Ain't no sunshine

Buuhuu. Mari-Ann on haige. Kas saaks üldse olla paremat aega haigeks jäämiseks, sest on ju nii hea kirjutada kontrolltöid kui sa ise palavikus oled. Hommikul mata ajal polnud õnneks kõige hullem, aga kui ma pärast koju tulin, siis ma oleks tahtnud ära surra, sest mul oli nii halb olla. Vahepeal läks nagu paremaks aga nüüd hakkab tagasi hiilime peavalu oma täies hiilguses.

Täna ma kurdan ainult, sest et mul on paha tuju ja halb enesetunne. Kui see ei anna head põhjendust kurtmisele, siis mis veel annab.

Ma teen lühidalt ja lihtsalt kirjutan nimekirja kõigest sellest, mis on pahasti:

1. Ma olen haige
2. Neljapäeval on õigusõpetuse kt, aga ma ei suuda end sundida selleks õppima
   
3. Ardo on Tamsalus
4. On november
5. Olen suure dilemma ees reede õhtu suhtes, sest Ardo arvas, et ma võiks juba siis Tamsallu sõita, aga meil oli nagu kokku lepitud filmiõhtu Mariti juures ja see on lihtsalt ebaaus, sest ma nii väga tahaks olla mõlemas kohas korraga
6. Eile kehalise tunnis ma tegin joogat ja hiljem käisin trennis ka ja nüüd on mul kõik lihased valusad. Kõik.

Küll elu on ikka raske.