neljapäev, 20. november 2008

Kusagil veel soojad saiad on teel

Ükskord on kõigil esimene kord. Laboris midagi katki teha loomulikult. Minu esimene kord juhtus esmaspäeval keemia aluste laboris. Ma pesin harjaga katseklaasi ja tuli välja, et liiga innukalt, sest kui ma loputama hakkasin, siis märkasin, et vesi voolab välja ka alumisest otsast ning nägin siis, et põhjas oli suur auk. Ups. Õnneks õppejõud ei pahandanud. Nähtavasti juhtub seal seda ikka, sest ta laual oli kohe terve kast katseklaase, kust ma uue sain võtta.
Ja teisipäeval oli minu lääb-partner Erikul esimene kord. Tema lõhkumine oli natuke suurejoonelisem. Hakkasime nutšfiltril (=vaakumi abil) teistkordselt oma m-dinitrobenseeni filtrima, Erik kinnitas vooliku kolvi külge, aga see voolik oli kuidagi keerdus ja siis see tõmbas kolvi endaga kaasa ja sõitis otsa eelnevalt kasutatud seisukolvile ja selles olevale lehtrile, mis tema teele jäi. Viimased lõpetasid kildudes, too esimene kolb jäi õnneks terveks, aga meie töö tulemus lendas tõmbekappi laiali. Õnneks oli suurem osa sellest tahke tükikesena ja me saime selle üsna edukalt kätte, aga tõenäoliselt meie saagis siiski natuke kannatas selle käes.

Viimased paar nädalat on üsna tihedad olnud, palju on õppida. Homme lõppeb see õudus keemia aluste kontrolltööga ja järgmised paar nädalat on jälle mõnusad ja kontrolltöövabad...või nii ma loodan. Üldiselt on mul päris hästi läinud, kõik tööd olen läbi saanud ja mitte üldsegi halbade tulemustega. Ma olen endaga enam-vähem rahul :)

Kõige julmem asi maailmas on loomulikult excel, mille peale oli kt kolmapäeval, mida minu poolrühmast tegi hmm...2 inimest (mina kaasaarvatud). Kogu rühma peale tegi seda alla kümne inimese...päris huvitav tulemus :P Igatahes, ma pean veel ühe asja korda tegema ja siis ma saan selle kt arvestatud. Ja küll mul on selle üle hea meel. Sest ma arvan, et kusagil on üks kuri exceli-jumal, kes on tige ja õel ja vastik ja kibestunud elukas, kes on selline vastik sadist ja naudib, kuidas inimesed piinlevad. Talle küll tallekesi ei ohverdaks.

Aga heade uudiste poole pealt - ma lähen Austriasse veebruaris :D. Me lähme Lee nelja paariga sinna esinema kellelegi ja mina ja Ardo saame ka kaasa. Konkureerivaid tüdrukuid oli tegelikult algupäraselt 5, kelle hulgast Maido ja Hele enam valida ei suutnud. Maria ja Ruth pidid kindlasti kaasa saama ja siis mina, Triinu ja Gets tõmbasime loosi ja Triinu tõmbas lühikese tiku. Kahju on tegelt, et ta kaasa ei saa, sest temaga oleks olnud lõbus, aga samas on hea, et mina minna saan. :P Selle heaks ma hakkan ohverdama oma pühapäevi, et trenni teha, aga see on vajalik ja hea ohverdus :)

Eelmine trenn oli meil Triinu ja Kadriga nii naljakas, et sure ära. Kõik sai alguse sellest, et Kadrile meenutas üks harjutus saianaist ja loosungit "Soojad saiad". See asi pööras mingil hetkel väga vasakule, aga selle eeskujul me nimetasime ka teisi. Nüüd on meil olemas "soojad saiad", "mollusk", "pissihäda" ja "ahv" aka "ahven". Viimane tulenes sellest, et poisid tantsisid Dollarit ja Ardo tegi sellise ahvi-laadse liigutuse vahepeal ja Kadri ütleski selle kohta "ahv", aga ma ei kuulnud päris hästi ja olles ilmselt mereteemade lainel, kuulsin hoopis "ahven".

Aga lumi tuli maha! Nüüd võiks veel natuke külmem olla, et poleks seda vastikut lörtsi enam nii palju, siis tooks see veidike leevendust sellesse kurba ja pimedasse novembrikuusse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar