Minulla on ikävä

Täna oli teine tantsutund ja me õppisime fokstrotti. Mingil põhjusel ei tantsita seda siinkandi sik-sakiliselt nagu Eestis alati õpetatakse. Ei hakanud küsima ka, kuna ei oska soome keeles nii keerulist lauset moodustada, põhiliselt kuna ma ei tea, kas sik-sak on ka soome keeles sik-sak või midagi hoopis muud. Näiteks eile soome keeles tunnis olin ma täiesti kindel, et kui öelda "minulla on ikävä", siis see loogiliselt ju tähendab, et mul on igav. Tuleb välja, et siis on mul hoopis igatsus.

Samuti ma õppisin, et kui soomlased kedagi kalliks peavad, siis nad ütlevad talle "muru". Niiet Ardo, muru, ma tulen varsti koju!

Eile oli Roberto juures õhtusöök. Roberto ja Nilda küpsetasid imemaitsvaid mehhiko roogasid, ma arvan, et need olid tacod. Neid oli nelja või viit erinevat sorti ja kõik olid täiega head. Õnneks nad arvestasid ka minusugustega ja kolme sorti olid mitte-vürtsikad ja siis olid veel keskmiselt vürtsikad ja täiega vürtsikad. Ma ei julgenud ühtegi vürtsikat proovidagi, sest neil oli tehtud ka mingi tomatitega värk, mida ühele asjale, mille nime ma ei mäleta, sai peale panna, ja juba see oli nii vürtsine, et ma suutsin ainult ühe ampsu võtta. Üldiselt teised siin ei ole nii tundlikud vürtside suhtes kui mina ja mehhiklased muidugi ei tee teist nägugi ja väidavad. et "see pole üldse vürtsine" toitude peale, mis panevad mind tuld purskama.

Magustoit oli ka. See oli selline riisipudru moodi asi, ainult et kondenspiimaga. See oli suht magus ja maitses üldiselt nagu magus piimasupp.

Täna ma täiega panin Matlabile ära! Mari-Ann 1, Matlab 0, raisk! 

(See tähendab, et ma sain oma ülesande tehtud, mille jaoks oli vaja kasutada Matlabi, mida ma eile esimest korda nägin. Mõnikord ma olen lihtsalt nii tark ja osav ja ennast kiitmast ei väsi :D)

Today we had our second dance lesson and we learned foxtrot. For some reason they don't dance it here in the zig-zag pattern as we are taught in Estonia. But I didn't question it. Because I didn't know how to make  this sentence in finnish, mostly because I have no idea how to say zig-zag in finnish - is it the same as estonian or something completely different. You never know those finnish people. For example yesterday in my finnish class I learned that when they want to call someone "honey" they say "muru", which means grass or lawn in estonian.

Yesterday we had a dinner at Roberto's place with some italian and check and french people. Roberto and Nilda cooked us some wonderful mexican food. They were tacos, I think (I get confused with the names :P) and they were delicious. Roberto and Nilda had also thought of me when making them, so there were some that were not so spicy, which was great. I didn't even dare try the spicy ones, because the tomato thing that could be eaten with one kind of dish was already so spicy that I could only eat one bite. There was also dessert and I can't remember how it was called. It was some rice thing with condensed milk and it was quite sweet.

I kicked Matlab's ass today! Mari-Ann 1, Matlab 0! :D

Important to know

 

Maailmal on maitse

Väljas on midagi, mis kohati meenutab kevadet.

Täna oli Keemiainstituudi doktorantide teaduskonverent, kus ma käisin ka kuulamas. Sain aru kah, millest nad rääkisid. Vähemalt enamjaolt. Enne lõunat oli raske kuulata, sest Eriku kõht korises nii valjusti.

Füüsikaline keemia on ikka igav. Ja teisipäeval tuleb kontrolltöö - oh õudust. Gibbsi energia ja muud sõbrad tulevad siis külla. Öpik viitas eelmises loengus, et me hakkame varsti Galvani elementi käsitlema. JÄLLE. See on vist kõige olulisem asi keemiamaailmas. See ja vesiniksidemed. Nendest räägitakse peaaegu igas aines. Ja kus ühest ei räägita, seal räägitakse teisest.
Kolmapäevases füskeemia loengus jõudsime Lauraga järeldusele, et kui Galvan oleks maitse, siis ta oleks midagi limast ja kibedat. Midagi nagu toores kala näiteks. Aga Gibbs oleks hapu maitsega ja kollast värvi.

Tänase päeva sõnad on flurbiprofeen ja lutsiferiin. Esimene neist kõlab nagu midagi venivalt limast ja samas karvast, nagu hallitanud kakao, samas kui teine meenutab lutsukommi teadaolevatel põhjustel. Või siis Luciferi, kes küll tõenäoliselt ei maitseks pooltki nii hästi.

Homme on aga hea päev, sest Ardo tuleb tagasi!

Sophisticated grammar structures

Esimene eksam on siis nüüd selja taga, milleks oli inka täna hommikul. Õnneks läks kõik hästi. Kirjalik osa oli tase lasteaed. Suulisel sain ma äärmiselt intrigeeriva teema "Success and Failure" (?!) Minu umbes kaheminutilise monoloogi sisu: "When people succeed, they are happy, when they fail, they are unhappy". Nad ei osanud selle teema peale ise ka midagi küsida. Aga nähtavasti olid mu grammar sturcture'id piisavalt sophisticated ja viis kukkus ära.

Täna oli põnev veel see, et käisin oma tulevase autoga proovisõidul. Ülimõnus auto oli. Üks tuluke läks armatuurlaual põlema kui ma auto arvates oleks pidanud käiku vahetama. Ülitsill :D Kui kõik asjaajamised kiirelt lähevad, siis järgmiseks reedeks on auto käes.

Ja siis homme on molekulaari eksam, mis on põhimõtteliselt elu ja surma peale. Ma loodan, et läheb hästi ja tulevad head küsimused. Ja et ma saan veel ühe viie. Sest kui ma ei saa, siis on ikka täitsa p****s. Appi, kui hirmus on.

Päeva sõna on unknome, mis tähistab geenide kogumit genoomis, mille funktsioon on teadmata. Ma poleks uskunud, et selline asi olemas on. Need rakubioloogid on ikka naljamehed.

Aapo. P. Toos

Mõnikord ikka juhtub. Juhtub see, et mõni meist kukub sõidueksamil läbi. Juhtub, kui sa lähed eksamile eeldades, et sa sõidad väikse autoga, aga saad hoopis sellise suure ja sa pole kunagi enne nii suure autoga sõitnud. Seda juhtub, kui sa ehmatad sellest ära ja lähed närvi ja ei oska enam isegi korralikult ringi läbida. Juhtub, kui sa igast veast rohkem närvi lähed ja sellest hakkab vigade arv eksponentsiaalselt kasvama, kuni sa sõidad peaagu otsa bussile ja jalakäijatele.
Halb päev oli.

Peale seda teisipäeva läks õnneks lõbusamaks. Kolmapäeval käis molekulaari loengut andmas üks tore mees Helsingist. Ta rääkis meile rakkude programmeeritud surmast ja ta tegi seda sellise häälega, nagu Surm ise räägiks. See oli selline hääl, nagu ta räägiks kusagilt sügavast koopast või teispoolsusest, sest see kõlas sügavalt ja süngelt. Loeng ise oli ka väga naljakas. Mitte et see oleks naljakas teema. Või siis noh, tegelikult ikkagi on. Sest et rakud on altruistlikud ja nad teevad enesetappu kui nad pöördumatult haigeks jäävad. Või siis teised rakud tapavad nad ära. Siin ei ole enam päkapikke ja lillehaldjaid, see on tõsine asi. Ja minu väga tõsine skemaatiline joonis antud teema kohta.

Täna oli füüsikas ka lõbus. Me alustasime elektri teemadega ja siis õppejõud tegi meile näidikatseid ja võrdles neid õudusfilmidega. Näiteks hõõrus ta õhukest kilekotti oma villase kampsuni vastu ja siis see jäi tema külge kinni ning ta ütles, et see on nagu mingi koletis, mis haarab sust kinni ja ei lase enam lahti ja imeb su tühjaks vms (huvitav, kas ta näeb sellest õudusunenägusid ka...) ja siis Laura ütles (vaikselt, mitte õppejõule), et see on nagu dementor Harry Potterist. Ja siis me saime hea kõhutäie naerda kui me kujutasime ette, kuidas Voldemort dementoreid oma villase kampsuni vastu hõõrub ja siis teele saadab.

Minu uus lemmiksõna on flurbiprofeen. See kõlab nagu midagi limast, aga samas karvast...nagu hallitama länud kakao...

Siit- ja sealtpoolt horisonti

Mmmm...pole ammu kirjutanud. Mis siis vahepeal on toimunud?

• Triinu pidas sünnipäeva, aga Liisu ei tulnud kohale. Suht pidur. Aga meil oli ikkagi lõbus. Kas ma tahan veel džinni toonikuga? Jaa, muidugi. Pärast Ardo naeris minu üle. Ma ei süüdista teda.
• Käisin Kadrinas ja panin kartulit maha ja tegin peenraid ja muud vahvat aiatööd. Päris hea oli vahelduseks, aga pärast selg valutas suurest kaevamisest.
• Teine ülevaatus oli ka. Me saime tantsupeole ka. Vahva! Tulge kõik vaatama!
  
• Ükskord käisin veel Triinu juures, kus me mängisime Sõnamängu. Me avastasime uusi toredaid sõnu nagu "äialaul", "jubeigav" ja "bisirm" (bi-sirm - kahest osast koosnev sirm).
• Säreveres käisin koos Kirkega. Lillelaadal käisime ka. Sealt sain saagiks kaks t-särki (Ardole kirjaga "Eesti mees on tantsulõvi", mille ma lihtsalt pidin talle ostma, ja endale "Õnneseene" särgi õnneliku seene pildiga) ja Aimpsile lillelised kalossid. Veel käisin Kirkega liivakastis mängimas ja ooooooooooooki tegemas nagu Kirke ise ütles.
• Ardo ei saanud eelmine nädal trenni tulla ja siis ma tantsisin Siimuga. Ja siis ta lõi mind kõrva pihta. Lihtsalt. On ülbe noh. Ma virutasin talle selle peale veenilaienditesse. Paras noh :P Järgmine trenn ta enam midagi sellist ei teinud.
  
• Siis käisime Maritiga vaatamas "Kolme musketäri" - balletti. Suht lahe oli. Seal oli üks tantsija, kes oli selja tagant vaadates Ardoga äravahetamiseni sarnane - teistega võrreldes lühikest kasvu, lühikesed blondid juuksed, sarnane kehaehitus, kõik oli olemas :P Aga Siim oleks pidanud ka vaatama seda, ta oleks saanud palju huvitavaid tõsteid näha. SEal oli nt üks number, kus 4 meest ja 1 naine tantsisid ja naine oli praktiliselt terve aja 2 m kõrgusel õhus. Miks ka mitte.
• Kevadball oli ka. Sai tantsida, nagu ikka. Siim oli nii hale, et lasi Mimmul endale naise kaasa võtta, aga tollel hõõrusid kingad vms ja vaene Siim ei saanud väga palju tantsida. Vahepeal ma tantsisin temaga tangot ja veel mõndagi hoogsat, niiet mu kleit tahtis seljast ära vajuda. Ja Ardo müüs mu Siimule 50ks aastaks maha. Algul Siim tahtis mind laenutada õhtuks, aga Ardo luges hinnakirja ette, et peale ühte aastat hakkavad hinnad alla minema ja kui ta mu 50ks aastaks võtab, siis saab täitsa tasuta. Ja siis nad tegidki diili. Kas keegi minu käest ka midagi küsis? Ei, muidugi mitte :P
• Eurovisiooni vaatasin nädalavahetusel. Vahelduseks olin ma täiesti rahul sellega, mis välja tuli, et Norra võitis jms. See Norra poiss oli ikka üle prahi nunnu :P Ja laul oli ka ilus.
• Ja ma tegin KÕIK protokollid ära, mis veel tegemata olid. Aga nüüd ma ei julge oma e-posti vaadata, kuna ma kardan, et õppejõud on nad ära parandanud ja käsib mul neid kõiki parandada. Aga ma õhtul peale trenni vaatan. Päriselt. Siis ma julgen.

Uue sõna rubriik! Nuhvel - terava äärega kahvel, mida saab kasutada nii noa kui kahvlina. Justkui kaks ühes. Väga mugav kasutada ;)

Et siis...viimane nädal.

Küll on kena

Jou.

Pole siia ammu kirjutanud, sest ma ei viitsinud. Austriast olen juba ammu tagasi. Reis oli väga lahe. Palju pidi küll bussiga sõitma, aga muidu polnud hullu. Esinemine läks ka kenasti. Mul tulid küll esimese tantsuga rõhud lahti ja ma ei saanud neid enam hästi kinni, aga lõpuks ikkagi sain ja edasi läks juba kenasti :P Süüa sai ka korralikult. Magu venis neli korda suuremaks selle ajaga :P
Aga lund oli palju. Ja sadas aina juurde. Täiuslik jõuluilm oli pidevalt :P

Uus lemmiklinn on Salzburg.




























Kuidas saakski seda mitte armastada?

Eelmine nädalavahetus pidasin sünnipäeva ka lõpuks. See oli ka vahva. Sain kingituseks Twisteri ja siis me väänasime seal ennast põhjalikult :P Ühesõnaga lõbus.

Täna oli täispikk päev. 10st hommikul 17.30ni, sealhulgas 2x90 minutit biokeemiat. "Kergelt" väsitav. Biokeemia on väga huvitav muidu, aga nii palju informatsiooni ja võõraid sõnu pooleteise tunni sisse pressitult väsitab ikka ära küll.

Päeva sõna: müofibrill. Hakkas kummitama. Aga see-eest on mõnus harjutus suulihastele. Proovige öelda. Müofibrill. Oi mis kontraktsioonid! Kas tunnete, kuidas aktiin poeb müosiinide vahele.. Mis saaks olla veel toredam.
Sarkoplasmaatiline retiikulum on ka tegelt päris tore.

Okei, biokeemia üledoos.


Tegelikult on keemia vahva ;)

Tidilipomm

Mida enam sajab lund,
Tidilipomm.

Seda enam ajab lund,
Tidilipomm.
Seda enam ajab lund,
Tidilipomm.
Kuuse alla hange.

Külm poeb läbi karvast mul,
Tidilipomm.
Ja on iga varvast mul,
Tidilipomm.
Ja on iga varvast mul
Tidilipomm.
Näpistama kange.

Lund küll enam ei saja tegelikult, aga enne sadas :) Aga külm on ikkagi. Talviselt külm.

Viimasel ajal on olnud palju teha, polegi jõudnud kirjutada. Palju oli õppida ja ma õppisin hoolega ja tegin oma asju ja nüüd on mul kõik korralikult tehtud. Kaks eksamit ootab ees ainult, sest mata eksamit ei pea ma tegema, sest ma olen oma hindega vägagi rahul, sest ma sain viimased tööd ka viied :).

Möödunud nädalavahetus oli huvitav. Reede õhtul oli Y-teaduskonna jõulupidu LTMs (siin ja edaspidi LoodusTeaduste Maja). See oli selline kostüümipidu teemaga "Elu nagu filmis" ja kuna mul oli kodus ülisuperhüpermultifunktsionaalne Alberti keep, siis ma hakkasin krahv Draculaks. Minu kostüümi juurde kuulus veel mehelik riietus, suur hulk silmapliiatsit ja juukselakki. Põhimõtteliselt nägin ma välja selline:


Aga tore üritus oli. Saime kuuli ja saime tantsida. Koju sain kahe paiku.

Ja siis hommikul pidin Lee laagrisse tõttama Viimsisse. See hommik oli tõeliselt raske. Ma ei olnud asju kokku pannud ja see oli tõeliselt raske. Ma seisin keset tuba ja vaatasin asju väga kurja pilguga, et nad ise ennast kotti pakiks, aga see kahjuks ei aidanud. Lõppude lõpuks unustasin ma maha rätiku ja veel mingi asja, mis mul praegu enam meeles ei ole. Tantsida oli hommikul ka jube raske. Tegin umbes 50ga, rohkem torust ei tulnud. Aga mida õhtupoole, seda paremaks läks. Õppisime tantsupeo tantse, jälle lugemise järgi, see oli natuke tüütu. Aga Rannavalss hakkas mulle päris meeldima juba. Ja vahepeal me Siimuga õpetasime Ardole Üle vee selgeks :) Õhtul tegime Tõrva tantse ka ja siis olid päkad juba päris valusad ja mingil hetkel hakkas üleväsimus tööle ja siis meil oli Ardoga väga lõbus ja Armuleegi ajal tuli põrand väga lähedale (see oli siis tingitud Ardo väsimusest), aga õnneks jäin mina terveks, erinevalt Laurast.

Pühapäeval oli põhiteemaks jõulupidu minu juures, külla tulid Ardo ja Teele ja Marit ja Siim ja Marella ja Kristel, viimased kakas pidid kahjuks varakult ära minema. Aga see oli ka tore, hea oli jälle näha, nagu ikka, juttu rääkida...süüa. Siim ja Marit veetsid kahekesi romantilise pooltunnikese köögis, samal ajal kui meie ülejäänud Musta ja Valge koera multikat vaatasime (mis tegelikult oli otsene tagajärg sellest, et Marit ja Siim köögis istusid ja ei tahtnud meie juurde tulla). Juttu tuli kõiksugustest asjadest alates murdvarastest lõpetades kvantfüüsika ja murdvarastega. Ja siis Marit rääkis murdvarastest ja kuidas nad Maritiga maja valvasid ja siis veel murdvarastest. Üldiselt olime me kõik päris väsinud, erinevatel põhjustel ja poole üheteistkümne paiku sai juba pidu läbi.

Eile hoidsime Ardoga Kirket. Kirke alguses natuke kartis Ardot, aga pärast harjus ära ja siis ta lehvitas talle aeg-ajalt justkui vihjates, et "noh, sa võiks nüüd ära minna, tadaa!" :P Päris naljakas oli. Nüüd läks Ardo Tamsallu ära, aga ma näen teda varsti jälle, sest ma lähen talle sinna järele ja ma saan seal suusatada ka, sest seal on Suur Lumi :D

Keelenurgake.
Uus väljend:
Siimu panema - õhtut veetma kaine peaga.

Siis kui väljas sajab lund, magab karu talveund.

Häid jõule :)

Joujoujou

Täna oli mul esimene praktikum. Me leidsime süsinikdioksiidi molaarmassi (mis siis, et me tegelikult seda teadsime) ja määrasime Mg massi reaktsioonis eraldunud vesiniku järgi. Mul tuli üsna normaalselt välja. Magneesiumi katse oli küll keerukama aparatuuriga, aga tuli paremini välja. Arvutusi oli ka vaja vähem teha. Esimeses ülesandes tuli ikka mitu lk tehteid ja tulemus tuli väga napika veaprotsendiga - 5,09%. Meil võib maksimaalselt olla 5% viga, aga ma oletasin, et see kõlbab kah. Nõme oleks ka nii väikse asja pärast uuesti tegema hakata. Ja seda arvu võib natuke allapoole saada ka komakohtadega arvutuste keskel. Igatahes tuleb see üle vaadata.
Ja kogu aja, mis ma arvutasin seal, siis ma rääkisin endaga. Kõva häälega. Vahepeal lihtsalt keegi küsis mult midagi ja siis ma seletasin ja siis ma hakkasin endale ka neid asju seletama ja nii see läks, et vahepeal ma seletasin vteistele, vahepeal endale. Aga vähemalt sai asi selgeks. Mõnikord on hea targa inimesega aru pidada :P

Kehalises ma täna ei käinud. Sest mul on köha. Ja nohu. Ja kurk ka valutas hommikul. Aga trenni ma loomulikult lähen ja interneti baaskursuse harjutustundi ei lähe. Õpin ise vahepeal. Nõme lihtsalt kui peab samal ajal kahes kohas olema. Aga antud juhul rahvatants võitis (loogiliselt :P).

Veel uut sõnavara:
Kineetik - see, kes liigub (kvargib) mööda koridore omades suurt kineetilist energiat.
Näiteks olen ma hommikuti tihti kineetik, sest ma kipun loengusse jõudma viimasel hetkel ja pean sellepärast kiirustama.

Nukleofiilne Lumepallimees

Aeg natuke sõnavara täiendada! Nimelt, teisipäeval tutvusime uue õppeainega, milleks oli anaeroobne matemaatika, mis on matemaatika ilma hapniku juurdepääsuta. Oli üsnagi huvitav, kuna muude asjade kõrval oli jutuks loogiline või. Seda paneks küll leiva peale ;) Aga üldiselt eelistan ma aeroobset matemaatikat, sest tolle produktiivsus on suurem.

Mis siis veel viimastest päevadest meelde jäänud on? Teisipäeval sadas vihma. Kolmapäeval ei sadanud, aga oli külm. Kolmapäev oli mul üleüldse väga halb päev. Kolmapäeval ei ole eriti huvitavaid aineid ka ja päev kestab kõige kauem (tervelt kella kaheni). Ma pidin üldloodusteadusesse peaaegu ära surema ja see tund lõppes ära ainult tänu sellele, et järgmised hakkasid audikasse sisse trügima. Muidu Raivo olekski rääkinud ja rääkinud ja siis kui on juba lootust, et ta lõpetab, siis Madis jälle küsib midagi ja Raivo räägib ja kui nad surnud pole, siis räägivad nad tänase päevani (õnnelikult?!). Mina küll õnnelik ei olnud.

Ma ostsin endale täna kitli ära. Nüüd saan ma stiilselt laborisse minna ;)

Kolmapäevases keemia aluste tunnis sai Rakettmees endale kaaslase, kelleks on Lumepallimees. Tema juurde käis salm ka:

Oh, lumepallimees,
viska mullegi üks pall,
et see keemiatund
ei tunduks ometi nii hall!

Mul oli igav. Loengu igavuse määr on võrdelises seoses joonistuste hulgaga lehel. Nii on. Ja kui mõnikord saab joonistamise inspiratsioon otsa, siis ma hakkan luuletama ka veel. Idee järgmiseks neljapäevaks - kirjutada "Sonett õigusõpetusele". Keemiasonett mul juba on.

Lõpetuseks kuulutan ma välja nädala sõna, milleks on nukleofiil. Ma polnud seda juba ammu kuulnud ja see oli mul meelest läinud kuni orgaanika õppejõud seda täna hommikul mainis. Öelge omaette: nukleofiil. Kas ei kõla mitte mõnusalt :D