Lumevärv

Suur Lumi tuli ja läks. Kõik see lumetorm ja tuisk oli hullult lahe tegelt. Ma käisin selle kõige suurema tormiga õues ka ja siis oli selline hästi lahe tunne. Nähtavus oli miinus üks, kõik ümber oli valge ja hästi vaikne. Ma jäin lihtsalt keset teed seisma ja nautisin seda kui mõnus tunne see oli, lihtsalt seista selle möllu keskel. Tuul oli muidugi kõva ja lund puhus näkku, aga ikkagi oli hea :) See oli see tõeline Suur Lumi
Nüüd sulas Suur Lumi ära ja järgi on jäänud ainult Väike Lumi, aga see sulab ka varsti ära. Liikumisolud on igal juhul raskendatud ja mul pole saapaid sellise ilma jaoks.

Ma olen see nädal nii laisk olnud ja pole midagi õppinud. Okei, exceli tegin ära lõplikult ja tegin oma powerpointi kodutööd, aga seda viimast ei saagi päris õppimiseks lugeda, see oli päris vahva isegi. Mulle meeldib powerpoint. See on ainult igav, et ma pean tegema esitluse põllumajandusministeeriumist. Mis mõttes nagu. Aga ma panin sinna Helir-Valdor Seederi pildi ja see otsustas asja - nüüd on mul lihtsalt imeliselt hea esitlus.
(Aga missugune inimene paneb enda lapsele nimeks Helir-Valdor? No tõesti...)

Aga kõik pole veel kadunud, sest ma sain kolmapäeval suusatamas käia :D Rada oli päris hea, mets oli imeilus. Ainult mina polnud vormis. Peale 100 m oli mul tunne, et nonii, enam ei jaksa, aga ma ikkagi sõitsin oma 5 km kokku. Pärast oli kops täitsa koos. Aga mõnus oli jälle üle pika aja suusatada :)

Täna koolis saime teada, et Erik on elektrofiil, sest talle meeldib resonantsskeeme teha ja tema meelest on nii äge, kuidas need elektronid hüppavad seal. Minu meelest see küll nii äge ei olnud, mul oli sellest nii siiber :P

Kooli kurvema poole pealt - järgmisel nädalal on õigusõpetuse kontrolltöö jälle. Ja pean välja mõtlema, millest ma kodulehe teen interneti baaskursuse tunni jaoks. Aga ühtegi head mõtet ei tule.

Kusagil veel soojad saiad on teel

Ükskord on kõigil esimene kord. Laboris midagi katki teha loomulikult. Minu esimene kord juhtus esmaspäeval keemia aluste laboris. Ma pesin harjaga katseklaasi ja tuli välja, et liiga innukalt, sest kui ma loputama hakkasin, siis märkasin, et vesi voolab välja ka alumisest otsast ning nägin siis, et põhjas oli suur auk. Ups. Õnneks õppejõud ei pahandanud. Nähtavasti juhtub seal seda ikka, sest ta laual oli kohe terve kast katseklaase, kust ma uue sain võtta.
Ja teisipäeval oli minu lääb-partner Erikul esimene kord. Tema lõhkumine oli natuke suurejoonelisem. Hakkasime nutšfiltril (=vaakumi abil) teistkordselt oma m-dinitrobenseeni filtrima, Erik kinnitas vooliku kolvi külge, aga see voolik oli kuidagi keerdus ja siis see tõmbas kolvi endaga kaasa ja sõitis otsa eelnevalt kasutatud seisukolvile ja selles olevale lehtrile, mis tema teele jäi. Viimased lõpetasid kildudes, too esimene kolb jäi õnneks terveks, aga meie töö tulemus lendas tõmbekappi laiali. Õnneks oli suurem osa sellest tahke tükikesena ja me saime selle üsna edukalt kätte, aga tõenäoliselt meie saagis siiski natuke kannatas selle käes.

Viimased paar nädalat on üsna tihedad olnud, palju on õppida. Homme lõppeb see õudus keemia aluste kontrolltööga ja järgmised paar nädalat on jälle mõnusad ja kontrolltöövabad...või nii ma loodan. Üldiselt on mul päris hästi läinud, kõik tööd olen läbi saanud ja mitte üldsegi halbade tulemustega. Ma olen endaga enam-vähem rahul :)

Kõige julmem asi maailmas on loomulikult excel, mille peale oli kt kolmapäeval, mida minu poolrühmast tegi hmm...2 inimest (mina kaasaarvatud). Kogu rühma peale tegi seda alla kümne inimese...päris huvitav tulemus :P Igatahes, ma pean veel ühe asja korda tegema ja siis ma saan selle kt arvestatud. Ja küll mul on selle üle hea meel. Sest ma arvan, et kusagil on üks kuri exceli-jumal, kes on tige ja õel ja vastik ja kibestunud elukas, kes on selline vastik sadist ja naudib, kuidas inimesed piinlevad. Talle küll tallekesi ei ohverdaks.

Aga heade uudiste poole pealt - ma lähen Austriasse veebruaris :D. Me lähme Lee nelja paariga sinna esinema kellelegi ja mina ja Ardo saame ka kaasa. Konkureerivaid tüdrukuid oli tegelikult algupäraselt 5, kelle hulgast Maido ja Hele enam valida ei suutnud. Maria ja Ruth pidid kindlasti kaasa saama ja siis mina, Triinu ja Gets tõmbasime loosi ja Triinu tõmbas lühikese tiku. Kahju on tegelt, et ta kaasa ei saa, sest temaga oleks olnud lõbus, aga samas on hea, et mina minna saan. :P Selle heaks ma hakkan ohverdama oma pühapäevi, et trenni teha, aga see on vajalik ja hea ohverdus :)

Eelmine trenn oli meil Triinu ja Kadriga nii naljakas, et sure ära. Kõik sai alguse sellest, et Kadrile meenutas üks harjutus saianaist ja loosungit "Soojad saiad". See asi pööras mingil hetkel väga vasakule, aga selle eeskujul me nimetasime ka teisi. Nüüd on meil olemas "soojad saiad", "mollusk", "pissihäda" ja "ahv" aka "ahven". Viimane tulenes sellest, et poisid tantsisid Dollarit ja Ardo tegi sellise ahvi-laadse liigutuse vahepeal ja Kadri ütleski selle kohta "ahv", aga ma ei kuulnud päris hästi ja olles ilmselt mereteemade lainel, kuulsin hoopis "ahven".

Aga lumi tuli maha! Nüüd võiks veel natuke külmem olla, et poleks seda vastikut lörtsi enam nii palju, siis tooks see veidike leevendust sellesse kurba ja pimedasse novembrikuusse.

Tere vana kere

Nädal on jälle peaaegu märkamatult möödunud. Mina enam haige ei ole, aga ma olin uskumatult osav ja suutsin ka Ardot nakatada samasse haigusesse, mis mul oli. Nädalavahetusel pidi ta oma sünnipäeva pidama, aga see jäi selle tõttu ära, et tal oli kõrge palavik. Me küll mõtlesime, et me võime Ardo voodiga keset tuba asetada ja tema ümber pidu panna, aga see jäi üldiselt ära. Mina, kes ma olin juba reedel Tamsallu sõitsin, sain vähemalt Ardo perega kohtuda ja kutsadega ka. Kõik olid täitsa toredad. Sellel nädalavahetusel on sünnipäeva teine katse. Loodab, et seekord läheb kõik õnneks.

Teisipäeval saime teada oma matanaali teooria töö hinded. Ma sain 100 punkti ja viie. Jee :D Ma olin tublisti õppinud ka ja selle ka täielikult ära teeninud. Kusjuures mitmed minu kursakaaslased kukkusid läbi selle töö. Vaesed nemad.

Mis siis veel? Orgaanilise keemia praksis sünteesisime see nädal m-dinitrobenseeni. Selle hais on üks kõige rõvedam hais, mis üldse olla saab. Erik ajas kallates seda natuke maha ja siis oli kõik jälle seda vastikut lõhna täis. Muide, see on väga mürgine aine. Kui me seda ära pühkisime, siis see vist söövitas nuustiku sisse suure augu. Ups. Meie eelmise korra eeter lõhnas tegelt ka jubedalt. Ma koukisin CaCl2, millega me olime seda värki kuivatanud, jäänuseid kolvist välja ja see oli ikka suht vastik, sest hais oli hingemattev. Ahjaa, poole tunni pealt sadasid sisse Polma, Karu ja Lopp (keda ma nägin vist esimest korda ilma valge kitlita). Karu tundis mu ära ja Polma tuli küsis mult, et mis ma teen. Ma ütlesin, et ma keedan dinitrobenseeni.
Järgmine kord me hakkame tegema bensoehapet. Lugesime selle juhendit ja esimene lause oli: segu kuumutada veevannis 3-4 tundi. Normaalne. Peab vist meelelahutust kaasa võtma järgmiseks korraks. Kolm tundi laevade pommitamist ikka ei mängiks.

Täna orgaanilise keemia tunnis me õppisime tundma ketoonide psühholoogiat ja saime teada, et ketoonil on kaksikelu. Keemia on intrigeeriv.