Meelde tuli

Veel üks tore fakt eilsest toidupeost. Ma jäin natuke hiljaks, nagu ikka ja kui ma oma toiduga kohale jõudsin, oli ainuke vaba laud jäänud juhuslikult geograafilises mõttes õigesse kohta. Minu naabriteks olid lätlased ühel pool ja venelased teisel pool. Huvitaval kombel olid õhtu lõpuks lätlased jäänud oma kohale, aga venelased olid okupeerinud suurema osa lauast, kus minu toit oli (olnud, sest selleks ajaks oli see, tõsi küll, otsa saanud).
Kokkusattumus? :P

Just another fun fact from yestarday's food party. I was late there as usual and when I arrived, the only free table was in a geographically correct place as my neighbours were latvians on one side and russians on the other. Curiously, by the end of the evening the russians had invaded a large part of the table where my food was (or had been, because, true enough, it was all gone by then).
Coincidence? :P

Jõul

Eile oli meil taas iga-aastane jõulu-kokkusaamine, mis oli ka seekord väga tore. Sõime, jõime ja lobisesime maast ja ilmast, katsime ära ka kohustuslikud pulmad-lapsed-tervis teemad ning saime teada, kelle vanaema nimi on Malle.

Õhtu lõpupoole tuli Mariti suust päeva tsitaat selle kohta, et Star Warsis see, kui Han Solo lõikab tontoni kõhu lahti, et Luke saaks sinna sisse sooja minna, on täpselt nagu keisrilõige, ainult et vastpidi.

Igal juhul oli väga tore jälle näha ja rääkida asjadest, mis üldse kasu ei toonud. Mul on nii lahedad sõbrad! :)

Ainult neli päeva veel. Homme võtan kohvri välja.

Tähelepanu, valmis olla, läks!

Nädala pärast algavad taliolümpiamängud. Juhuu! Kuna sel aastal on need ajavööndiliselt üsnagi ebasobias kohas, siis kõik alad juhtuvad öösiti meie jaoks. See saab olema üsnagi ebamugav. Seega on aeg hakata treenima! Treeningprogramm näeb ette uue magamisrežiimiga kohanemist järgneva nädala aja jooksul. Päeva põhiplaan peaks välja nägema siis umbes niimoodi (kõik kellaajad on ligikaudsed):

• 8.00-14.00 aeg kooli jaoks
• 14.30-00.00 magamine
• 1.00-6.00 talispordialade vaatamine

Ja nii kaks nädalat järjest.
Muidugi sel aastal on miinuseks see, et meil pole enam Eurosporti, aga ETV ei näita curlingut. Muidu ma seda ei jälgi, aga kord nelja aasta tagant on seda nii tore vaadata, kuna see on ikka nii veider spordiala. Lihtsalt selle pärast ma juba vaataks.
Kelgumehed on ka muidugi päris naljakad.

Köhhköhh

Viimaste päevade jooksul olen ära nuusanud terve mäe "nuskusid" kui tsiteerida Triinu. Sest jah, mõni meist on haige. Nädal aega. See ei ole tore. Algas see kõik laupäeva hommikul kui ma Maritile Tartusse küll sõitsin. Siis mul tuli bussis köha. Pühapäevaks köha süvenes, muidu polnud häda. Aga esmaspäeval oli ikka päris vahva juba...siis oli palavikku ka. Ja ma pidin laborisse minema. Ütleme nii, et ma polnud seal just kõige teravam pliiats või kirkam kriit kui kasutada Mariti väljendit. Ma pidin oma kopsud välja köhima ja mu pea valutas nii väga, et ma kujutasin ette, mis tunne võis Zeusil olla kui Athena ta peast sündis. Aga ma kannatasin lõpuni. Rohkem ma pole sellel nädalal toast välja saanud, sest haigus ei taha üldse ära minna. Nii ma olen veetnud oma päevad pikutades ja "Gilmore Girlsi" vaadates. Ma olen parajasti teise hooaja teise poole sees. Üsna üksik on, sest Ardol on see nädal nii palju tegemisi. Mitte et ma väga tahaks, et ta koguaeg siin oleks ja et ma teda ka nakataks. Seda mitte. Siim käis ükspäev külas ja Marit tuleb homme. Polegi kõige hullem. Tasapisi hakkab paremaks ka minema. Mul on juba piisavalt inimese tunne, et ma saan arvuti taga istuda ilma ühegi tilga Coldrexita. Kui hästi läheb, saan enne esmaspäeva õue ka, aga selle peale veel niiväga loota ei maksaks.

Niisiis ma käisin Tartus nädalavahetusel. Nägin Maritit ja Kristelit. Maritiga käisime Maailmafilmi festivali raames dokfilme vaatamas. Üks rääkis Malaisia maistest ja teine Iisraeli tüdrukutest, kes pidid sõjaväes käima. See teine meeldis mulle eriti. Maritile tegi nalja see, kuidas nad oma relvadega isegi duši all käisid, aga minule, kui riigikaitseõpetuse läbinule, et tulnud see suureks üllatuseks :P
Pärast õhtul me käisime söömas, kus Kristel ühines ka meiega ja tsillisime niisama Mariti juures. Hiljem öösel, kui Kristel oli koju läinud, tuli jutuks teema, mis alati hiilib minu ja Mariti vestlusesse - Star Wars. Seekord me mõtlesime, et kui me teeks filmi ja tegelasi peaksid mängima meie klassi inimesed, siis kes keda mängiks. See oli väga põnev, kõigile osi leida :P Lõpuks me tulime välja umbes sellise nimekirjaga:

Darth Vader - Erkki (lehviv keep jne; noore Anakini jaoks ta ilmselt kõige sobivam ei oleks, aga selle peale me ei mõelnud tookord :P)
Luke - Martin Kiisküla (välimuse poolest palju etem kui päris Luke)
Leia - Teele (imelised kõrvaklapisoengud)
Yoda - Karl (kes siis veel)
Darth Sidious - Laan (the ultimate evil)
Palpatine - Viktor (poliitiku värk)
General Grievous - Tanel K.
Count Dooku - Marit (kuna pahad tegelased talle niiväga istuvad)
R2D2 - Mari-Ann (väike ja nutikas, nagu Marit ütles :P)
Chewbacca - Karl Kirsipuu
Han Solo - Siim (sest ta lihtsalt sobib)
Obi-Wan - Kristjan (tegelikult sinna ei sobi minu arust nagu keegi, aga Kristjan on enam-vähem okei)

ja nimekiri läheb edasi. Mul pole kõik enam nii hästi meeles ka. Aga jah. Star Warsist ei saa üle ega ümber meie puhul :P

Ma lähen nüüd köhin edasi.
Tsaupakaa.

Lumevärv

Suur Lumi tuli ja läks. Kõik see lumetorm ja tuisk oli hullult lahe tegelt. Ma käisin selle kõige suurema tormiga õues ka ja siis oli selline hästi lahe tunne. Nähtavus oli miinus üks, kõik ümber oli valge ja hästi vaikne. Ma jäin lihtsalt keset teed seisma ja nautisin seda kui mõnus tunne see oli, lihtsalt seista selle möllu keskel. Tuul oli muidugi kõva ja lund puhus näkku, aga ikkagi oli hea :) See oli see tõeline Suur Lumi
Nüüd sulas Suur Lumi ära ja järgi on jäänud ainult Väike Lumi, aga see sulab ka varsti ära. Liikumisolud on igal juhul raskendatud ja mul pole saapaid sellise ilma jaoks.

Ma olen see nädal nii laisk olnud ja pole midagi õppinud. Okei, exceli tegin ära lõplikult ja tegin oma powerpointi kodutööd, aga seda viimast ei saagi päris õppimiseks lugeda, see oli päris vahva isegi. Mulle meeldib powerpoint. See on ainult igav, et ma pean tegema esitluse põllumajandusministeeriumist. Mis mõttes nagu. Aga ma panin sinna Helir-Valdor Seederi pildi ja see otsustas asja - nüüd on mul lihtsalt imeliselt hea esitlus.
(Aga missugune inimene paneb enda lapsele nimeks Helir-Valdor? No tõesti...)

Aga kõik pole veel kadunud, sest ma sain kolmapäeval suusatamas käia :D Rada oli päris hea, mets oli imeilus. Ainult mina polnud vormis. Peale 100 m oli mul tunne, et nonii, enam ei jaksa, aga ma ikkagi sõitsin oma 5 km kokku. Pärast oli kops täitsa koos. Aga mõnus oli jälle üle pika aja suusatada :)

Täna koolis saime teada, et Erik on elektrofiil, sest talle meeldib resonantsskeeme teha ja tema meelest on nii äge, kuidas need elektronid hüppavad seal. Minu meelest see küll nii äge ei olnud, mul oli sellest nii siiber :P

Kooli kurvema poole pealt - järgmisel nädalal on õigusõpetuse kontrolltöö jälle. Ja pean välja mõtlema, millest ma kodulehe teen interneti baaskursuse tunni jaoks. Aga ühtegi head mõtet ei tule.

Sügisel on õhtud pimedad

Minge, ma ei tule veel, tule peale tõstsin vee
Olingi ehk liiga kaua teel
Piilun aknast väheke, kuidas te seal lähete
Sügisel on õhtud pimedad
Kõik mis alles jääb see paistab praegu siit
Hetkeks peatusite, ei - see ainult näis
Mõtleme, kas miski maha jäi
Või kuidas meil see asi täpselt käis

Jään veel hetkeks vaatama, pilguga teid saatma ma
Pimeduses hõõguv sigarett
Kõik sai nagu öeldud vist keset pikka vaikimist
Tee on kitsas, kraavid täis on vett
Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur
Vaatan ringi toas ja kedagi ei näe
Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo
Ja homme üle läve ma ei lähe

Minge, ma ei tule veel
Kõik sai nagu öeldud vist
Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo

Jaan Tätte "Sõprade laul nr 3"

See on minu ideaalne sügisõhtu laul, kui väljas on tuul ja torm, vihm peksab vastu aknaklaasi ja puudelt langevad viimased lehed leiavad koha tänavaporis. See on see tunne kui külalised on ära läinud ja tuba on äkitselt tühi ja vaikne, mis on korraga nii hea kui nukker. See on see sügisõhtune tunne, kus on soe tuba, kuum tee, hea raamat, veidike kurba üksildust ja armsaid mälestusi ja akna taga külm vihm, mille üdini ulatuv külm ja niiskus minuni ei pääse.

Täna algas november.

Preili Insener

Kes on tark? Mina olen tark. Või noh, terve meie tiim oli kokku Tark. Niisiis oli see nädal insenerivõistlus, kus ma ka osalesin hoolimata sellest, et ma ei ole insener. Põhimõtteliselt me istusime kõik päevad koolis kümnest kuueni õhtul ja ragistasime oma ajusid erinevate ülesannete kallal. Esimese kahe päeva jooksul pidime me tegema Saku Õlletehase jaoks automaatse õllekastivoltimismasina. Minuga samas tiimis olid kaks hispaanlast ja üks eestlane. Meie tiim oli päris efektiivne. Kuigi ma alguses arvasin, et elu sees ma sellist asja välja ei mõtle, siis tegelikult tuli välja, et see polegi nii hull ja vaja on ainult loogikat ja loovust. Põnev oli muidugi see, et pidi tegema sellest masinast reaalse mudeli ja joonestama selle ka arvutis kasutades AutoCADi, mis on üks joonestamise programm. Nali oli selles, et keegi meist ei osanud seda kasutada. Õnneks me võisime kasutada ka Solidedge'i nimelist programmi, mis oli Indrekul olemas ja mille kallal mina oma kompjuuter skille rakendasin ja seda kasutama õppisin. Päris ilus asi tuli ikkagi lõppkokkuvõtteks. See tuli lausa nii hästi välja, et me võitsime :D Jee :D Ja saime igast Saku nänni. Õlut küll ei saanud. Böö.

Viimased kaks päeva tegime ABB jaoks uue tehase plaani. Siis korraldati rühmad ümber ja ma sattusin ühe ungari poisi ja ühe kreeka tüdrukuga ühte tiimi. Seal ei olnud nii hea, sest see tüdruk oli haige (tal oli palavik) ja poiss oli koguaeg unine ja üldse uinamuina. Ma mõtlesin, et miks ta on selline ja siis ta teatas, et ta on füüsik. See suht seletas kõik. Põhimõtteliselt tegin mina suurema osa tööst ära, õppisin AutoCADi kasutama, aga midagi eriti head välja ei tulnud. Natuke nänni sai ikka. Ühe laheda võtmahoidja ja neljagigase väga kihvti mälupulga :D

Sellega ma olengi viimasel ajal hõivatud olnud, muu jaoks polegi aega jäänud eriti. Õhtuti ma pidudel ei käinud, need olid mul sisustatud trenni ja Ardo ja õppimise poolt. Nüüd ma peaks ka õppima, sest homme on matas KT ja keemia alustes jäid ülesanded ja orgaanika labor on ka homme, mida on vaja ette valmistada...oi kui mõnus õhtu.

Muidu pühapäeval käisin veel Mariti ja Teele ja Ardo ja Siimuga. Hullult sai nalja ja juttu rääkida ja plaanisime tulevaid sündmusi ja värke. Marit suutis vahepeal teha sellise väga "peidetud vihje" kui ta rääkis, et ta pole kunagi pulmas käinud ja ohkas, et "tahaks ka pulma minna" :P. Ja Teele tahab oma lapsele nimeks panna mõne puu nime, aga kui ta nt abiellub kellegagi nimega Tamm, siis ta saab oma lapsele nimeks panna Tamm Tamm :D. Ja Ardo leidis, et minu ideaalse mehe kriteeriumid käiksid just nagu Siimu kohta, mille peale me otsustasime, et tegelikult peabki parim sõber olema ideaalmees, ta lihtsalt pole päris see :P

Ühesõnaga on mul viimasel ajal päris tore olnud. Aga nüüd ma lähen ja raban matemaatikat - peast, kerest ja kõhust ;)

Nii ja naa on naljakas

Heihei, mul läheb hästi. Täna õhtul oli lihtsalt liiga naljakas. Käisime Mariti ja Siimuga Linnateatris vaatamas etendust "Päike soojem, taevas sinisem". See oli väga kihvt, nagu Linnateatris ikka. Etendus oli ka omajagu naljakas, aga Marit ja Siim olid veel naljakamad. Nimelt, Marit oli tulnud uute kingadega ja bussi peale joostes jalad nii ära hõõrunud, et ta käis üsna veidralt mõlemat jalga longates. Ja Siim, kes oli enne teatrit korvpalli mänginud, oli seal oma hüppeliigese (jälle) ära väänanud. See oli väga rõvedalt paistes ja seetõttu lonkas tema ka. Niisiis olin mina ainuke meist, kellel polnud midagi viga. Vaatepilt Maritist ja Siimust koos mööda Vanalinna tänavaid lonkamas, on nüüd igaveseks minu mällu sööbinud...see oli lihtsalt nii naljakas, et oleks pidanud filmima :P Kuna mina olin nö autsaider, kuna ma ei longanud, siis nad soovitasid mul kõigepealt midagi teha, et ma ka lonkama hakkaks (nt trepist alla kukkuda ja jalaluu murda) ja pärast nad otsustasid, et mul peab järelikult vaimselt midagi viga olema, kui ma ikkagi vigaste seltsi tahan kuuluda :P Väga lohutav, eksole :P

Veel naljakatest asjadest rääkides - ma lähen see nädal insenerivõistlusele. Jep, mina. Üks kursaõde kutsus mind ja ma olingi nõus. Ma ei tea küll, mida ma seal teen :P Aga me otsustasime, et kui me midagi muud ei oska, siis me võime vähemalt ilusad olla, see tuleb meil ikka hästi välja :D See hakkab homme ja kestab neljapäevani ja päevaplaani vaadates ei ole mul sel ajal muud elu vist üldse, sest me lahendame terve päeva ülesandeid ja igal õhtul on pidu. Juhtub.

Muidu läheb vist ka hästi. Orgaanilise keemia kontrolltöös jäi üks punkt maksimumist puudu. Vot nii tubli olin :D Ja ennast kiitmast me ei väsi ning kui väsime, siis puhkame ja kiidame edasi. ;) Aga järgmine nädal on veel mata kontrolltöö ja siis varsti tulevad veel mata teooria töö ja õigusõpetuse töö, mis on erakordselt rõve. Ja vaheaega ei ole. Ja ilm on kole. Ja külm. Ja märg. Ja varsti hakkab november. Ma arvan, et kui ma kunagi läheks põrgusse, siis minu põrgu oleks selline koht, kus on Igavene November ja süüa saab ainult tatraputru ja ainuke raamat, mis seal eksisteeriks, oleks õigusõpetuse õpik ja ma peaks seda lugema uuesti ja uuesti ja uuesti... ja telekast tuleks ainult eesti reality-showd (a la Maamees otsib naist) ja raadiost saaks kuulata ainult seda õnnitluste saadet, mis Vikerraadiost tuleb laupäeviti lõuna ajal. Ma edasi ei mõtle, sest selline kombinatsioon on juba liigagi õõvastav. Võeh, judinad tulevad peale.

Õukei, ma üritan nüüd ennast kokku võtta ja keemia aluste praksi protokolli ära kirjutada. Üritan. Üritan... Ma ei viitsi tegelt, homme on ka aega...või ülehomme...? Tänased tegemised viska ikka homse varna. Tegelikult on see puhas ümberkirjutamise ja vormistamise vaeva, sest arvutused on mul kõik tehtud juba.

Palju tõenäolisem on siiski, et ma hakkan hoopis Gilmore Girlsi edasi vaatama, mille esimesed kolm hooaega ma Kristeli käest sain. Mnjaa. Laps on laisk, mis teha.

Kristelist rääkides, ma käisin temal ja Maritil Tartus külas eelmine nädalavahetus. Teatris käisime ka ja vaatasime Uinuvat kaunitari (balletti). Väga kivht oli. Teistsugune ja lahe. Ja seal oli see paha tegelane, keda üks mees tantsis ja kes oli superhüperäge. Et nagu tõeliselt vinge ja lahe ja kihvt ja üle kõige ja kõik muud head omadussõnad. Ja siis Marit tuli mõtte peale, et kui teha Star Warsi ballett, siis tema paneks küll Darth Vaderit/Anakini tantsima ja oleks ülilahe. Ja siis me arutasime, et Star Warsi ballett oleks ikka tõeliselt vinge asi ja mõtlesime, kuidas see võiks välja näha ja oh, see oli nii lahe. Ma tunnen Maritist ikka nii puudust, sest mul pole ju kedagi, kellega selliseid hulle ideid arutada ja välja mõelda. Isegi Ardo vaatas mind natuke imelikult kui ma vaimustunult Star Warsi balletist rääkisin. Keegi ikka ei mõista meid :P Aga Tartu on tõesti heade mõtete linn.