Homme kooli

Ma ei taha enam kooli minna. Ei taha, sest esimesel päeval on mul 9 tundi. 9 tundi! Kus siin õiglus on? Aga nagu Surm Mortile ütles: "Õiglust pole olemas. Olen ainult mina." Nii see kipub olema.

Täna ma käisin Kaubamajas ja üritasin välja mõelda, mida ma võiks osta selle 2000.- eest, mille ma kinkekaartide kujul Raekojast sain. Ma tulin tühjade kätega tagasi, sest seal ei olnud mitte midagi mõistlikku, mida ma oleksin endale soovinud. Okei, üks pintsak tegelikult oli, aga seda ma ka ei ostnud. Ma ei teagi, miks. Ilmselt ma ei raatsinud. Kuigi, mis siin ikka raatsida, midagi tuleb ju selle summaga teha, ei saa lasta seda raisku minna :P

Eile me korraldasime minu juures väikse filmiõhtu ja juhtus nii, et me läksime magama alles kell pool 4. Aga hommikul ärkasin ma kell 10, sest need mõnusad lammutusmehed, keda ma nüüdseks üluväga armastan, otsustasid pühapäeva hommikul tööle tulla. Nii nad siis möllasid seal ja kolistasid oma traktorite ja värkidega ning selle nahka minu uni läks.

Ma nii tahaks kirjutada, aga ma ei tea, misasi see oleks, mida ma kirjutada võiksin. Ma armastan oma otsustusvõimetust.