Come fly with me

Maailm on täitsa pahupidi. Marit sai vene keeles kolme. Esimese kolme terve gümnaasiumi ja võib-olla ka terve elu jooksul. Kõik olid šokeeritud. Ning minul oli täna isegi natuke kahju, et on reede ja nädalavahetus hakkab. Ma arvasin, et sellist päeva ei näe ma kunagi. Ma arvasin, et enne hakkab taevast pussnuge sadama, kui midagi sellist juhtub. Nii palju siis arvamistest. Ma olen arvanud palju asju, mis on valeks osutunud. Aga viimasel ajal veel kuidagi eriti ja sellepärast ongi maailma pea peale pööratud. Ja ma vaidlen endaga ja lähen varsti ise endaga tülli. Ja samas olen nii õnnelik, nagu ma ka enne maininud olen. See ei tundu üle minevat :P

Järgmine nädal on rebaste nädal. Rebased on jaotatud, esimesed ülesandedki antud. Minu rebane on loomulikult Ardo. Ma pidin tema pärast isegi ühe a-klassi tüdrukuga kaklema, aga see ei olnud eriti raske, sest tema oli huupi valinud, sest Ardol olla naljakas naeratus :P Nii ta leidiski endale uue naljaka naeratusega poisi ja mina sain Ardo endale :) Esmaspäevaks käskisin ma tal end kuidagi meeldivalt üllatada, sest ma ei tahtnud teda kooki küpsetama panna, sest mul puuduvad kogemused tea söögivalmistamisoskuste kohta, ja midagi paremat ma ka välja mõelda ei suutnud. Eks siis esmaspäeval ole näha, mida ta välja mõtleb.

Kirke sai täna 3-kuuseks. Käisime tal Aimpsiga külas. Ta on juba nii palju kasvanud ja ta naeratab nii armsalt :) Siis ma tegin temast pilti ja me sõime imelikku kartuliputru ja kooki ja jõime teed. Lihtsalt nummi.

Nii ootan pühapäeva, sest siis on trenn.

Ootan ka esmaspäeva, sest siis algab rebaste nädal ja siis lähme teatrisse Tõde ja õigus IV vaatama...millalgil ma juba kirjutasin kui väga see mulle meeldis eelmine kord ja mul on nii hea meel, et ma seda jälle näha saan :)

Nüüd ma kuulan veel natuke Frank Sinatra laule, mis mulle viimasel ajal nii meeldima on hakanud, ning siis lähen sukeldun raamatusse, sest raamat on see, mis loeb ;)

Rändaja

Rändaja õhtulaul

E. Enno

Ma kõnnin hallil lõpmata teel

Kesk nurmi täis valmivat vilja,

Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,

Ju lapsena teesid armastas meel -

Teed laulavad õhtul hilja.

Need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed,

Need otsata kutsuvad jooned, -

Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed,

nii hallid ja tolmused kõik need teed,

Need rändaja eluhooned.

Ju lapsena teesid armastas meel,

Ju lapsena kuulda tee juttu -

Ju lapsena kõndida armastas meel,

oma laulu nii laulda hallil teel,

kui polekski ilmas ruttu.

Tund hiline nüüd, laulab lõpmata tee -

Meel igatseb tolmuta randa,

Tund hiline, tee on kõva kui kee,

Mind hoiab kui mõrsjaks enesele -

ei siiski saa pärale kanda.

Ma kõnnin hallil lõpmata teel

Kesk nurmi täis valmivat vilja,

Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,

Kui teede laul, tee helisev meel,

Ja kõik on nii õhtul hilja.

Ilus on elu :)

Kõiges on süüdi päkapikud

Hea tuju ei ole mind endiselt maha jätnud. Ma oleks täna äärepealt isegi Tartusse läinud Maritiga, Biomeedikumi teaduspäevale. Aga õnneks avastas Marit eile öösel, et nad olid kuupäeva ära muutnud ja see üritus toimub alles 15. detsembril. No mis teha. Käisime koolis hoopis. Kuna ma eile sain terve päeva kodus magada, siis polnud ma täna üldse väsinud ja nii hea oli olla. Ma suutsin üle elada isegi kaks inka tundi ilma tundeta, et ma tahaks karjudes klassist välja joosta. See on omamoodi saavutus.

Mul on tunne, et ma tahaks midagi teha, kusagile minna. Aga ma ei tea kuhu, või veel vähem kellega. Võib-olla ma isegi teaks kellega, aga ta ei ole hetkel kättesaadav. Homme ma igatahes lähen. Lähen šoppingtuurile endale uut käekotti otsima. See saab tõenäoliselt raske olema. Aga raskusi ei karda me. Hehehe.

Kristel mõtles täna, et kui lahe oleks kui inimesed peaksid kõik viisi ja elu oleks nagu muusikal ehk siis me laulaksime iga asja peale. Võib-olla pikas perspektiivis see tüütaks ära, aga mingi nädalakese võiks küll nii olla. Nii võiks esitada südantlõhestava aaria sellest, kuidas ma vene keele tundi minna ei taha ja klassijuhataja võiks esitada stepptantsunumbri klassi ees samal ajal lauldes meile ülesannete seletusi või laulukest oktaeedrist, taustal tantsimas tahvli joonlauad ja sirkel. See oleks hullult äge :P

Kuuba rumba tuleks ümber nimetada kuuprumbaks. Sest kui on olemas ruutrumba, siis võiks asi olla ikka stiilipuhas ja see teine variant võiks olla kuuprumba. Mitte et see teine variant oleks tegelikkuses miskitpidi komplitseeritum, sest seda ta ei ole, ta on lihtsalt üks uina-muina, aga puhtalt keelelisest-põhimõttelisest-stilistilisest vaatepunktist võiks see nii olla. Me Siimuga üldiselt avastasime, et tolle kuuprumba sammude asemel sa võid pea ükskõik kuidas seal tammuda, sest need lood on nagunii nii aeglased, et keegi ei pane tähele, kuidas sa seal taarud. Täielik vanainimeste tants.

Me vaatasime täna ajalootunnis ühte filmi Hitlerist. Ta oli ikka nii naljakas mees, hullem egolaks ikka :P Mulle meenusid eelmise aasta jõulud kui me omaloomingulistega enda jõuluüritusel harutasime mingit Hitleri ema teemat. Kahju, et ma seda enam eriti täpselt ei mäleta. Seal oli mingi värk väikeste mehikestega, kes tal pea sees elasid ja asju korda saatsid... Oh, mäletaks ma seda ainult...me naersime tol korral end kõveraks...nagu alati :P

18 koolipäeva jõuludeni.

(Appi, varsti peab hakkama kingitusi vaatama...)

Banaanid on punased

Kui õnne ei ole, siis on õnnetus; kui piire ei ole, siis on piiritus; kui karja ei ole, siis on karjatus; kui annet ei ole, siis on annetus...

Huvitav kui palju huvitavaid asju sinna nimekirja saaks veel lisada...?

Nädalavahetusel oli meil Lee laager Viimsi koolis. See oli päris vahva. Ainult magada eriti ei saanud ja sellepärast oli täna koolis päris uni. Laupäeval me käisime vanade kaladega ühel konkursil ühe uue tantsuga ja me võitsime selle ära :D See oli nii hea üllatus, nii meile kui ka Üllele, kes tantsu tegi, sest tema sai selle eest stipendiumi. Ja siis me sõime kommi ja torti. Ja siis istusime öösel kaua kaua üleval, mängisime Oraaklit ja muid huvitavaid mänge ja tantsisime ja ühesõnaga oli kifft.

Täna oli meil bioloogia veel viimane kontrolltöö ja nüüd ongi bioloogiaga ühel pool, ainult referaadi vastamine jääb veel, aga muidu tunnis käima ei pea. Minul pole siiski bioloogiaga veel sugugi kõik, sest kevadel on mul plaanis riigieksamit tegema hakata ja üleüldse oma tulevik bioloogilise alaha siduda. Ja kui ma TTÜsse sisse ei saa (mis on tegelt üsna vähetõenäoline), siis ma lähen lihtsalt sõjaväkke, sest kusagile mujale pole minna.

Ja ma olen nii õnnelik. Lihtsalt ma tunnen, et nii hea on olla, hing hõiskab. Miks? Mul pole õrna aimugi. Aga mõnikord on lihtsalt nii, et tunned, et elu on tegelikult väga ilus. Minule paistab päike ja linnud laulavad.

Üldse viimasel ajal ma olen märganud seda, et ma kipun negatiivseid signaale kuidagi ära blokkima. Ma näen asjades ja inimestes pidevalt ainult head. Vähemalt alguses. Alles siis kui keegi teine räägib mulle midagi halba nt mõne inimese kohta, siis ma hakkan seda poolt ka nägema. Ma ei teagi, kas see on nüüd halb või hea, aga see kahtlemata säästab mind stressist, kui ma halvad asjad endast ära lülitan.

Elu on ilus!

Mandariin teeb tuju heaks.

Kõige parem komm on porgand!

...ja Caesar leiutas salati.

Ja sügis tantsib...

Pole nädal aega siia midagi kirjutanud. Nüüd siis jälle. Kiire nädal oli tegelikult, kool hakkas jälle peale ja mis kõik veel. Praegu on tegelt tunne, et kool oleks kestnud juba terve igaviku, mitte ainult ühe nädala. Bioloogia olümpiaadiga sai tegeletud päris põhjalikult. Õnneks sai see lõpuks valmis. Bioloogia on tegelt hullult äge, kui ainult meie õpetaja ei oleks selline idioot...

Reedel oli meil päeval aktus, kus me saime märgid ja õhtul oli märgipidu. See hakkas kella kuuest, aga ma läksin seitsmeks kohale ja õigesti tegin, sest bänd alustas alles umbes sel ajal kui ma kohale jõudsin. Taavi palus mind tangot tantsima, mis mul enam üldse meeles ei olnud, seetõttu see oligi nii naljakas, nii mulle kui ka teistele, kes pealt vaatasid :P Ja siis ülejäänud õhtu (kuni kella 9-ni, mil me väiksed majast välja ajasime) tantsisin ma Ardoga. Ta tantsis nii hästi, et olekski võinud temaga tantsima jääda :P Aga siiski, kui kell sai 9, siis me peksime noored välja. Siis me pidime oma märgid välja lunastama tehes näidendi. Me saime oma klassiga teemaks "Reaalikas otsib naist". Keegi meist ei olnud seda maamehe saadet kunagi vaadanud, niiet me kombineerisime ise midagi omaenda fantaasia järgi. Mulle igatahes tundus, et meie näidend oli kõige parem, vähemalt õpilaste omadest. Õpetajate näidend oli ka hästi äge :D

Õhtupoole saime me veel tantsida. Jevgeni palus mind Viini valsile, aga tantsimine ei ole tal just kõige tugevam ala ja nii ma siis vedasin teda mööda põrandat nagu kappi :P Kahjuks palju tantsida enam ei jõudnud, sest ma kiirustasin viimase trolli peale.

Laupäeval käisin ma konverentsil "Sinu võimalused 2008". See oli väga huvitav. Paar esinejat ei olnud küll eriti põnevad, aga ülejäänud olid. Sai uusi teadmisi, nalja sai, süüa sai...mida veel tahta :P Sealt ma kiirustasin Linnateatrisse, et vaadata näidendit "Vincent". See oli taas üks vahva tükk, nagu Linnateatri omad ikka on. Näitlejad olid lihtsalt suurepärased. Viimases vaatuses Vincent meenutas mulle väga Kuurmet. Maritile ka. See oli üsna huvitav seos :P

Pühapäeva hommikupooliku veetsin ma tantsides ja kui ma ükskord koju jõudsin, siis olin ma täitsa väsinud.

Kokkuvõttes oli päris tihe nädalavahetus. Järgmine tõotab tulla samasugune, sest siis on meil Lee laager Viimsis.

Okei, aga nüüd ma küll lõpetan, sest see tuli üks üsna pikk postitus :P

Räimerahva terviseks!

Brrr...

Miks ma ei ole õnnelik, et talv tuleb? Tavaliselt ma alati olen olnud. Mulle on väga meeldinud esimene lumi ja tunne, mis sellega kaasas käib, aga tundub, et see on nüüd läinud. See oli siiski üsna meeldiv kui ma ärkasin üles ja nägin, et väljas sajab laia lund ja kõik on valge, aga see tore tunne kadus varsti ära. Lumi oli külm ja märg ja vastik. Ainult aknast on see mingil määral tore, sest siis ei paista niivõrd välja see sünge ja masendav pimedus, mustus ja pori, mis on tavaliselt kaaslaseks novembrile. Ainsad asjad, mis talve praegu katsepteeritavaks teevad, on see, et loodetavasti saab kunagi suusatada ja mõne ilusa talvepildi teha. Jõulud ja sünnipäev on ka muidugi toredad. Ja vaheaeg, aga vaheaeg saab olla ka ilma talveta.

Jah, taaskord pean ma tõdema, et ma elan vales kliimavöötmes, aga ma ei saa sinna praegu vähemalt midagi parata. Mul on lihtsalt halb tuju täna.