Unustatud

Ma ei väsi kordamast kui väga mulle meeldib trennis käia. Täna oli natuke halb ainult see, et me pidime olema kusagil aeroobikasaalis, mis esiteks ei olnud eriti suur ja teiseks ei olnud seal eriti palju hapnikku. Aga me saime hakkama. Kahju ainult, et Ardot ei olnud. Täna ma tantsisin vahepeal Taaviga, kes oli väga tugev poiss. Ta tõstis mind nii kõrgele, et mul oli tunne, et ma varsti löön pea vastu lage ära :P Suht hull. Õnneks jõudsin ma iga kord õnnelikult maa peale tagasi.
Koju sõites me harutasime paljusid põnevaid teemasid, näiteks kuidas Mari-Ann läheb TTÜsse õppima rakenduskeemiat ja biotehnoloogiat ja siis hakkab ta valmistama biorelvi omaenda keldris, aga seal on pisut kiiritust ka ja tema lastele kasvavad kolmandad käed jms põnevat :P Jutu käigus tuli muuseas välja ka see, et Comeniuses me tegelesime ka biorelva valmistamisega, me oleks selle ka äärepealt valmis saanud, aga raha sai otsa, sest helkureid oli ka vaja osta :P
Nüüd on kodus hea olla. Selline mõnus väsimus on peal, mis ikka peale trenni on, ja see on hea :)

Täna oli Kirkel ka väike sünnipäev. Ta sai nimelt 2 kuud vanaks. Ma käisin täna enne trenni ka sünnipäeva pidamas, aga kahjuks magas sünnipäevalaps terve selle aja, mil ma seal olin. Ma pidin tordi ka kaasa võtma, et ma saaks seda süüa, sest ma pidin vara ära minema, aga loomulikult ma unustasin selle maha. Ma viimasel ajal unustan kõik asjad ära. Täitsa jube kohe. Ma pidin tegelt eile Teelele külla minema, aga ma unustasin selle ära. Tordi unustasin ära. Ma unustasim endale "Losti" lindistama panna.... jne. Hea veel, et ma ennast kusagile ei ole veel unustanud :P

Ma nägin täna unes Vargamäed, mis oli imelikul kombel mere ääres ja Vargemäe Andrest, kes sõitis ilma hobuseta vankril ja Marit, kes otsustas ära surra ja Jussi, kes ei poonud ennast üles...