See juhtus siis kui oli talv ja ma teadsin, et tuleb väga külm lumetorm. Kadrinas oli mul palju loomi ja ma kogusin nad kõik kokku ja viisin tuppa teki sisse. Välja jäi ainult hüljes, kes elas kuuri kõrval tünnis, millele oli jää peale tulnud. Õnneks oli keegi olnud piisavalt taibukas ja õhuaugud sisse teinud. Lumetorm tuligi ja nii külm oli, et ma istusin kasukaga toas oma loomakeste keskel. Aga kõik jäid õnnelikult ellu ja ilm läks ka soojemaks.
Läksin siis välja, et vaadata, mis hülgest on saanud. Ta oli täitsa elu ja tervise juures ja lõbus nagu alati. Mõtlesin, et nüüd tuleb ju kevad ja lõin rusikatega jääpuruks. Hülgel oli hea meel. Toimetasin siis veidi ja kui ma järgmine kord tünni vaatasin, siis oli Volli (Ardo vanemate koer, kes on väga suur) ka tünnis. Mõtlesin, et okei, las siis olla. Veidi aja pärast oli tünnis veel üks veidi väiksem musta värvi koer. Siis ma imestasin, et kuidas nad sinna küll ära mahuvad. Aga mahtusid. Ükskord läks siiski kitsaks vist ja Volli hüppas tünnist välja. Teine koer tema järel. See oli ka okei. Aga siis tuli hõljes ka takkajärgi ja see polnud enam hea minu arvates. Üritasin teda siis kinni püüda, et ta tagasi panna, aga kui ma lähemale läksin, siis ta hammustas mind. Jätsin ta rahule ja läksin mujale. Tünnist möödudes nägin, et hüljes oli seal olles pojad saanud, sest kaks väikest hülgepoega seal ringi ujusid. Varsti tulid nemad ka tünnist välja. Aga kuna nad olid väiksed ja ei hammustanud, sain ma nad kätte ja panin sinna tagasi. Sest nii oli õige.
***
Üks teine kord juhtus nii, et olid pulmad. Nimelt minu ja Eriku pulmad. Kogu värk toimus Salmes ja külalised olid kõik rahvariietes, enamik neist leekad. Minul oli aga ilus valge kleit ja Erik oli frakis. Kõik oli olemas, tseremoonia algamas, aga mina ikkagi veel kahtlesin, sest Erik meeldis mulle küll, aga ma mõtlesin siiski Ardo peale. Peale pikka kahtlemist ja viivitamist ütlesin ma Erikule siiski, et ma ei saa temaga abielluda, kuna ma tegelikult armastan Ardot. Ta oli siis veidike kurb. Siis ilmus rahva seest Ardo, kes oli ka frakis ja siis me mõtlesime, et kuna kõik on nagunii kohal, siis miks mitte siinsamas ja kohe abielluda. Mõeldud, tehtud. Samal ajal kui me seda otsustasime, oli Erik endale külaliste seast samuti uue naise leidnud ja me tegime topeltpulmad. Pidu oli suur ja uhke, kõik tantsisid ja laulsid ja lasid trepi käsipuudel liugu. Ja kõik elasid õnnelikult elupäevade lõpuni.
Läksin siis välja, et vaadata, mis hülgest on saanud. Ta oli täitsa elu ja tervise juures ja lõbus nagu alati. Mõtlesin, et nüüd tuleb ju kevad ja lõin rusikatega jääpuruks. Hülgel oli hea meel. Toimetasin siis veidi ja kui ma järgmine kord tünni vaatasin, siis oli Volli (Ardo vanemate koer, kes on väga suur) ka tünnis. Mõtlesin, et okei, las siis olla. Veidi aja pärast oli tünnis veel üks veidi väiksem musta värvi koer. Siis ma imestasin, et kuidas nad sinna küll ära mahuvad. Aga mahtusid. Ükskord läks siiski kitsaks vist ja Volli hüppas tünnist välja. Teine koer tema järel. See oli ka okei. Aga siis tuli hõljes ka takkajärgi ja see polnud enam hea minu arvates. Üritasin teda siis kinni püüda, et ta tagasi panna, aga kui ma lähemale läksin, siis ta hammustas mind. Jätsin ta rahule ja läksin mujale. Tünnist möödudes nägin, et hüljes oli seal olles pojad saanud, sest kaks väikest hülgepoega seal ringi ujusid. Varsti tulid nemad ka tünnist välja. Aga kuna nad olid väiksed ja ei hammustanud, sain ma nad kätte ja panin sinna tagasi. Sest nii oli õige.
***
Üks teine kord juhtus nii, et olid pulmad. Nimelt minu ja Eriku pulmad. Kogu värk toimus Salmes ja külalised olid kõik rahvariietes, enamik neist leekad. Minul oli aga ilus valge kleit ja Erik oli frakis. Kõik oli olemas, tseremoonia algamas, aga mina ikkagi veel kahtlesin, sest Erik meeldis mulle küll, aga ma mõtlesin siiski Ardo peale. Peale pikka kahtlemist ja viivitamist ütlesin ma Erikule siiski, et ma ei saa temaga abielluda, kuna ma tegelikult armastan Ardot. Ta oli siis veidike kurb. Siis ilmus rahva seest Ardo, kes oli ka frakis ja siis me mõtlesime, et kuna kõik on nagunii kohal, siis miks mitte siinsamas ja kohe abielluda. Mõeldud, tehtud. Samal ajal kui me seda otsustasime, oli Erik endale külaliste seast samuti uue naise leidnud ja me tegime topeltpulmad. Pidu oli suur ja uhke, kõik tantsisid ja laulsid ja lasid trepi käsipuudel liugu. Ja kõik elasid õnnelikult elupäevade lõpuni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar