Uus nädal algas jälle uue hooga. Või siis ka mitte. Täna oli meil viimane informaatika loeng (jee!), mis oli väääga uinutav. Ma sisustasin oma aega taas joonistamisega. Kuna ma reedel orgaanilise keemia harjutustunnis olin poolkogemata joonistanud stiliseeritud printsess Leia, siis ma mõtlesin, et oleks ju sobiv Luke'i ka joonistada. Aga mu käsi oli teisel arvamusel nähtavasti ja lõppkokkuvõttes joonistasin ma rakettmehe ja tema truu robotkaaslase lendamas orbiidile. Nojah, mul jäi aega veel üle ja siis ma joonistasin veel ühe paksu hiinlase ka. Tema ei lennanud orbiidile, vaid oli kahe jalaga maa peal. Maakas selline.
Oma kõige suurema joonistussaavutuse tegin ma ikkagi eelmisel neljapäeval õigusõpetuse loengus. See oli kirjeldamatult igav ja see onu sosistas seal ees ka nii vaikselt, et suht midagi polnud kuulda. Mikrofonist ta nähtavasti kuulnud polnud. Aga sellest mõnest lausest, mis ka minu kõrvu ulatus, jõudsin ma otsusele, et ma tegelikult ei tahagi eriti kuulda, mida ta räägib. Ja siis ma joonistasin südamerahus kaks ja pool tundi. Loeng sai läbi täpselt siis kui mul leheküljel ruum otsa sai. Ajastus maksimaalne.
Nädalavahetusel ma olin natuke kultuurne ja käisin ooperis. Me vaatasime Maritiga "Tristan ja Isoldet", mis kestis viis tundi. Kusjuures, seda polnudki nii raske kuulata, kui ma olin arvanud. Muusika oli väga ilus ja lüüriline. Ma võtaks selle kokku nii, et muusika maksimaalne, tegevus minimaalne. Terve esimese vaatuse nad sõitsid laevaga, kusjuures kohe alguses neil oli umbes nii, et "Oh, näe, maa paistab!" ja vaatuse lõpuks jõudsid nad kohale. Teises vaatuses nad armastasid. Selle vaatuse lõpus nad küll avastati kuningas Marke poolt, aga kogu see dramaatika toimus ka väga leebelt ja lüüriliselt. Ja siis kolmandas vaatuses nad (või siis täpsemalt Tristan ja tema teener) ootasid ja teise poole (siis juba täies koosseisus) nad surid järgemööda. Ka niimoodi rahulikult ja lüüriliselt. Tegelikult oli ilus :)
Ma mõtlesin informaatikas väikse luuletuse ka Rakettmehe kohta (ma pidin ta nüüd suure tähega kirjutama, ta hakkab mulle juba armsaks saama). See käib nii:
Minu unelmate mees on Rakettmees,
sest igas asjas on ta kõigist ees:
oskab vormindada lõike,
oskab üleüldse kõike;
teab, et kus käib tabulaator,
rootor, staator, generaator.
Mõte töötab tal kui raal,
isegi kui puudub kaal.
Rohkem ei jõudnud mõelda. Eks ma kunagi jätkan, kui jälle mõni igav loeng tuleb.
Ma õppisin täna natuke htmli interneti baaskursuse tunnis. Oli palju huvitavam kui ma olin arvanud :)
Lõpetuseks veel - ai äm praud tu prisent - printsess Leia (ülal) ja Rakettmees (all). Rakettmehega sama pildi peal on vasakul üleval veel tema Truu Kaaslane ja vasakul all paks hiinlane. Selle tädi üleval vasakus nurgas joonistasin ma juba eelmine kord, teda ei maksa tähele panna.
Oma kõige suurema joonistussaavutuse tegin ma ikkagi eelmisel neljapäeval õigusõpetuse loengus. See oli kirjeldamatult igav ja see onu sosistas seal ees ka nii vaikselt, et suht midagi polnud kuulda. Mikrofonist ta nähtavasti kuulnud polnud. Aga sellest mõnest lausest, mis ka minu kõrvu ulatus, jõudsin ma otsusele, et ma tegelikult ei tahagi eriti kuulda, mida ta räägib. Ja siis ma joonistasin südamerahus kaks ja pool tundi. Loeng sai läbi täpselt siis kui mul leheküljel ruum otsa sai. Ajastus maksimaalne.
Nädalavahetusel ma olin natuke kultuurne ja käisin ooperis. Me vaatasime Maritiga "Tristan ja Isoldet", mis kestis viis tundi. Kusjuures, seda polnudki nii raske kuulata, kui ma olin arvanud. Muusika oli väga ilus ja lüüriline. Ma võtaks selle kokku nii, et muusika maksimaalne, tegevus minimaalne. Terve esimese vaatuse nad sõitsid laevaga, kusjuures kohe alguses neil oli umbes nii, et "Oh, näe, maa paistab!" ja vaatuse lõpuks jõudsid nad kohale. Teises vaatuses nad armastasid. Selle vaatuse lõpus nad küll avastati kuningas Marke poolt, aga kogu see dramaatika toimus ka väga leebelt ja lüüriliselt. Ja siis kolmandas vaatuses nad (või siis täpsemalt Tristan ja tema teener) ootasid ja teise poole (siis juba täies koosseisus) nad surid järgemööda. Ka niimoodi rahulikult ja lüüriliselt. Tegelikult oli ilus :)
Ma mõtlesin informaatikas väikse luuletuse ka Rakettmehe kohta (ma pidin ta nüüd suure tähega kirjutama, ta hakkab mulle juba armsaks saama). See käib nii:
Minu unelmate mees on Rakettmees,
sest igas asjas on ta kõigist ees:
oskab vormindada lõike,
oskab üleüldse kõike;
teab, et kus käib tabulaator,
rootor, staator, generaator.
Mõte töötab tal kui raal,
isegi kui puudub kaal.
Rohkem ei jõudnud mõelda. Eks ma kunagi jätkan, kui jälle mõni igav loeng tuleb.
Ma õppisin täna natuke htmli interneti baaskursuse tunnis. Oli palju huvitavam kui ma olin arvanud :)
Lõpetuseks veel - ai äm praud tu prisent - printsess Leia (ülal) ja Rakettmees (all). Rakettmehega sama pildi peal on vasakul üleval veel tema Truu Kaaslane ja vasakul all paks hiinlane. Selle tädi üleval vasakus nurgas joonistasin ma juba eelmine kord, teda ei maksa tähele panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar