teisipäev, 8. mai 2012

Annimon digimuutub...

Õppimine on üks huvitav asi. See on uskumatu, misasju teada võib saada. Üks asi on teada saada neid asju, mis on päriselt õppeainetega seotud, aga aju on selline salakaval, samal ajal kui mina üritan kodutöö jaoks vastuseid leida, püüab tema mind segada igasuguste muude asjadega. Seega täna, lisaks mitmetele elektrofüsioloogiaga seotud lehekülgedele, lugesin ma muuhulgas ka digimonidest, Robert Downey Jr.-st, Odinist ja tema jumal-sõpradest ja sugulastest jne. Mis biofüüsikasse puutub, siis mul oli hea meel, et mu keskkooli füüsikateadmised polnud mind veel maha jätnud, kuigi ma polnud neist ammu midagi kuulnud, otsustasid nad kammbäki teha. Jess.

Studying is an interesting thing. You'll never know what you may learn. One thing is to learn stuff that you need for your report, but my brain is very cunning and at the same time I'm trying to make sense of the questions I need to answer, it tries to distract me with all sorts of ideas and stuff. So today, in addition to electrophysiology, I read about digimons, Robert Downey Jr, Odin and his god-friends and relatives and so on. At least in what has to do with biophysics, my highschool physics knowledge made a comeback. Success.

Kellel ei tulnud meelde, siis see siin on  järvekaur
Üks teine päev tõstsid pead aga teadmised kuuenda klassi bioloogiatunnist. Istusime Maudi ja Nildaga järve ääres ja äkki nägin järve peal üsna meie lähedal päris laheda välimusega linde. Vaatasin neid ja mõtlesin - no pagan, see on ju järvekaur. Olin isegi üllatunud, et ma teadsin, milline järvekaur üldse välja näeb (pärast kontrollisin - oli tõesti). Kahjuks mu inglise keele teadmised ei olnud nii tasemel ja seega pidin piirduma hüüatusega: "Look, look! ... Cool lake birds!"
Nüüd ma olen targem ja tean, et järvekaur on inglise keeles black-throated loon.

Another day my sixth grade biology knowledge surfaced. We were sitting with Maud and Nilda by the lake and I suddenly saw cool-looking birds on the lake quite near to us. The coolest thing was that I actually knew what they were called in Estonian, although I had never seen these birds in real life before. Unfortunately my English wasn't so good and so I had to just call them "cool lake birds".
But at least now I know that according to wikipedia they are called black-throated loons.

Laupäeval ei läinud aga teadmisi üldse vaja, sest siis ma õppinud ka kohe üldsegi mitte. Laupäeval me käisime terve kambaga hoopis kinos ja vaatasime filmi The Avengers. See oli täiega lahe. Seal oli lahedad superkangelased ja veel lahedamad pahad ja nalja oli ja tulnukaid ka. Kahesõnaga - tosi kiva!
Peale seda käisime burksi söömas. Luis tahtis jäätist. Kui ta seda tellis, siis müüja küsis talt, et mis sorti ta tahab, kas musta? ja Luis vastas, et jah, musta jah, sest Mehhikos on must Oreoga. Aga ta ei arvestanud sellega, et me oleme Soomes ja siin tähendab must loomulikult seda, et on lagritsaga. Aga peab tunnistama, ta oli vapper ja sõi kõik ära.
Siis me otsustasime natuke jalutada, sest ilus õhtu oli. Mingil hetkel keegi ütles, et läheks jala Hervantasse (mis on kesklinnast umbes 10 km; aga selleks hetkeks olime me oma paar km juba kõndinud). Ja siis me läksimegi. Jala. Hervantasse. 10 km kokku. Minul ja Josefil polnud probleemi, me käisime oma kiire tempoga teistest oma pool km eespool lõpuks, aga me oleksime Nilda sellega peaaegu ära tapnud vist. Ups :P

Saturday I had nothing to do with studying, because we went to see The Avengers. It was soooo good. There were cool superheroes and even cooled bad guys and it was funny and there were aliens. :D
After that we went to have a burger. Luis wanted ice cream, so he went and ordered one, however, he was asked if he wanted the black one and he, thinking it was with Oreos, said yes, of course. But he forgot it was Finland and here everything black is with liquorice. But he was very brave and ate it all.
Then we decided to walk a little, because it was a nice evening. At some point someone suggested walking all the way back to Hervanta and everyone agreed. So we walked. To Hervanta. Nearly 10 km. Josef and me had no problem, as we were in the end walking several hundred meters before the others, but I think we almost killed Nilda. Sorry, Nilda. :)

Eelviimane nädal on käimas ja varsti on eksamid!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar