kolmapäev, 26. mai 2010

Elektronid liiguvad

Orgaaniline keemia on. Ta tuleb homme. Ja imelik on see, et mul on tunne, et ma olen õppinud ära kõik, mida mul vaja teada oleks ja mu ajud ei kärssagi. Sest nii uskumatu kui see ka pole, on orgaanika tegelikult täitsa loogiline. Nii paljugi, et ma ei pea kõike lihtsalt pähe tuupima, vaid võin lubada endale õige vastuseni jõuda loogiliste järelduste teel. Mis on vahelduseks tore. Kui mulle vaid meelde jääks, kuidas piperidiin ja pürimidiin välja näevad, siis oleks kõige toredam. Siis ma saaks neile tänaval tere öelda, kui nad mulle vastu peaks tulema.

Minu mitte-keemilisest elust niipalju, et seda pole viimastel päevadel eriti palju olnud. Säreveres käisin. Vaatasime Kirkega hobuseid ja mängisime liivakastis. Siis sõitsin tagasi, sest väljas läks külmaks ja minu plaanitud õuesõpe ei toiminud enam eriti. Ardo väänas jala välja, see on nüüd kole ja paistes. Täna ta tahtis veel jalgpalli mängima minna sellisena, aga ma keelasin selle ära. Ta oli kurb. Selline on elu.

Ootan juba 11. juunit, sest siis lõppevad mu piinad. Ardo omad ka.

P.S
Anna andeks, Teele, et mu blogi nii roosa on.

1 kommentaar:

  1. Kuule, kuna ma läbi RSS-i loen seda, siis ei pane tähelegi. Ja ega ta nii tapvalt roosa polegi :)

    VastaKustuta