Küll on tore olla pilv

Ma elasin oma esimese eksami õnnelikult üle. Käisime. Tegime. Ootasime ja eile olid tulemused juba väljas. 88 punkti sain mina, aga meie õppejõud on nii tore, et ta ütles, et need, kes 88-89 punkti said, võivad tulla temaga vestlema ja kui ikkagi teab viie peale, siis saabki viie. No täna hommikul ma siis läksin temaga vestlema. Mul oli töö muidu suht hea, paar näpukat ja aromaatsusega oli mingi suurem jama. No siis ta tegi mulle sinna ühe aromaatsuse ülesande ja noh, alguses oli küll täitsa tühi tunne, et seda asja ma küll ei mäleta. Aga siis minu imeliselt tore Loogiline Mõistus, kes on suured algustähed ära teeninud, võttis asja üle ja tegi ülesande õigesti ära.
Lopp oli üldse päris vahva, küsis mis ma edasi kavatsen teha ja rääkis, et ma võiks ikka sinna nende laborisse tulla sünteese tegema, et nad hakkavad mingit AIDSi ravimit seal tegema vms. Päris põnev isegi. Viis mind teaduslaboritesse ekskursioonile ka, kui ma ütlesin, et ma pole seal käinud :P Pärast küsis ta mult veel mingi küsimuse ja siis ma sain oma viie kätte. Jee :D

Teisipäeval on järgmine eksam. Keemia alused. Ja ma ei viiiiiitsi õppida. Päris õudne kohe. Selle niisama lebotamisega võib täitsa ära harjuda :P Nii mõnna on hommikul kaua magada.

Siimul oli ka vahepeal sünna ja Aimps tahtis talle väga kooki küpsetada. Siim siis käiski eile meil kooki söömas. Pärastpoole me vaatasime vanu Aseri laagri videosid ja Kaua Võibi ka ja naersime ennast ribadeks. Nii naljakas oli. Eriti Kaua Võib, kus oli üks koht, mida oli aegluubis täiega naljakas vaadata. Seal oli Konnapoisi pea suurelt esiplaanis samal ajal kui ta pööras ja kaamera liikus edasi Marti peale, kes oli veidi tagapool oma silmatorkavalt rohelise särgiga. Tema ka pööras parajasti ja ta siis veel pikad juuksed lehvisid nagu šampoonireklaamis ja kogu see stseen oli nagu actionfilmis, kus Konn nagu hakkaks just Martit tulistama või midagi. Me vaatasime seda veel ja veel ja oi kui naljakas see oli. Rääkides see pole nii naljakas, seda tuleb näha, et aru saada.
Peale selle oli veel Liisi tähetunni hetk, kus ta oli Mikuga eriti suures plaanis. Ja Siimu hetk oli siis kui ta oma inglikest lennutas ja oli täpselt selline tunne, et see väike tüdruk on kusagilt nööriga sinna riputatud, sest Siim hoidis teda sirgete kätega nagu ta ei kaalukski midagi :P

Agaa...

Lumi tuli maha! Lõpuks. Aga ma ei saa suusatama minna, sest suusad on Tamsalus. Ma jätsin nad üsna rahumeelselt sinna, sest noh...Tallinnas ju ikka lund ei saja. Nädalavahetusel pidin nad kätte saama, aga siis tuleb raudselt sula. See lihtsalt on nii. Alati.


Trallallaaa, trallallaa,
Varbad on nii kaugel, neid kätte ei saa.

Ikka veel.