Nädalavahetus on läbi ja homme on tarvis jälle kooli minna. Õnneks hakkab esimene loeng alles kell 2 päeval :D Mul on homme ainult arvutitunnid: informaatika loeng, interneti baaskursuse loeng ja harjutustund. Põnev.
Nädalavahetusel oli Kirke kõige esimene sünnipäev. Merli sugulased ja sõbrad oma väikeste lastega, kes kõik olid küll Kirkest veidi vanemad, tulid külla. Alguses olime õues, aga pärast läksime tuppa kooki sööma, sest välistemperatuur oli suhteliselt madal. Toas oli väikeste laste konsentratsioon minu jaoks liiga suur igatahes. Nad kõik jooksid ringi, karjusid ja kilkasid ja nutsid. See oli õudne. Ma istusin vaikselt seina ääres, olles ka seltskonnas ja püüdes kõike seda välja kannatada. Raske oli. Lapsevanema elu on ikka raske, pidin ma taaskord tõdema.
Täna oli Kirke ristimine Türi kirikus. Mina sain siis tema ristivanemaks. Kirkele kirikuõpetaja eriti ei meeldinud ja kui hakati vett pähe panema, siis läks asi hoopis hirmaks. Ta oli terve jumalateenistuse jooksul üldse jutukas. Nende üksikute sõnade hulgast, mis ta on selgeks saanud, oli "lamp" ja "lill" tal seal koguaeg kasutuses, sest kirikus oli palju lampe ja ka mõned lilled altari juures. Ja lauluraamat meeldis talle ka väga. Siiski mitte nii palju, kui talle meeldis minu musketäride raamat "Kakskümmend aastat hiljem", mis mul Säreveres kaasas oli. Kui ma seda lugesin õhtul, siis Kirke ajas end diivani najale püsti ja oli kohe "aitäh, aitäh" ja tahtis väga raamatut vaadata. Siis ma pidin seda talle näitama ja ta hakkas hoolega lehti keerama ikka edasi ja tagasi. Raamat sai pisut kannatada selle all, aga õnneks oli see minu oma, mitte laenatud.
Ja nüüd ma olen taas koju jõudnud ja kodus on KÜLM. Nagu jääkambris. Temperatuur on alla inimväärse piiri, optimumist pole haisugi, pigem jõuab alumine taluvuspunkt enne kätte. Nüüd ma istun siis teki sisse mähituna ja võitlen kiusatusega kanda toas kindaid, sest mu sõrmed jäätuvad varsti ära. Õnneks on meil veel soe vesi olemas, aga ei tohiks vist ära sõnuda, sest kindlasti tuleb varsti mõni vahva kopamees, kes jälle midagi läbi kaevab. Ja siis me oleme jälle külmas ja pesemata.
Kui mul öösel und ei tule, siis ma mõtlen välja huvitavamaid meetodeid, kuidas oma aknast ehitusmehi teise ilma saata. Vahva oleks, kui saaks projektijuhile ka pihta või midagi.
Urr.
Nädalavahetusel oli Kirke kõige esimene sünnipäev. Merli sugulased ja sõbrad oma väikeste lastega, kes kõik olid küll Kirkest veidi vanemad, tulid külla. Alguses olime õues, aga pärast läksime tuppa kooki sööma, sest välistemperatuur oli suhteliselt madal. Toas oli väikeste laste konsentratsioon minu jaoks liiga suur igatahes. Nad kõik jooksid ringi, karjusid ja kilkasid ja nutsid. See oli õudne. Ma istusin vaikselt seina ääres, olles ka seltskonnas ja püüdes kõike seda välja kannatada. Raske oli. Lapsevanema elu on ikka raske, pidin ma taaskord tõdema.Täna oli Kirke ristimine Türi kirikus. Mina sain siis tema ristivanemaks. Kirkele kirikuõpetaja eriti ei meeldinud ja kui hakati vett pähe panema, siis läks asi hoopis hirmaks. Ta oli terve jumalateenistuse jooksul üldse jutukas. Nende üksikute sõnade hulgast, mis ta on selgeks saanud, oli "lamp" ja "lill" tal seal koguaeg kasutuses, sest kirikus oli palju lampe ja ka mõned lilled altari juures. Ja lauluraamat meeldis talle ka väga. Siiski mitte nii palju, kui talle meeldis minu musketäride raamat "Kakskümmend aastat hiljem", mis mul Säreveres kaasas oli. Kui ma seda lugesin õhtul, siis Kirke ajas end diivani najale püsti ja oli kohe "aitäh, aitäh" ja tahtis väga raamatut vaadata. Siis ma pidin seda talle näitama ja ta hakkas hoolega lehti keerama ikka edasi ja tagasi. Raamat sai pisut kannatada selle all, aga õnneks oli see minu oma, mitte laenatud.
Ja nüüd ma olen taas koju jõudnud ja kodus on KÜLM. Nagu jääkambris. Temperatuur on alla inimväärse piiri, optimumist pole haisugi, pigem jõuab alumine taluvuspunkt enne kätte. Nüüd ma istun siis teki sisse mähituna ja võitlen kiusatusega kanda toas kindaid, sest mu sõrmed jäätuvad varsti ära. Õnneks on meil veel soe vesi olemas, aga ei tohiks vist ära sõnuda, sest kindlasti tuleb varsti mõni vahva kopamees, kes jälle midagi läbi kaevab. Ja siis me oleme jälle külmas ja pesemata.
Kui mul öösel und ei tule, siis ma mõtlen välja huvitavamaid meetodeid, kuidas oma aknast ehitusmehi teise ilma saata. Vahva oleks, kui saaks projektijuhile ka pihta või midagi.
Urr.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar