Varsti

Juba kaheksa ja poole tunni pärast läheb lennuk. Kohvrid on pakitud, kõik on valmis. Und mul muidugi ei ole, närv on ikka sees :P
Ardoga jätsin ka pisaraterohkelt hüvasti. Kõikide teisteta saaks ma päris hästi hakkama, aga Ardo on ikka midagi muud; ma juba igatsen teda. Aga ma tean, et praegu on lihtsalt kõige raskem, kuna ma sain nädal aega temaga iga päev koos olla. Paari päeva pärast on juba kergem ja siis kui nädal-paar möödas on, siis harjub juba ära kah ja siis on umbes normaalne.

Igatahes, ootusärevus on suur. Aga küllap kõik läheb hästi.

Head uut aastat!

Jõul

Eile oli meil taas iga-aastane jõulu-kokkusaamine, mis oli ka seekord väga tore. Sõime, jõime ja lobisesime maast ja ilmast, katsime ära ka kohustuslikud pulmad-lapsed-tervis teemad ning saime teada, kelle vanaema nimi on Malle.

Õhtu lõpupoole tuli Mariti suust päeva tsitaat selle kohta, et Star Warsis see, kui Han Solo lõikab tontoni kõhu lahti, et Luke saaks sinna sisse sooja minna, on täpselt nagu keisrilõige, ainult et vastpidi.

Igal juhul oli väga tore jälle näha ja rääkida asjadest, mis üldse kasu ei toonud. Mul on nii lahedad sõbrad! :)

Ainult neli päeva veel. Homme võtan kohvri välja.

Lõpp hea, kõik hea

Lõpuks ometi on kõik eksamid tehtud! Oli ka aeg. Õnneks on mind saatnud edu, niiet kurta ei saa. Täna sain teada, et isegi arvutuskeemia sain viie, niiet oleks mul šampust olnud, oleks korgid pudelitelt lennanud. Aga küllap on selleks ka homme aega, sest siis saab Ardo välja puhkusele :)

Täna käisime Kirkega Pähklipurejat vaatamas. See oli hoopis teistsugune kui see, mida me Maritiga nägime oma kolm-neli aastat tagasi. Aga ilus oli ikkagi. Väga palju lapsi oli seal lihtsalt. Ikka VÄGA palju. Ma vahepeal lootsin natuke, et kui me teatrist välja tuleme, siis on vahepeal maagiliselt maa kõik lund täis sadanud. Ei olnud.

Parem oleks, et Tamperes oleks rohkem lund kui siin.

Maailma kõige nõmedam asi on ühelt eksamilt tulles kohe järgmiseks tööks õppima hakata.
Motivatsioon läks miinustesse.

Veidi veel

Õpin füüsikalist keemiat. Üldse ei viitsiks. Imelikul kombel ei tunne ma üldse pinget selle eksami pärast. Närv tuleb kindlasti alles siis, kui ma seal ukse taga seisan.
Aga ma õpin. õpin täpselt nende teemade kohta, mis Kalju ütles, et tulevad. Muud ei vaata. Sest see aine pole eriti põnev. Mulle tundub, et Erik on mind nakatanud oma "aega on, kiiret pole" suhtumisega. Sest mu õppimine on pigem diskreetne kui pidev.

Ja siin ma nüüd olen, rüüpan teed ja kuulan Youtube'ist Vaiko Epliku laule (millesse ma täna täiesti armusin . . . kuidas ma neid küll enne avastanud polnud) ja tegelt on päris hea olla (kui füüsikaline keemia välja arvata).

See on tänase päeva laul (ja üldse minu lemmik):

Loodan, et homme veab!

(kummitab)

Aaah! Bakterid!

Why do bacteria like nitrates so much?
They're cheaper than day rates.

What did one bacteria say to the other bacteria?

Your gene pool could use a little chlorine.

;)