Ma mõtlesin, et peaks ka siia midagi kirjutama, sest viimasest postitusest on juba päris palju möödas ja terve hulk asju on vahepeal juhtunud ka. Vaheaeg oli.
Vaheaeg algas meil 100 päeva balliga reede õhtul. Täpsemalt öeldes oli see tegelikult 99 päeva ball. Igatahes oli üsna vahva. Ma smuugeldasin end Marella auto peale ja päästsin end bussiga minekust, sest see oleks olnud üsna tüütu. Mul oli nimelt hästi ilus punane maani seelik ja korsett. Teistel tüdrukutel olid ka hästi ilusad kleidid (paljudel samuti punased) ja poistel olid ülikonnad, mõnel isegi frakid. Ühesõnaga olid kõik väga kaunid. Karli lips ei sobinud Mariti kleidiga. Aga Siimu lips minu kleidiga sobis, sest ma tõin talle Peebu käest saadud uhiuue lipsu, mis oli ideaalne mätš. Ja siis me tantsisime ja tantsisime. Mul olid hästi kõrge kontsaga kingad, niiet pärast hakkas natuke valus, aga polnud hullu. Karl blokkis Maritit ja ei tantsinud temaga, sellepärast ma laenasin Maritile Siimu, et ta ka tantsida saaks. Vahepeal bänd mängis ühe loo polkat ka ja keegi ei julgenud alguses tantsima minna, aga siis ma lõin kingad jalast ja me läksime Siimuga tantsima. Veidi aja pärast tulid ka mõned õpetajad ja veel paar inimest tantsupõrandale ja me Siimuga läksime hinge tõmbama, sest meie töö oli tehtud. Veel tantsisin ma Joonase, Jevgeni ja Olegiga. Aga ma oleks ikkagi tahtnud, et Ardo oleks seal olnud, sest ükskõik kui hästi Siim ka ei tantsiks. Ardoga on ikkagi parem :P
Vaheaja alguses ei teinud ma väga midagi. Esasmpäev oli siiki tegus, sest ma käisin kõigepealt Kristeliga kinos, siis Triinuga kohvikus ja siis veel Kirkel külas. Seevastu teisipäeval tegelesin ma ajaloo õppimisega (mis kokkuvõttes osutus täiesti kasutuks ajaraiskamiseks). Kolmapäeval läksin ma ajalukku. Marit ka. Tema tuli Rakverest, aga mina läksin Tallinnas bussiga juba 7.45 hommikul. Me jõudsime Tartusse, kus oli avamine ja saime oodata, siis läksime Lähtele ja ootasime veel, siis lõpuks saime süüa ja peale seda olümpiaadi kirjutama minna. Taas oli vaja kasutada oma fantaasiat ja mõelda välja igasuguseid kultuurseid asju. Siinkohal ma tahaks tänada Teelet, tänu kellele ma teadsin, et "Bohemian Rhapsody" on Queeni laul. Ma lõpetasin veidi enne nelja oma töö ja jõudsin kella neljase bussi peale, mis viis mind Tartusse. Helena oli ka seal, keda oli tore üle pika aja näha ja juttu rääkida. Tema ütles, et bussid 1 ja 3 viivad sinna Annelinna poole ja siis ma asusin bussi ootama, sest mul oli tarvis jõuda Staresti ja meie tuba ära võtta. Lõpuks (peale kümneminutilist ootamist) tuli nr 3 ja ma läksin selle peale. Marit oli oletanud, et seal kusagil on mingi Mõisavahe peatus ka ja siis ma ootasin seda. Aga seda ei tulnud ja buss keeras kusagil imelikus kohas ära ja keerutas mööda tänavaid, kus ma kunagi polnud käinud. Niisiis olin ma täiesti eksinud Annelinna, mis on peaaegu sama hea kui olla eksinud Lasnamäele. Mind hakkas valdama väike paanika ja ma kaalusin kas mitte minna maha ja jätkata oma otsinguid jalgsi, sest bussiaknast hakkas juba heinamaa paistma. Aga ma mõtlesin, et ega ma lõpppeatuses rohkem ekinud ei ole ja sõitsingi lõpuni. See oli täiesti õige tegu, sest kui ma maha läksin, siis ma nägin ühe maja peal silti Mõisavahe 48 ja peale lühikest jalutuskäiku leidsin ka Starest üles. Õhtul käisin veel Liisaga Wilde pubis söömas ja teda oli ka tore näha. Järgmisel hommikul me tutvusime taaskord Tartu bussisüsteemiga, mida me iga hetkega aina rohkem armastasime ning tänu põnevatele bussiaegadele jäime me oma ekskursioonist maha. Tegelikult ei olnud meil väga kahju. Me läksime istusime niikaua ühes kohvikus ning siis läksime olümpiaadi lõpetamisele. Mina saavutasin 19. koha, aga Marit 7.-8. Helena võitis oma teema ära ja paralleelklassi Peeter Peil ka. Hurraa neile.
Reedel sõitsin ma Viimsisse tantsulaagrisse. See oli väsitav, aga tore. Sinnajõudes saime me teada, et Maido oli unustanud meile öelda, et me lõunat ei saagi ja siis mõned läksid poodi endale süüa ostma. Ma ei viitsinud minna, aga Ardo tõi mulle ka midagi, niiet päris nälga ma ei jäänud. Ja siis me tantsisime. Me õppisime kolm uut tantsu ja kordasime minu "suurt lemmikut" Tursa polkat. See on kuidagi nii automaatseks saanud, et ma avastasin, et ma võin seda tantsides hoopis muudele asjadele mõelda. Huvitav. Igatahes õhtuks olid jalad väga väsinud ja mu põlved valutasid lõpuks niiväga, et ma ei saanud sellepärast magama jääda. Üldse ma magasin väga halvasti ja olin täitsa õnnelik kui Maido tuli meid hommikul üles peksma. Hommikul käisime veel ujumas ja sõime ja siis tantsisime veel. Kella kaheks pidime me koolimajast läinud olema ja siis me läksime koju, kus ma ülejäänud päeva tegelesin intensiivselt mitte millegi tegemisega.
Ja nüüd on vaheaeg otsas ja homme ootab mind proovikirjand. Juhhuu. Õnneks hakkab see alles kell 10. Ma loodan, et mõni hea teema on ka.
Muideks, ma kohe üldse ei armasta oma uut tunniplaani. Aga õnneks on ainult mõned nädalad veel jäänud selle järgi toimimiseks.
Tahan termoneutraalset tsooni ka õue.
Vaheaeg algas meil 100 päeva balliga reede õhtul. Täpsemalt öeldes oli see tegelikult 99 päeva ball. Igatahes oli üsna vahva. Ma smuugeldasin end Marella auto peale ja päästsin end bussiga minekust, sest see oleks olnud üsna tüütu. Mul oli nimelt hästi ilus punane maani seelik ja korsett. Teistel tüdrukutel olid ka hästi ilusad kleidid (paljudel samuti punased) ja poistel olid ülikonnad, mõnel isegi frakid. Ühesõnaga olid kõik väga kaunid. Karli lips ei sobinud Mariti kleidiga. Aga Siimu lips minu kleidiga sobis, sest ma tõin talle Peebu käest saadud uhiuue lipsu, mis oli ideaalne mätš. Ja siis me tantsisime ja tantsisime. Mul olid hästi kõrge kontsaga kingad, niiet pärast hakkas natuke valus, aga polnud hullu. Karl blokkis Maritit ja ei tantsinud temaga, sellepärast ma laenasin Maritile Siimu, et ta ka tantsida saaks. Vahepeal bänd mängis ühe loo polkat ka ja keegi ei julgenud alguses tantsima minna, aga siis ma lõin kingad jalast ja me läksime Siimuga tantsima. Veidi aja pärast tulid ka mõned õpetajad ja veel paar inimest tantsupõrandale ja me Siimuga läksime hinge tõmbama, sest meie töö oli tehtud. Veel tantsisin ma Joonase, Jevgeni ja Olegiga. Aga ma oleks ikkagi tahtnud, et Ardo oleks seal olnud, sest ükskõik kui hästi Siim ka ei tantsiks. Ardoga on ikkagi parem :P
Vaheaja alguses ei teinud ma väga midagi. Esasmpäev oli siiki tegus, sest ma käisin kõigepealt Kristeliga kinos, siis Triinuga kohvikus ja siis veel Kirkel külas. Seevastu teisipäeval tegelesin ma ajaloo õppimisega (mis kokkuvõttes osutus täiesti kasutuks ajaraiskamiseks). Kolmapäeval läksin ma ajalukku. Marit ka. Tema tuli Rakverest, aga mina läksin Tallinnas bussiga juba 7.45 hommikul. Me jõudsime Tartusse, kus oli avamine ja saime oodata, siis läksime Lähtele ja ootasime veel, siis lõpuks saime süüa ja peale seda olümpiaadi kirjutama minna. Taas oli vaja kasutada oma fantaasiat ja mõelda välja igasuguseid kultuurseid asju. Siinkohal ma tahaks tänada Teelet, tänu kellele ma teadsin, et "Bohemian Rhapsody" on Queeni laul. Ma lõpetasin veidi enne nelja oma töö ja jõudsin kella neljase bussi peale, mis viis mind Tartusse. Helena oli ka seal, keda oli tore üle pika aja näha ja juttu rääkida. Tema ütles, et bussid 1 ja 3 viivad sinna Annelinna poole ja siis ma asusin bussi ootama, sest mul oli tarvis jõuda Staresti ja meie tuba ära võtta. Lõpuks (peale kümneminutilist ootamist) tuli nr 3 ja ma läksin selle peale. Marit oli oletanud, et seal kusagil on mingi Mõisavahe peatus ka ja siis ma ootasin seda. Aga seda ei tulnud ja buss keeras kusagil imelikus kohas ära ja keerutas mööda tänavaid, kus ma kunagi polnud käinud. Niisiis olin ma täiesti eksinud Annelinna, mis on peaaegu sama hea kui olla eksinud Lasnamäele. Mind hakkas valdama väike paanika ja ma kaalusin kas mitte minna maha ja jätkata oma otsinguid jalgsi, sest bussiaknast hakkas juba heinamaa paistma. Aga ma mõtlesin, et ega ma lõpppeatuses rohkem ekinud ei ole ja sõitsingi lõpuni. See oli täiesti õige tegu, sest kui ma maha läksin, siis ma nägin ühe maja peal silti Mõisavahe 48 ja peale lühikest jalutuskäiku leidsin ka Starest üles. Õhtul käisin veel Liisaga Wilde pubis söömas ja teda oli ka tore näha. Järgmisel hommikul me tutvusime taaskord Tartu bussisüsteemiga, mida me iga hetkega aina rohkem armastasime ning tänu põnevatele bussiaegadele jäime me oma ekskursioonist maha. Tegelikult ei olnud meil väga kahju. Me läksime istusime niikaua ühes kohvikus ning siis läksime olümpiaadi lõpetamisele. Mina saavutasin 19. koha, aga Marit 7.-8. Helena võitis oma teema ära ja paralleelklassi Peeter Peil ka. Hurraa neile.
Reedel sõitsin ma Viimsisse tantsulaagrisse. See oli väsitav, aga tore. Sinnajõudes saime me teada, et Maido oli unustanud meile öelda, et me lõunat ei saagi ja siis mõned läksid poodi endale süüa ostma. Ma ei viitsinud minna, aga Ardo tõi mulle ka midagi, niiet päris nälga ma ei jäänud. Ja siis me tantsisime. Me õppisime kolm uut tantsu ja kordasime minu "suurt lemmikut" Tursa polkat. See on kuidagi nii automaatseks saanud, et ma avastasin, et ma võin seda tantsides hoopis muudele asjadele mõelda. Huvitav. Igatahes õhtuks olid jalad väga väsinud ja mu põlved valutasid lõpuks niiväga, et ma ei saanud sellepärast magama jääda. Üldse ma magasin väga halvasti ja olin täitsa õnnelik kui Maido tuli meid hommikul üles peksma. Hommikul käisime veel ujumas ja sõime ja siis tantsisime veel. Kella kaheks pidime me koolimajast läinud olema ja siis me läksime koju, kus ma ülejäänud päeva tegelesin intensiivselt mitte millegi tegemisega.
Ja nüüd on vaheaeg otsas ja homme ootab mind proovikirjand. Juhhuu. Õnneks hakkab see alles kell 10. Ma loodan, et mõni hea teema on ka.
Muideks, ma kohe üldse ei armasta oma uut tunniplaani. Aga õnneks on ainult mõned nädalad veel jäänud selle järgi toimimiseks.
Tahan termoneutraalset tsooni ka õue.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar