Lõppes tantsunädal

Üles-alla juuksed valla
taevaservalt kiigun alla,
vabana kui sinikirju lind.
Siia-sinna lendu minna,
arm ja rõõm kui täidab rinna,
maailmas vaid ilu hoiab mind.

Varased ärkamised, pikad tööpäevad on läbi, tantsupidu on ka läbi. Tegelt on kurb isegi, mulle täitsa meeldis. Ma harjusin rahvariietega ka juba päris ära. Nina on pisut põlenud, jalad on väsinud ja valusad, juuksed on pleekinud, nägu on pruun. Aga tantsupisik on nüüd jäädavalt minu sees ja ma tantsiks veel ja veel. Uut partnerit ainult tahaks...

Nüüd saab ühe päeva peaaegu puhata ja siis ma sõidan juba Lõuna-Eestisse lingvistikalaagrisse end vaimselt harima, sest füüsiliselt sai viimasel nädalal end päris korralikult haritud ja tasakaal peab valitsema.

Keset ilma Ilmapuu - ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta