Külm kangeks on kohmetand meeled

Täna olid esimesed loengud, kus huvitav ka oli. Suht sissejuhatav jutt ja värk oli küll üleüldiselt, aga orgaanilises keemias meile räägiti vallatutest elektronidest, kes oskavad igasuguseid imelisi asju teha, olla korraga kahes kohas või üldse mitte kusagil ja muud sellist. Ja see on see tund, kus me hakkame amfetamiini sünteesima ;) Sest keemik peab kõike teadma!

Orgaanilise keemia praktikum järgnes sellele ja seal räägiti, mis meiega laboris juhtuda võib. Hullu iseenesest pole, sest meil on kõigest võimalus:

1. põlema minna
2. end söövitada millegagi
3. tekitada kuidagi muud moodi endale kemikaalidega kahju
4. veenid läbi lõigata (klaasnõu katkiminemise korral)
   

Tark laps mõtleb kindlasti sinna nimekirja veel asju juurde. Ja siis meie praktikumi tädi rääkis meile kõikide nõude ja värkide kasutusaladest ja nimedest. Neid oli palju ja igal imesugusel kolvil oli mingi imeliku saksa onu nimi. Kunagi jääb see mulle meelde ka.

Täna olin ma veel eriti asjalik ka. Hoolimata tühjast kõhust, läksin ma peale loenguid kõigepealt raamatukokku, kus ma sain kätte oma raamatukogu kaardi, millega ma siis ka õpikuid laenutasin. Mul läks hästi, kõiki õpikuid oli, mida ma tahtsin saada. Ma ei saa mainimata jätta kuivõrd optimistlikult näeb välja minu orgaanilise keemia õpik. See on VÄGA paks - seal on peaaegu 1200 lk. See on peaaegu A4 mõõdus ja üsna paksust paberist, mis teeb selle VÄGA raskeks (õnneks ei pea seda loengus kaasas kandma). Ja kõik see on inglise keeles. Positiivse külje pealt vaadates on seal vähemalt värvilised pildid :P
Nojah, siis ma sain veel mõned matemaatika õpikud ja ülesannete kogud, kus oli palju funktsioone (ja kuidas ma neid armastan...mnjah) ja palju palju integreerimist.

Igatahes, selle raamatuportsuga, mille põhimassi moodustas too keemiaõpik, lippasin ma spordihoonesse, et end kehalisse registreerida. Sain endale aja esmaspäevaks ja neljapäevaks ja ma hakkan sulgpalli mängima :)

Ja siis ma tulin jälle koju, kus on endiselt külm. Õhtul käisin veel Ardoga väljas ja pärast käisime veel Aimpsiga Kirket hoidmas. Kirkele väga meeldisid mu kollased ketsid ja ta uuris neid suure hoolega :P Ja pärast kui me ära hakkasime minema, siis ta hakkas nutma. Awwww...

Täna me (Kristjan, mina ja Erik) tulime innovatsioonilise idee peale TTÜ arendamiseks. Nimelt peaks peamaja ja loodusteaduste maja ühendama maa-aluse käiguga, sest jube kehv on ühest majast teise marssida, eriti kui väljas on selline ilm nagu praegu. Kristjani idee teleportatsiooniseadmetest oli ka päris tore, aga selle reaalsus pole nii tõenäoline.
Muide, nii võib täitsa hea vormi saavutada kui peab pidevalt mööda peamaja edasi-tagasi käima ja ka mujale loengusse marssima ja treppidest üles ronima. Nii meist saavad suured ja tugevad keemikud, kes jaksavad ka oma õpikuid käes tassida. ;)


Ma lihtsalt mainiks veel ära, et mul on ikka KÜLM. Väljas on külm ja toas on külm ja ma ei väsi sellel teemal kurtmast. Nii ma siin vaikselt roostetan.