Tuul

Koerailm täna. Vihma vastu pole mul midagi, kui ainult seda jubedat tuult poleks. Ma tunnen, et ma ei ole eriti tuule-inimene. Täna hommikul ma mõtlesin bussipeatuses, kuidas ma ikka ei taha, et talv tuleks. Tavaliselt olen ma sügise saabudes suveilmadest piisavalt tüdinenud, et ma talve tahaks, aga seekord nähtavasti mitte. Hommikul vihma käes bussipeatuses lõdisedes igatsesin ma kibedalt suvepäikest ja oma optimumi - termoneutraalset tsooni. 25-30 kraadi - see on alles mõnus.

Täna andis meile inglise keelt üks iiri mees, kes meie koolis see aasta õpetab (kahjuks mitte meid). Ta oli nii lahe. See oli kohutavalt hea vaheldus, sest meie enda õpetaja iga teine lause sisaldab midagi riigieksamiga seoses. See ärritab mind aina rohkem ja rohkem. Varsti ma lihtsalt lähen ja ütlen talle midagi kui ta nii jätkab (mida ta tõenäoliselt teeb). No jummel küll, too riigieksam ei ole elu ja surma küsimus. Kogu inglise keele õpe ei tohiks ainult selle ümber keerelda.

Täna tegime Maritiga kohvikus vene keele arvestust, kus me kehastame tulnukaid, kes koloniseerivad Maad ja kes räägivad Intergalaktilisele Parlamendile, kuidas on läinud I aasta. Paljud lähedalistuvad inimesed heitsid meie poole kahtlaseid pilke.
Huvitav oli.

5 asja, mis tänase päeva juures kõige vastikumad olid:

1. tuul
2. optimumile mittevastav välistemperatuur
   
3. ajaloo tund
   
4. hommik tuli liiga vara
   
5. tuul

Aga tantsida tahaks küll väga