kolmapäev, 18. jaanuar 2012

Toidupidu

Täna oli mul väga raske üles saada. Ma ei teagi miks, sest äratus oli kell 9.20, mis ei ole ju teab-mis vara. Aga praktiliselt võimatu oli. Lõpuks sain üles kell 9.45. Siis oli kiire riidessepanek, kiire hambapesu ja väike hommikusöök käigu pealt. Ja ikkagi jõudsin õigeks ajaks. Enam-vähem.

Lingvistika loengus rääkisime me täna keeleperekondadest ja foneetikast. Esimese teema juures, kui oli juttu soome-ugri keeltest, siis õppejõud mainis, et nii tore, et grupis on ka üks eesti keele kõneleja, mille peale üks iraanlasest noormees hüüdis: "Lahe, ütle midagi eesti keeles!". Ma võin teile öelda, et see on ülinõme asi, mida paluda, sest kui keegi nii ütleb, siis see lööb pea täiesti tühjaks, nagu ma ei oskaks enam ühtegi sõna eesti keelt rääkida. Kui ma olin esimesest ehmatusest üle saanud, suutsin talle öelda "Kena päeva" või midagi seesugust. Mõtlesin, et peaks välja mõtlema mingi eriti kihvti lause, mida võiks öelda, kui keegi jälle nii ütleb, aga praeguseni pole ma midagi välja mõelnud.

Õhtu naelaks oli Rahvusvaheline Toidupidu, kus kõik rahvused tegid omale iseloomulikke roogi ja siis kõik sõid ja sõid ja sõid.... Mina, olles ainuke eestlane, tegin kiirelt enne minekut valmis kaks suurt taldrikutäit kilu ja munavõiga tikuvõileibu. Ja kui ma kohale jõudsin, siis ma sõin ja sõin ja sõin. Ja teised sõid. Ja me kõik sõime. Ja kõht sai väga-väga täis, sest ma ju pidin pea kõiki asju proovima, mis seal olid, sest kõik toidud olid nii head. Ma isegi ei oska öelda, mis mulle kõige rohkem maitses. Ma arvan, et esikoha pärast võistleksid ungarlaste guljašši moodi asi, itaallaste pasta ja kanada šokolaadimaiustus. Nendele annaksin vist medalid. Aga ülejäänud olid ka väga maitsvad.

Today I had a really hard time getting up in the morning. I don't even know why, because the alarm was set to 9.20, which is not so early. But it was really bad. Finally I got up at 9.45. Then I dressed very quickly, washed my teeth very quickly and had some breakfast on the run. And still made it on time. More or less.

In the linguistics course we talked about language families and phonetics. During the discussion of the first subject we talked about the finno-ugric family where the estonian language also belongs to. The professor mentioned that oh, it was so nice to have a native estonian speaker in the group and then a young man from Iran said: "Oh, say something in estonian!". I can tell you, this is a very bad thing to ask a person to do because my head went completely blank, like I couldn't speak a word of estonian any more. After I had recovered, I managed to say something like "kena päeva" (have a nice day). I thought that it would be a good idea to prepare an especially cool sentence for occasions like these, but I haven't yet thought of anything.

'The best part of the evening was the International Food Party. People from every nationality had made their special dishes and we all ate and ate and ate... I, being the only estonian, made some small sandwiches with sprat and egg butter. And when I got there I ate and ate and ate. And everyone else was eating. And our stomachs were very very full. I just had to try almost everything because all the food was so good. If I had to choose the best dishes I think I would give the first three places to hungarians with their goulash-like thing, italians with their pasta and canadians with their chocolate sweets. But all the rest were very good as well.


Rahvast oli küll väga palju.
There was a lot of people.

Mary, Giovanni ja Virginia Itaaliast
Mary, Giovanni and Virginia from Italy

Aras ja Onur Türgist
Aras and Onur from Turkey

Siin hakkab toit juba vaikselt otsa lõppema. Inimesi on ikka palju.
Here the food is nearly all eaten. Still a lot of people.

Gokce, Mari-Ann ja Maud

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar