reede, 27. juuli 2007

Fagotsüteerigem

Triinu on kuri ja Siimul on sõidutunnid koguaeg valel ajal. Nii ei saa rallit sõita.

Ma sooviksin siinsamas välja kuulutada ka minu Aasta Sõna 2007, milleks on fagotsütoos! Üheski keeles, mida ma tean, pole kaunimat sõna kui fagotsütoos. See on lihtsalt ilus. Nautigem.

teisipäev, 17. juuli 2007

Märka pääsukest

Pool suve on juba läbi. Ma olen kohe täitsa nukker. Aga teine pool on õnneks veel ees, kuid see läheb ka kindlasti kiiresti, sest koguaeg on midagi teha. Täna näiteks käisin rattakumme pumpamas. Väga lõbus oli. Nad said kohe täitsa täis. Tore, et asjad nii hästi lähevad.

Mul on mingi imelik tuju. Ma tulin just Kadrinast vanaema juurest, seal olemine tegi mind ka nukraks. Seal on kõik kuidagi nii muutunud, vanaks ja väikseks jäänud. Selle tuju teine pool tuleb kardetavasti sellest, et ma olen viimasel ajal liiga palju Tõde ja õigust lugenud. Indrek on mulle kuidagi väga südamelähedane. Täna lõpetasin just kolmanda raamatu, niiet sügisel peaks Jaubi käest viie kätte saama :)

Üks nädalavahetus käisin kingapoes kingi müümas. See oli tegelikult ka päris tore, ainult jalad väsisid ära, sest pidi koguaeg püsti seisma. Ja mehed ostsid loomulikult ainult selliseid kingi, mida pidi redeliga kusagilt nurgast kõige ülemiselt riiulilt otsima minema. Ma oleks endale mitu korda äärepealt kingakarbihunniku pähe kukutanud. Väga põnev. See nädalavahetus saab jälle seda praktiseerida.

Vahepeal oli paar esinemist ka. Ja ma sain Mikuga Jälgi tantsida ja ma ei pidanudki Olegiga tantsima. Jee :) See oli meil mingi filmimine Linnahalli katusel, vahepeal ka treppidel, kust ma paar korda oleks äärepealt alla kukkunud ja ühe korra peaagu trepist üles kukkunud (!) Ja kuna oli õhtu ja meil olid seljas väga õhukesed lühikeste varrukatega kleidid, siis oli päris külm ka, aga tantsides sai sooja :)

Kahe nädala pärast olen ma juba Peterburis :)


See the happy moron,
He doesn't give a damn,
I wish I were a moron,
My God! perhaps I am.

:D

pühapäev, 1. juuli 2007

Lõppes tantsunädal














Üles-alla juuksed valla
taevaservalt kiigun alla,
vabana kui sinikirju lind.
Siia-sinna lendu minna,
arm ja rõõm kui täidab rinna,
maailmas vaid ilu hoiab mind.

Varased ärkamised, pikad tööpäevad on läbi, tantsupidu on ka läbi. Tegelt on kurb isegi, mulle täitsa meeldis. Ma harjusin rahvariietega ka juba päris ära. Nina on pisut põlenud, jalad on väsinud ja valusad, juuksed on pleekinud, nägu on pruun. Aga tantsupisik on nüüd jäädavalt minu sees ja ma tantsiks veel ja veel. Uut partnerit ainult tahaks...

Nüüd saab ühe päeva peaaegu puhata ja siis ma sõidan juba Lõuna-Eestisse lingvistikalaagrisse end vaimselt harima, sest füüsiliselt sai viimasel nädalal end päris korralikult haritud ja tasakaal peab valitsema.


Keset ilma Ilmapuu - ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta

esmaspäev, 25. juuni 2007

Algas tantsunädal

Tantsupeo nädal on nüüd alanud! See tähendab, et me saame küllastumiseni tantsida, oodata, külmuda, veel natuke oodata ja kui eriti hästi läheb, siis ka vihma poolt märjaks kastetud saada. Täna me juba tegutsesime neli tundi. Homme saab seal tervelt 11 tundi olla...üheksast kaheksani, ja kui sinna juurde lugeda veel tunnike minemiseks ja tunnike tulemiseks, siis saabki kokku 13 tundi. Mõnna. :)
Vahepeal oli jaanipäev ka. Siis me esinesime Lasnamäel vene publikule. Suht naljakas oli. Kõige naljakam oli see, et poole tantsu pealt kukkus mul seelik seljast ära... :PAga noh, sellest ei olnud hullu...ma tõmbasin selle uuesti üles ja tantsisin edasi. Show must go on!
Peale esinemist läksime Siimuga Taneli juurde ja ma sattusin bridzihullude seltskonda. Niisiis ma käskisin Siimul end lõbustada ja kokkuvõttes oli üsna tore. Ainult siis läks igavaks kui minu lõbustaja koju läks. Siis võtsin minagi jalad selga ja lonkisin paduvihmas kodu poole, kuhu ma jõudsin kusagil seitsme paiku hommikul.

Aga Väike Maarja tegi täna seda trikki, et läks võõra mehega kaasa. Nimelt sai ta endale partneriks ühe kahemeetrise Tapa noormehe, kelle naine polnud kohale ilmunud. Mõned Leest läksid veel tapale, kus neist sai TapaLee.
Kuigi moraal on nagu tavaliselt selles, et võõraste meestega ei tohi kaasa minna, mõtlen ma nüüd, kas poleks pidanud ehk ennast sellele kahemeetrisele pakkuma...

Mis edasi saab, näete järgmises osas...

esmaspäev, 11. juuni 2007

Aim Bäkk

Nüüd ma olen tagasi. Nüüd ma olen väsinud, mu nägu on tahmaga koos, mu käed olid enne veel hullema sodiga kaetud, mille ma pestes enam-vähem õnneks maha sain, kuid mu relva lõhn jäi neile kõikidest mu pingutustest hoolimata ikka külge. Peale selle on mu käed põlenud, nägu pruunistunud, käelihased valutavad ja õlad on tagasilöögist sinised ja valusad. Aga ikkagi oli nii nii vahva :D

Tegelt ma tahaks metsa tagasi.

laupäev, 9. juuni 2007

24 h hiljem

Võitleja Piht raporteerib:
Olen endiselt elus. Sellel nädalavahetusel on minu sõber automaat, kellele ma panin nimeks Matilda. Minu vorm on mulle suur, aga mul on seal neli paela peal. Siim näeb vormis väga lahe välja.
Päeva nõuanne: always use protection! (me tõmbasime oma automaadile kummi otsa, sest homme läheb paugutamiseks ;) :D )

reede, 8. juuni 2007

OiOi

Vot nii. Homme hakkab siis riigikaitse ellujäämislaager, kuhu meiega Marellaga vahvalt lähme. Ja kuna ma ei tea veel, kuidas ma seal ellu jään, siis ma ütleks veel paar viimast sõna.

Testament:
Kogu oma maise vara jätan ma Maritile, sest tema on teatavasti üks aus inimene. Samas on ta kohustatud andma sellest 1/5 Teelele, 1/5 Triinule, 1/5 Siimule, 1/5 (sealhulgas kõik söödav kraam) Ussule, sest tema on Siimu Kõht ja kõht peab ju ikka täis olema; ja ülejäänud 1/5 jätab Marit endale. Ja kui tema ei peaks Inglismaalt tagasi tulema, eks ta siis pärandab selle kellelegi edasi. Tanel ja Karl ei saa midagi. Miks? Sellepärast, et Tanel ei oska vene keelt ja ei teinud oma uurimistööd ära ja Karl sellepärast, et ta on Karl.

Ja kui me Marellaga seal üdini maskuliinses seltskonnas ellu jääme ja õnnelikult tagasi tuleme, siis me oleme selle metsas olekuga ilmselt nii ära metsistunud, et hoidge oma sabad ja kõrvad! :D

Vot nii. Ning nüüd laulan ma oma elu viimase laulu ning siis lähen ja...hüpitan end metsa?