Tere vana kere

Nädal on jälle peaaegu märkamatult möödunud. Mina enam haige ei ole, aga ma olin uskumatult osav ja suutsin ka Ardot nakatada samasse haigusesse, mis mul oli. Nädalavahetusel pidi ta oma sünnipäeva pidama, aga see jäi selle tõttu ära, et tal oli kõrge palavik. Me küll mõtlesime, et me võime Ardo voodiga keset tuba asetada ja tema ümber pidu panna, aga see jäi üldiselt ära. Mina, kes ma olin juba reedel Tamsallu sõitsin, sain vähemalt Ardo perega kohtuda ja kutsadega ka. Kõik olid täitsa toredad. Sellel nädalavahetusel on sünnipäeva teine katse. Loodab, et seekord läheb kõik õnneks.

Teisipäeval saime teada oma matanaali teooria töö hinded. Ma sain 100 punkti ja viie. Jee :D Ma olin tublisti õppinud ka ja selle ka täielikult ära teeninud. Kusjuures mitmed minu kursakaaslased kukkusid läbi selle töö. Vaesed nemad.

Mis siis veel? Orgaanilise keemia praksis sünteesisime see nädal m-dinitrobenseeni. Selle hais on üks kõige rõvedam hais, mis üldse olla saab. Erik ajas kallates seda natuke maha ja siis oli kõik jälle seda vastikut lõhna täis. Muide, see on väga mürgine aine. Kui me seda ära pühkisime, siis see vist söövitas nuustiku sisse suure augu. Ups. Meie eelmise korra eeter lõhnas tegelt ka jubedalt. Ma koukisin CaCl2, millega me olime seda värki kuivatanud, jäänuseid kolvist välja ja see oli ikka suht vastik, sest hais oli hingemattev. Ahjaa, poole tunni pealt sadasid sisse Polma, Karu ja Lopp (keda ma nägin vist esimest korda ilma valge kitlita). Karu tundis mu ära ja Polma tuli küsis mult, et mis ma teen. Ma ütlesin, et ma keedan dinitrobenseeni.
Järgmine kord me hakkame tegema bensoehapet. Lugesime selle juhendit ja esimene lause oli: segu kuumutada veevannis 3-4 tundi. Normaalne. Peab vist meelelahutust kaasa võtma järgmiseks korraks. Kolm tundi laevade pommitamist ikka ei mängiks.

Täna orgaanilise keemia tunnis me õppisime tundma ketoonide psühholoogiat ja saime teada, et ketoonil on kaksikelu. Keemia on intrigeeriv.