Juba linnukesed...

Keegi sai biokeemia kontrolltööl 94 punkti :D
Minu väike evil scheme hakkas tööle :D

Ma nägin täna unes, et me olime Ardoga abielus ja me läksime mingil põhjusel abielunõustaja juurde. Seal majas, kus see kabinet oli, olid sellised rõsked, niisked ruumid, kus värv hakkas seintelt maha kooruma. Me nägime seal Erkkit, kellel läks süda pahaks. Ta tundus suht juua täis olevat. Selle peale läks ka minul süda pahaks. Siis me rääkisime selle nõustajaga ma-ei-mäleta-millest ja siis läksime koju. Me võtsime endale koera, kes alguses oli selline kuldse retriiveri kutsikas, mingil hetkel muutus ta millekski musta värvi spanjeli ja puudli vahepealseks. Ta oli nunnu. Aga ta ei söönud meie mööblit ära. Meil oli roheline diivan ja me vaatasime telekast mingit seebikat ja mina tegin põrandal spagaati. Fancy that.

Muidu käisin täna laboris ja otsisin III rühma katioone taga. Mõned leidsin kah.

Aga kevad on südames küll :)

Viimased uudised:

Reedel oli Teele juures filmiõhtu, kus me vaatasime filme.
Laupäeval käisin pulmas kontvõõraks. Okei, mitte päris, aga peaaegu, sest see oli ühe Ardo sugulase pulm ja ma ei teadnud seal põhimõtteliselt kedagi. Aga mõni neist oli minust kuulnud.
Pühapäeval ma magasin ja käisin Kirkega õues pipa-pipa tegemas.
Esmaspäeval käisin koolis ja tegin laboris piima ja mädamunahaisu. Või siis lahust, kus oli CaCl2 sade, mis oli piima moodi ja sadestasin sulfiide. Õhtul käisin trennis ka. Ja terve päeva pea valutas õudselt ja minu vana hea metallkäsi valutas ka.
Täna käisin ka koolis, kus keegi polnud ikka kontrolltöid ära parandanud. Õhtul käisin esinemas, kus minu niigi valus käsi sai teiste käest veel peksa.
Homme on mul vaba päev :)

Elu on ilus :)

Nõudepesija, mitte naine

Käisin jälle Tamsalus. Seekord käisime suusatamas. Kui laupäeval käisime, siis sõitsime 10 km, aga minu suusad ei libisenud üldse. Nagu liivapaberi peal sõida, midagi polnud teha. Sõitsin ikkagi lõpuni. Õhtul andsin suusad määrdemeestele või siis noh...Argole ja tema määris mu suusad ülihästi ära (Ardo aitas ka kaasa) ja suusad läksid alt kohe ilusaks. Pühapäeval oli juba märkimisväärselt parem, ainult et päike oli kuum ja rada sulas ja nii väsitav oli, et me ei jaksanud enam nii palju sõita ja tegime väiksema ringi. Siis mul õnnestus ühe mäe peal kukkuda ka. Kurv läks liiga järsuks. Kesktõmbekiirendus ei töötand enam ja siis läks natuke nihu.
Kõige selle tulemus: valusad tagumikulihased.

Täna tegin laboris geelkromatograafiat ja pesin ära 45 katseklaasi ja ühe koonilise kolvi. Beat that. :P

Aga õppida ei viiitsi.

Nikotiinamiidadenosiindinukleotiidfosfaat ja tema lõbusad sõbrad

Appi!

Mu pea on biokeemiat ääreni täis. Nii täis, et varsti hakkab see üle ajama, evolutsioneeruma; nad ühinevad omavahel kasutades ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat ja moodustavad suure globulaarse süsteemi. Siis hakkab see värgendus ajama alfa-heeliksi kujulisi juuri, kõigepealt minu ajju ja siis üle kogu keha, kuni lõpuks on minu teadvus täielikult alla surutud ja jäänud on ainult Biokeemia. Ja siis ta vaatab välja läbi minu silmade ja räägib biokeemia keeles ja keegi ei saa enam midagi aru (peale nende, keda see on veel vallutanud). Ja siis on kõik.



Näete nüüd, mis võib juhtuda kui inimest sunnitakse liiga palju õppima.




Okei, tegelikult keegi ei sundinud, ma tegin seda ise vabatahtlikult.
Mis on isegi veel hirmsam.

Täna on teisipäev

Eile oli päris hea päev koolis. Või noh, laboris vähemalt. Filosoofia oli huvitav, aga väsitav. Peale pikka arutelu jõuti järeldusele, et munad on ikkagi mädad ja värskeid mune pole üldse olemas. Aga anorgaanika laboris oli mul nii täpne päev. Minu kolme korra tiitrimise kõige suurem ja kõige väiksem tulemus erinesid ainult 0,04 ml võrra. Ülihea lihtsalt. Noh, okei, oli ka üks kord, see neljas, mis tegelikult oli kolmas, kus ma õigesse alasse jõudes tahtsin kraani väiksemaks keerata, aga keerasin kogemata hoopis rohkem lahti ja siis õige hetk voolas sorinal koonilisse kolbi. Ja siis ma otsustasin uuesti teha. Aga teised asjad tulid ka ilusti välja.

Nädalavahetusel käisin Ardoga Tamsalus. Seal oli nii vahva. Freddi oli nii armas ja Volts oli ka sõber, sest ma enam ei kartnud teda üldse. Ma olen nüüd lõplikult aru saanud, et kuigi ta näeb välja suur ja hirmus, on ta tegelikult väga õrna hingega :P Freddi aga ainult magas või mängis või kui meie sõime, siis istus laua ääres ja vaatas meile sellise näoga otsa, nagu ta poleks mitu päeva söönud :P Aga me ei läinud õnge. Muul ajal ta näris kõike - käsi, varbaid, mängukarusid...misiganes haaramisulatuses oli :P

Ahjaa, ma tegin endale veel pildiblogi, kuhu ma kavatsen lisada pilte oma roosast maailmast. See asub siin.

Mõnel tuleb varsti koolivaheaeg. Aga minul tuleb biokeemia kontrolltöö. Jippiiijee.

Küll on kena

Jou.

Pole siia ammu kirjutanud, sest ma ei viitsinud. Austriast olen juba ammu tagasi. Reis oli väga lahe. Palju pidi küll bussiga sõitma, aga muidu polnud hullu. Esinemine läks ka kenasti. Mul tulid küll esimese tantsuga rõhud lahti ja ma ei saanud neid enam hästi kinni, aga lõpuks ikkagi sain ja edasi läks juba kenasti :P Süüa sai ka korralikult. Magu venis neli korda suuremaks selle ajaga :P
Aga lund oli palju. Ja sadas aina juurde. Täiuslik jõuluilm oli pidevalt :P

Uus lemmiklinn on Salzburg.




























Kuidas saakski seda mitte armastada?

Eelmine nädalavahetus pidasin sünnipäeva ka lõpuks. See oli ka vahva. Sain kingituseks Twisteri ja siis me väänasime seal ennast põhjalikult :P Ühesõnaga lõbus.

Täna oli täispikk päev. 10st hommikul 17.30ni, sealhulgas 2x90 minutit biokeemiat. "Kergelt" väsitav. Biokeemia on väga huvitav muidu, aga nii palju informatsiooni ja võõraid sõnu pooleteise tunni sisse pressitult väsitab ikka ära küll.

Päeva sõna: müofibrill. Hakkas kummitama. Aga see-eest on mõnus harjutus suulihastele. Proovige öelda. Müofibrill. Oi mis kontraktsioonid! Kas tunnete, kuidas aktiin poeb müosiinide vahele.. Mis saaks olla veel toredam.
Sarkoplasmaatiline retiikulum on ka tegelt päris tore.

Okei, biokeemia üledoos.


Tegelikult on keemia vahva ;)