Õpin füüsikalist keemiat. Üldse ei viitsiks. Imelikul kombel ei tunne ma üldse pinget selle eksami pärast. Närv tuleb kindlasti alles siis, kui ma seal ukse taga seisan.
Aga ma õpin. õpin täpselt nende teemade kohta, mis Kalju ütles, et tulevad. Muud ei vaata. Sest see aine pole eriti põnev. Mulle tundub, et Erik on mind nakatanud oma "aega on, kiiret pole" suhtumisega. Sest mu õppimine on pigem diskreetne kui pidev.
Ja siin ma nüüd olen, rüüpan teed ja kuulan Youtube'ist Vaiko Epliku laule (millesse ma täna täiesti armusin . . . kuidas ma neid küll enne avastanud polnud) ja tegelt on päris hea olla (kui füüsikaline keemia välja arvata).
See on tänase päeva laul (ja üldse minu lemmik):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar