Õues on nii külm, et selle kahe ja poole minuti jooksul, mil ma laborist koju tulin, jõudis mu nägu täiesti tundetuks minna ja kätel oli jube külm ja üldse oli lihtsalt niiinii külm, et ma peaaegu jooksin koju, kuna väljas olemine oli väljakannatamatu. Eriti kuna ma eelnevad mitu tundi pidin toimetama oma valgupuhastustoimetusi külmkapis, kus hoolimata sellest, et mul oli puhvaika seljas, oli ikka päris külm olla.
Külm tuul puhub ka akna vahelt sisse, mis on muidugi tavaline, sest suurema tuule korral puhub ikka. Aga täna on see tuul lihtsalt eriti külm.
***
Kõrbes toimus võidujooks. Võistlesid valge tiiger, lõvi, ninasarvik, hüään ja mina, kes ma olin ka miskine loom. Kõik võtted olid lubatud, et võita. Sellepärast olid meil ka relvad kaasas. Toimus mitu jooksu, kord võitis üks, kord teine. Nii jõudis kätte see viimane ja otsustav. See võidujooks toimus rajal, mille algus oli kaetud sellise vastiku paksu ja pehme liivaga, mille sees on eriti raske liikuda. Stardil pidi kasutama nn "äratõukekeppe", mille abil ennast kohalt ära tõugata, aga mida ei tohtinud eriti sügavale liiva sisse torgata. Tiiger, ninasarvik ja lõvi startisid eespoolt, kuna nad olid rohkem võitnud. Mina ja hüään startisime tagareast, kus oli eriti vastik.
Käis stardipauk. Esimesed kolm panid ajama, samas kui tagareast sai üpris kehva stardi. Järsku pöördus valge tiiger ümber ja lasi oma vibuga maha lõvi ja ninasarviku. Just enne suremist jõudis lõvi visata oma kirka tiigrile kõhtu. Meie hüääniga nägime oma võimalust ja spurtisime. Samal ajal võttis tiiger end kokku, tõmbas kirka kõhust välja ja jooksis edasi. Stardijoon paistis, kõik kolm olid ühel joonel...
Ja siis helises äratuskell.
Ma olin nii pettunud.
Külm tuul puhub ka akna vahelt sisse, mis on muidugi tavaline, sest suurema tuule korral puhub ikka. Aga täna on see tuul lihtsalt eriti külm.
***
Kõrbes toimus võidujooks. Võistlesid valge tiiger, lõvi, ninasarvik, hüään ja mina, kes ma olin ka miskine loom. Kõik võtted olid lubatud, et võita. Sellepärast olid meil ka relvad kaasas. Toimus mitu jooksu, kord võitis üks, kord teine. Nii jõudis kätte see viimane ja otsustav. See võidujooks toimus rajal, mille algus oli kaetud sellise vastiku paksu ja pehme liivaga, mille sees on eriti raske liikuda. Stardil pidi kasutama nn "äratõukekeppe", mille abil ennast kohalt ära tõugata, aga mida ei tohtinud eriti sügavale liiva sisse torgata. Tiiger, ninasarvik ja lõvi startisid eespoolt, kuna nad olid rohkem võitnud. Mina ja hüään startisime tagareast, kus oli eriti vastik.
Käis stardipauk. Esimesed kolm panid ajama, samas kui tagareast sai üpris kehva stardi. Järsku pöördus valge tiiger ümber ja lasi oma vibuga maha lõvi ja ninasarviku. Just enne suremist jõudis lõvi visata oma kirka tiigrile kõhtu. Meie hüääniga nägime oma võimalust ja spurtisime. Samal ajal võttis tiiger end kokku, tõmbas kirka kõhust välja ja jooksis edasi. Stardijoon paistis, kõik kolm olid ühel joonel...
Ja siis helises äratuskell.
Ma olin nii pettunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar