Tervetuloa!

Olen õnnelikult Tamperesse kohale jõudnud. Hommikul läks lennuk otse Tallinnast Tamperre, millega reisis umbes 15 inimest. Lennuk oli pisike, ma polnud nii pisikesega veel lennanudki. Maandumisel see rappus ja kõikus päris korralikult, aga kõik läks ikkagi õnnelikult. Lennujaamas (mis oli ka õige pisike) leidsin kenasti õige koha ja sain õige bussi peale; imekombel sain ka õigel ajal bussi pealt maha ja kohtusin Uguriga (jah, tal ongi selline nimi), kes on üks mu tuutoritest ja kes mulle oli vastu tulnud. Siis läksime sinna kohta, kust ma sain oma ühika võtmed. Siis pidi Ugur kellelegi veel vastu minema ja ma jätkasin oma teekonda ühika poole juba üksinda.

Bussipeatuses kohtasin ma ühte hiina tüüpi, kes paistis olevat sama nõutu kui mina oma sihtmärgi suhtes ja tuligi välja, et me läheme samasse kohta. Tema nimi oli Michael, aga tal on ka päris hiina nimi, mis ta mulle ütles ja mis oli ???. Aga ma tegin talle tagasi ja kaarti vaadates suutsin ma välja hääldada tänavanimetuse Insinöörinkatu, mis tema meelest oli täesti võimatu. Kuid see kaart ei aidanud meid eriti, sest meil polnud kummalgi aimugi, mis peatuses me täpselt peame maha minema. Õnneks oli seal sõbralik bussijuht, kes ütles meile, millal õige peatus on ja ütles ka, kuhu poole me edasi minema peaks, ja nii me õige koha üles leidsimegi.

Siis läksid meie teed lahku ja ma asusin oma tuba otsima. Leidsin selle kolmandalt korruselt. Sinna jõudes tabas mind üks halb üllatus - mu võti ei keeranud. Peale seda kui ma olin juba oma viis minutit lukuga nökerdanud ja teinud kindlaks, et see on see ainuõige uks, mille taga mu tuba on, helistasin kella lootes, et keegi on äkki veel kodus. Oligi. Tuli välja, et ma olin täiesti õiges kohas, aga korteriukse lukk oli vahepeal ära vahetatud, kuna keegi oli võtme ära kaotanud, aga mulle selle võtit ei olnud antud.

No kena. Sain siis kokku oma teise tuutori Anttiga, kellega me läksime tagasi sinna, kust ma võtme olin saanud. Tuli välja, et selle korteri lukku oli isegi kaks korda vahetatud ja "ups, nad ei märganud". Aga seekord läks neil õnneks anda mulle õige võti ja nüüd saan ma täitsa ise uksest sisse.

Ja siis ma sõin oma korterikaaslastega koos lõunat ja käisin poes ostmas endale ka süüa ja nüüd ma puhkan korraks, sest üheksast lähen oma tuutorigrupi inimestega Las Vegase baari dringile ;)

Mõned pildid ka:

Minu ühikas

Minu tuba (üks suur kapp on veel, aga see ei mahtunud pildile)

Köök (seal on veel üks diivan, mille nurk ainult natuke paistab ja akna all väike söögilaud)


Vaade minu aknast