavat tundi külma käes.
Me and Maud's new northern look after spending several hours in the cold.

Talve muinasjutt

Täna oli Tamperes imeilus talvepäev. Ärkasin hommikul üheteist paiku, et näha aknatagust puud lumisena päiksesäras sätendamas :) Imeilus. Lõpuks ometi tuli päike välja! Ja ega sellise ilmaga ei saa siis magada... ainult pikutada veel tunnikese jagu ja lugeda raamatut mõnusas soojas voodis. Aga siis ma tõusin küll üles, sõin eilseid pannkooke ja läksin välja jalutama.

Väljas oli karge - umbes -10 kraadi, aga kuna ma kõnnin päris kiiresti, siis mul ei hakanud külm. Hervanta on peaaegu igast küljest ümbritsetud metsaga ning mu jalutuskäik kulgeski mööda metsa äärt põhimõtteliselt ümber Hervanta. Jalgadel hakkas lõpuks päris külm, kuna mul ikka veel pole pakse pükse, aga see oli seda väärt ja mul on fotod, et seda tõestada ;)

Ja kuna ma andsin oma blogi aadressi ka oma rahvusvahelistele sõpradele, siis hakkab siin nüüd olema ka tõlge inglise keelde, et nemad ka aru saaksid. Jutt on sama, niiet kui sa räägid eesti keelt, siis jäta järgmine osa lihtsalt vahele ;)

Today in Tampere was a beautyful wintry day. I woke up at about eleven to see the tree behind my window all snowy and glittering in the sunshine. Finally the sun was out! You can't sleep with this kind of weather... but it's nice to read in bed for yet for an hour more. But then I got up, ate some pancakes from yesterday and headed outside.
It was frosty outside - about -10 degrees. But I walk rather fast, so I wasn't cold. Hervanta is surrounded by forest and I walked on the edge of the forest along the roadside. In the end I did feel a bit cold in my legs, but it was worth it and I have photos to prove it ;)

Selline oli vaade täna hommikul mu aknast, mis mind õue kutsus.

This was the view from my wondow this morning.

Saanid ja reed küll ei sõitnud, aga talvetee missugune.

A wintry road.

Jääpurikad!

Icicles!

Päiksepaisteline vaade minu kodule - Mikontalole.

A sunshine view of my home - Mikontalo.

Nii külm, et jäätuvad sõrmed

Tänane päev möödus taaskord Maud'i ja Alexandra seltsis. Käisime jälle linna peal, jalutasime, nautisime vaatamisväärsusi ja mõnusat lumesajust ilma. Sellest ilma nautimisest sai ajapikku küll totaalne külmumine. Oi kuidas ma oleks tahtnud teist paari kindaid, aga need saabuvad alles teisipäeval. Seniajani peab lihtsalt ära kannatama.

Samuti külastasime IKEA poodi, mis oli hiiglasuur. Seal oli nii palju asju, et pea hakkas täitsa ringi käima. Lõpuks sain sealt endale kena punase vaiba, toolikatte, et oleks pehmem istuda, pesulõkse ja laualambi. Selle laualambiga juhtus selline tore lugu, et kui ma koju jõudes tahtsin seda kokku panna, tuli välja, et seal tuleb ühendada omavahel kaks toru kruvidega. Probleem on selles, et mul ei ole kruvikeerajat ja need kruvid on sinna päris kõvasti kinni keeratud - need tuleks lahti võtta ja uuesti kinni keerata, et lampi kokku saada - kuid hoolimata minu pingutustest leida midagi, mis kruvikeerajat asendaks, ei ole ükski veel töötanud.

Ahjaa, hommikul ma olin lausa nii tubli, et tegin pannkooke ja sõin neid vaarikamoosiga. Mmmm... :) Mõned on veel alles ka homseks hommikuks.

Praegu on väljas -11 kraadi. Homseks päevaks lubab -15. Head soojad suusapüksid ja veel paljud toredad soojad asjad tulevad teisipäeval. Senimaani on natuke jahe. Aga soomlased pole veel oma talveasju välja võtnudki.
...ja kui on -273 kraadi C, siis nad tunnistavad, et kipub pisut krõbedaks jah.

Vähemalt on siin palju-palju lund :)

Esimene lumi

Lõpuks ometi tuli lumi! Oh, kuidas ma ootasin!
Muidugi, hommikul välja minnes ma ei arvestanud sellega, et tegelikult on kummikuilm ja panin saapad jalga ning isegi minu kaheminutilise koolitee jooksul õnnestus mul jalad korralikult märjaks saada.

Muidu on kool...ja kool. Molekulaartootmise eksam läks täpselt nii kehvasti, kui ma arvasin, aga pole hullu, reedel on juba järgmises aines eksam ja siis läheb mul kindlasti paremini. Ma juba täna alustasin õppimisega, niiet seekord on kindel võit.

Ja Soome-ärevus on ka juba sees. Sest nii vähe on veel jäänud. Ma ei tea, kuidas ma küll hakkama saan. Ja muidugi, ma ei tea, mida kaasa võtta. See on see naiste igivana küsimus - mida ma selga panen?! - kuubis.

Kirket hoidsin ka täna vahepeal. Endiselt ta küsib väga palju. Kui ta minu juurde toodi, siis telekast tuli parasjagu mingi saade, kuidas ühed tüübid kuskil Aafrikas haisid püüdsid ja mõõtsid ja siis lasid vette tagasi või midagi sellist. Sattusin otsekohe küsimusterahe alla: "Aga miks see tädi niimoodi üle paadi serva kummardab? Kas ta vette ei kuku? Miks nad seda haid mõõdavad? Miks see tädi vahepeal räägib? Miks nad nüüd ei räägi? Kas nad räägivad Aafrika keeles? Kuhu nad nüüd sõidavad?" ... jne jne. Päeva kild oli ilmselt see, kui Kirke peale veidikest vaikimist ütles: "Aafrikas elavad ju ka inimesed ja neil on seal peremehed, aga neid nad ei hammusta." Ma olin suht šokeeritud. Pärast tuli siiki välja, et ta mõtles loomi, kellel seal Aafrikas peremehed on. Seejärel läks meie elav arutelu edasi teemal, kas on olemas sõbralikke karusid, kellele võib pai teha.

Rahe

Maailm on tagasi oma ratastel. Või noh. Peaaegu. Praegujust lugesin ilm.ee-st, et Viinis on homme keskpäeval 34 kraadi sooja. Mismõttes nagu?


P.S Ardo ostis täna seksikad linased püksid. Selleks, et vihtadega tantsida ja et muidu ka ilus oleks :D

Close your eyes and think of England

Ime on sündinud! Ma tegin täna ARKis eksami ära ja nüüd jääb üle ainult oodata, millal load reaalselt valmis saavad. Oh seda õnne küll. See eksam oli üks jubedamaid asju, mida ma eales tegema olen pidanud, aga õnneks sai see läbi. Huh.

Teaduskonna jõulupidu oli eile. Teemaks oli "21. sajandi subkultuurid". Mina olin lilleline hipi. Seal oli märkimisväärselt suur populatsioon räppareid/hiphoppareid ja gootisid ja ka igasugu muid värvilisis ja mustvalgeid tegelasi. Muuhulgas oli esindatud ka ossindus kahe eesrindliku meeshinge poolt. Muidu oli vahva. Kuul oli kange, tantsujalg oli kerge ja lõpuks oli keel pehme.

Õues on võrratult külm. Täna ma mõtlesin, et tegelikult mulle meeldib, et nii külm on. See on kuidagi uskumatult mõnus, kuidas õhk on nii karge, pakane näpistab ja teeb nina punaseks ja paneb põsed õhetama. Ning siis on nii mõnus minna külmast õuest sooja tuppa ja juua tass sooja kohvi või teed (kuigi ma pean tõdema, et tänu hiljutisele haigusele ja sellega kaasnevale tee üledoosile, on tee suure osa oma populaarsusest kaotanud). Niisiis täna ma tõdesin, et ilma suhtes olen ma äärmustesse kalduv - mulle meeldib kui suvel on hästi soe ja talvel on hästi külm, mitte mingid vahepealsed nõmedused. Kõige halvem temperatuurivahemik on kusagil -2 kuni +14 kraadi Celsiuse järgi. Mis on juhuslikult ka temperatuurivahemik, mis on meil siinmail peaaegu kogu aeg. Go figure.

Aga homme on gängiga jõulupidu. Nii tore, nii tore, nii tore!

Tidilipomm

Mida enam sajab lund,
Tidilipomm.

Seda enam ajab lund,
Tidilipomm.
Seda enam ajab lund,
Tidilipomm.
Kuuse alla hange.

Külm poeb läbi karvast mul,
Tidilipomm.
Ja on iga varvast mul,
Tidilipomm.
Ja on iga varvast mul
Tidilipomm.
Näpistama kange.

Lund küll enam ei saja tegelikult, aga enne sadas :) Aga külm on ikkagi. Talviselt külm.

Viimasel ajal on olnud palju teha, polegi jõudnud kirjutada. Palju oli õppida ja ma õppisin hoolega ja tegin oma asju ja nüüd on mul kõik korralikult tehtud. Kaks eksamit ootab ees ainult, sest mata eksamit ei pea ma tegema, sest ma olen oma hindega vägagi rahul, sest ma sain viimased tööd ka viied :).

Möödunud nädalavahetus oli huvitav. Reede õhtul oli Y-teaduskonna jõulupidu LTMs (siin ja edaspidi LoodusTeaduste Maja). See oli selline kostüümipidu teemaga "Elu nagu filmis" ja kuna mul oli kodus ülisuperhüpermultifunktsionaalne Alberti keep, siis ma hakkasin krahv Draculaks. Minu kostüümi juurde kuulus veel mehelik riietus, suur hulk silmapliiatsit ja juukselakki. Põhimõtteliselt nägin ma välja selline:


Aga tore üritus oli. Saime kuuli ja saime tantsida. Koju sain kahe paiku.

Ja siis hommikul pidin Lee laagrisse tõttama Viimsisse. See hommik oli tõeliselt raske. Ma ei olnud asju kokku pannud ja see oli tõeliselt raske. Ma seisin keset tuba ja vaatasin asju väga kurja pilguga, et nad ise ennast kotti pakiks, aga see kahjuks ei aidanud. Lõppude lõpuks unustasin ma maha rätiku ja veel mingi asja, mis mul praegu enam meeles ei ole. Tantsida oli hommikul ka jube raske. Tegin umbes 50ga, rohkem torust ei tulnud. Aga mida õhtupoole, seda paremaks läks. Õppisime tantsupeo tantse, jälle lugemise järgi, see oli natuke tüütu. Aga Rannavalss hakkas mulle päris meeldima juba. Ja vahepeal me Siimuga õpetasime Ardole Üle vee selgeks :) Õhtul tegime Tõrva tantse ka ja siis olid päkad juba päris valusad ja mingil hetkel hakkas üleväsimus tööle ja siis meil oli Ardoga väga lõbus ja Armuleegi ajal tuli põrand väga lähedale (see oli siis tingitud Ardo väsimusest), aga õnneks jäin mina terveks, erinevalt Laurast.

Pühapäeval oli põhiteemaks jõulupidu minu juures, külla tulid Ardo ja Teele ja Marit ja Siim ja Marella ja Kristel, viimased kakas pidid kahjuks varakult ära minema. Aga see oli ka tore, hea oli jälle näha, nagu ikka, juttu rääkida...süüa. Siim ja Marit veetsid kahekesi romantilise pooltunnikese köögis, samal ajal kui meie ülejäänud Musta ja Valge koera multikat vaatasime (mis tegelikult oli otsene tagajärg sellest, et Marit ja Siim köögis istusid ja ei tahtnud meie juurde tulla). Juttu tuli kõiksugustest asjadest alates murdvarastest lõpetades kvantfüüsika ja murdvarastega. Ja siis Marit rääkis murdvarastest ja kuidas nad Maritiga maja valvasid ja siis veel murdvarastest. Üldiselt olime me kõik päris väsinud, erinevatel põhjustel ja poole üheteistkümne paiku sai juba pidu läbi.

Eile hoidsime Ardoga Kirket. Kirke alguses natuke kartis Ardot, aga pärast harjus ära ja siis ta lehvitas talle aeg-ajalt justkui vihjates, et "noh, sa võiks nüüd ära minna, tadaa!" :P Päris naljakas oli. Nüüd läks Ardo Tamsallu ära, aga ma näen teda varsti jälle, sest ma lähen talle sinna järele ja ma saan seal suusatada ka, sest seal on Suur Lumi :D

Keelenurgake.
Uus väljend:
Siimu panema - õhtut veetma kaine peaga.

Siis kui väljas sajab lund, magab karu talveund.

Häid jõule :)

Lumevärv

Suur Lumi tuli ja läks. Kõik see lumetorm ja tuisk oli hullult lahe tegelt. Ma käisin selle kõige suurema tormiga õues ka ja siis oli selline hästi lahe tunne. Nähtavus oli miinus üks, kõik ümber oli valge ja hästi vaikne. Ma jäin lihtsalt keset teed seisma ja nautisin seda kui mõnus tunne see oli, lihtsalt seista selle möllu keskel. Tuul oli muidugi kõva ja lund puhus näkku, aga ikkagi oli hea :) See oli see tõeline Suur Lumi
Nüüd sulas Suur Lumi ära ja järgi on jäänud ainult Väike Lumi, aga see sulab ka varsti ära. Liikumisolud on igal juhul raskendatud ja mul pole saapaid sellise ilma jaoks.

Ma olen see nädal nii laisk olnud ja pole midagi õppinud. Okei, exceli tegin ära lõplikult ja tegin oma powerpointi kodutööd, aga seda viimast ei saagi päris õppimiseks lugeda, see oli päris vahva isegi. Mulle meeldib powerpoint. See on ainult igav, et ma pean tegema esitluse põllumajandusministeeriumist. Mis mõttes nagu. Aga ma panin sinna Helir-Valdor Seederi pildi ja see otsustas asja - nüüd on mul lihtsalt imeliselt hea esitlus.
(Aga missugune inimene paneb enda lapsele nimeks Helir-Valdor? No tõesti...)

Aga kõik pole veel kadunud, sest ma sain kolmapäeval suusatamas käia :D Rada oli päris hea, mets oli imeilus. Ainult mina polnud vormis. Peale 100 m oli mul tunne, et nonii, enam ei jaksa, aga ma ikkagi sõitsin oma 5 km kokku. Pärast oli kops täitsa koos. Aga mõnus oli jälle üle pika aja suusatada :)

Täna koolis saime teada, et Erik on elektrofiil, sest talle meeldib resonantsskeeme teha ja tema meelest on nii äge, kuidas need elektronid hüppavad seal. Minu meelest see küll nii äge ei olnud, mul oli sellest nii siiber :P

Kooli kurvema poole pealt - järgmisel nädalal on õigusõpetuse kontrolltöö jälle. Ja pean välja mõtlema, millest ma kodulehe teen interneti baaskursuse tunni jaoks. Aga ühtegi head mõtet ei tule.