Mäng on väikese inimese töö

Vahel õhtuti käime Maud'i ja Gokce juures - see on meie lemmik kokkusaamise koht. Seal me hängime niisama või mängime mänge. Üks, mida me tihti mängime, on Jungle Speed. See tuli koos Maud'iga Prantsusmaalt. Mängus on kaardid ja "tootem"-asi, kaartide peal on erinevad kujundid. Kõigile jaotatakse kaardid ja kordamööda iga üks pöörab oma hunnikust uue kaardi ja kui on kaks ühesugust kujundit, siis peab haarama tootemi võimalikult kiiresti - kes enne saab, see saab oma kaardid kaotajale anda. Eesmärgiks on oma kaartidest lahti saada. Mõnikord see läheb päris vägivaldseks, aga tavaliselt tüdrukud võidavad selles mängus :D

Some evenings we spend at our favourite place - Maud and Gokce's place. There we just hang out or play games. One game we ofter play is called Jungle Speed. It came with Maud from France. The game is played with cards and a totem, on the cards there are different shapes. Everyone is dealt cards and one by one we turn our cards and when there are two similar shapes, the totem must be grabbed as fast as possible. The one who gets to totem, can give his/her cards to the loser. The goal is to get rid of youe cards, Sometimes the game is quite violent, but the girls are usually the winners :D

Välja näeb selline:
Here's what it looks like:

Mõnikord mängime ka kaarte. Üldiselt on kõik õpetanud mingi mängu omalt maalt. Mitmed neist on olnud kiiruse peale, näiteks türklaste mäng "eesel", kus ma üsna lihtsa vaevaga eesliks jäin. Mina siis omakorda õpetasin neile kõige tavalisema mängu, mis meil Eestis üldse on, ehk siis ma õpetasin neid potikut mängima. Tuli välja, et see on päris keeruline mäng, teiste omadega võrreldes. Reegleid tundus kuidagi palju, kui ma neile seletasin, aga see võib olla ka selle pärast, et ma pole kunagi pidanud kellelegi reegleid seletama, sest et kõik eestlased oskavad seda mängida. Tavaliselt on ainuke küsimus, et kas saatmisega või ilma. Aga kui nad olid reeglid selgeks saanud, siis hakkas see neile igatahes meeldima. Me oleme seda päris mitmel korral mänginud. Ja kuna nimi "potik" ei jäänud neile kuidagi meelde ja ma ei suutnud seda ka kuidagi tõlkida, siis on see mäng siin üldiselt tuntuks saanud kui "estonian fights" (ilmselt sellest, et kaarte kogu aeg tapma peab :P).

Sometimes we play cards. Everyone of our group has taught us a game of their own country. Several have been games, where you have to be fast, for example the turkish game "donkey", where I quite easily earned the title "donkey", because I wasn't very fast. So I taught the others the most typicak game we have in Estonia, I taught them to play potik. It seemed to be a bit more complicated than the other games, but it may just seem so to me, because I have never explained the rules to anybody, because every estonian can play this. But once everybody had learned the rules, they began to like this. We have played it several times. And since the name "potik" has not been easy to remember and I couldn't translate it, the game is now known as "estonian fights" (because you have to kill cards all the time :P).

Onur oli päris õnnelik, kui ta esimest korda võitis mängu "estonian fights":

Onur was pretty happy, when he won the game of "estonian fights" for the first time:

Saun

Viimasel ajal on kõvasti sauna saanud. Neljapäeval oli meil Teekkarisauna ehk siis inseneride saun. Neil on siin selle jaoks eraldi maja ülikooli lähedal metsa sees, kus on saun ja on tantsupõrand. Tantsupõrandale ma ei jõudnudki, sest ma olin terve õhtu saunas (ja ega ma ei tahtnud ka eriti, sest siin ei tantsita neid tantse, mis mulle meeldivad). Aga saun oli vinge. Alguses oli ainult naiste saun, aga mul ei saanud sellest veel küllalt, ma jäin ka siis kui mehed tulid. Lõpuks tuli sinna ikka väga palju rahvast ja siis ma läksin ära.

Eile käisime ka saunas. Seekord sõitsime kaugemale, Rauhaniemi avalikku sauna, mis on ühe suure järve ääres. Seal järves nad hoiavad väikesel alal vett pidevas liikumises, et see ära ei jäätuks ja seal viib trepp otse vette, niiet saab ujuma minna. Alguses tundus kahtlane, et ka mina selle tegevuse ette võtan, aga saun oli kuum ja kõik teised käisid vees ja ega mulgi midagi muud üle jäänud, kui et proovisin ka. Tuli välja, et see on tegelikult täiega lahe! Väga karastav. Vesi oli loomulikult väga külm, niiet ega ma väga kaua seal sees ei viibinud, aga pärast välja tulles oli lahe - jalgade peal olev vesi jäätus ära, kui välja tulla :P Ja kui esimesest külmast üle saab, siis pärast tundub õues täiega soe, mis siis, et tegelikult on -10 või veelgi enam. Kokku käisin suplemas neli korda ja oli vägev kogemus. Soovitan soojalt ;)

Lately there have been many saunas. On thursday we had a Teekkarisauna party. They have a special house for throwing sauna parties which is near the university. There is a sauna and a dance floor, but I didn't make it to the dance floor, because I was in the sauna the whole time I was there. But the sauna was great. First there was a women's sauna, but I didn't get enough and stayed also after the men came. But in the end it got so crowded there that I left.

Yesterday we also went to a sauna. This time it was the Rauhaniemi public sauna, which was near a big lake. There they have a hole in the ice, where they keep the water moving all the time to keep it from freezing and there are stairs and you can go right into the freezing cold water. At first I wasn't very certain that I would go there, but the sauna was hot and all the others went and I just had to try it. And I really liked it! It was very refreshing. The water was freezing of course, so I didn't stay in the water for very long, but after I came out, it was a cool feeling - the water on my legs turned to ice :P And after the first feelings of cold, it actually felt really warm outside despite the fact that it was -10 or maybe more. All in all I went into the lake for four times and it was a great experience. I recommend ;)

Jääauk nägi välja selline:

This is how it looked:

Revontulet

Eile oli nii lahe, et see oli lausa äge korda kümme astmes kakskümmend kolm. Esiteks hommikul sain ma teada, et ka mulle jagub soome keele rühmas üks koht ja see oli juba - jee! Nüüd ma hakkan soome keelt veel paremini puhuma.

Teiseks oli eile täiega ilus ilm - päike paistis ja oli üle kümne kraadi külma. Peale kooli läksin ma jalutama Suolijärvi äärde, kus oli kõik väga kaunis. Ja kõige kaunimad olid seal suusarajad. Oli lihtsalt ideaalne ilm - mõnusalt külm, aga tuult ei olnud ja päike paistis ja ma nii hästi kujutasin ette, kui hea oleks seal rajal suuskadega liuelda... Ma vist oleks peaaegu nutma hakanud sellest, kui väga ma sel hetkel suuski igatsesin :P. Aga siin on mõned pildid sellest kaunist kohast.

Yesterday it was so cool that it was like awesome times ten to power of twenty three. Firstly, in the morning I found out that there was a spot for me in the finnish course and I was like - yay!
Secondly, it was such a nice weather yesterday - the sun was out and it was over minus 10 degrees cold. So after my lectures I had a walk to Suolijärvi, where everything was so beautiful. Probably the most beautiful thing was the ski tracks. It was a perfect weather for skiing - nicely cold, no wind and the sun was shining. I imagined how fine it would be to glide along the tracks with my skis... I almost cried, because I missed my skis so much :P But here are some pictures.

Aga kõige lahedam asi oli õhtul, sest et oli päikesetorm ja ennustati virmalisi. Õhtul üheksa paiku pakkisime siis ennast korralikult sisse ja sõitsime bussiga kesklinnast veidi edasi järve äärde. Sealt avanes meile segamatu vaade põhjataevale ning tulede sära ei seganud vaatamist. Ja siis me ootasime. Väljas oli umbes -20 kraadi külma, niiet päris hea oli. Esimese veerand tunniga külmusid mu varbad täiesti ära, nii et ma ei tundnud neid ka enam, aga siis me tegime natuke kihutusjooksu ja sellest hakkas ikka palju parem. Peale seda oli varvastel terve õhtu mõnus ja soe. Kuna ma olin üsna hästi sisse pakitud - jalas vatipüksid ja retuusid ning jope all kolm kihti ja kurgu ümber kaks kõrget kaelust ja kaks salli - siis polnud väga vigagi. Kogu asi tundus üsna kahtlane, kuna päris pilves oli ja ainult vahepeal oli pilvede vahelt näha mõnda üksikut tähte. Mõned andsid alla ja läksid viimase bussi peale, mis sealt kesklinna viis, aga paljud jäid. Ja õigustatult, sest kui me olime oma poolteist tundi oodanud, saime me selle, mida me vaatama olime tulnud - virmalised! Alguses olid need väga väiksed rohelised sähvatused ja me mõtlesime, et kas me kujutame seda ette või on päriselt, aga need läksid järjest suuremaks ja võimsamaks kuni keegi enam ei kahelnud :D Lõpuks olid virmalised silmapiiri kohal üle põhjataeva ja vooklesid nagu ussid ja joonistasid taevasse radasid - see oli niiii ilus! Uskumatu. Ma olen nii õnnelik, et ma seda nägin :)
Virmalised tantsisid seal umbes viisteist minutit, siis jäi järgi ja me jalutasime kesklinna tagasi, jõudsime kenasti veel viimase bussi peale ja tagasi Hervantasse.

But the coolest thing happened in the evening, because there had been a sun storm and northern lights were forecast. So in the evening we took the bus to a place a little further from the city center near a lake, where we had an undisturbed view of the northern sky and city lights didn't bother us. It was about -20 degrees outside. In the first fifteen minutes my toes got so frozen, I couldn't feel them any more. But then we had a little run and it made me and my toes feel much better. After that I was quite warm the whole evening. I had so many layers of clothes on that it was ok. The whole northern lights thing seemed a little unlikely, because the sky was cloudy. Only from time to time we could see a star or two. Some people gave up and left with the last bus to the city center, but many of us stayed. And it was good that we did, because we got what we had come for - the northern lights! First they were small green flashes and we were not sure if they were real or was it just our imagination. But then they got bigger and we had no doubts any more :D The northern lights were finally stretching all over the northern sky, a little higher than the horizon and they were moving like snakes across the sky and drawing shapes - it was so beautiful! I am so happy, I got to see it :)

Maud tegemas virmaliste kutsumise tantsu.
Maud doing the northern lights dance.

Maudi ja minu uus põhjamaine väljanägemine peale mitut karastavat tundi külma käes.
Me and Maud's new northern look after spending several hours in the cold.

Nädalavahetus

Polegi veel rääkinud sellest, et neljapäeval oli meil pidu. Xchange party kui täpsem olla. Tegime väikse soojenduse Maudi ja Gokce juures.

I have yet to talk about the party we had on thursday. Xchange party to be exact. First we had a little "warm-up" at Maud's and Gokce's place.

Siin on Emre (pea paistab kõige vasakul), siis Onur, Maud ja Leticia. Meil oli väga lõbus :)
Kümne paiku hakkasime sõitma peopaika, milleks oli üks kesklinna klubi nimega Tivoli. Ikka veel oli väga lõbus, eriti naljakas oli siis, kui Aras ära väsis:

We had lots of fun. At about ten we started going to the city center to the club, where the party was, called Tivoli. We were still having a lot of fun, especially when Aras got really tired on the bus:

Meiega koos bussis sõitis veel üks seltskond, kus oli üks üliaktiivne iraanlane, kes hoogsalt kõigiga tutvust sobitas. Ta küsis ka, et kust keegi pärit on ja igaühele oli tal varuks vastus vastavas keeles. Ja siis kui ma talle ütlesin, et ma olen Eestist, siis tuli sealt muidugi üks väga rõõmus: "Priveeeet!". Olgem ausad, ma teadsin, et see ükskord juhtub, kuna ma olen kuulnud mitmeid lugusid selle kohta, kuidas välismaalased arvavad, et Eestis räägitaksegi ainult vene keelt, aga ega see midagi paremaks küll ei teinud. Tegin sellele kutile vigadeparanduse ja õpetasin teda ütlema hoopis "Tere".
Igatahes, jõudsime õnnelikult peole, tantsisime (isegi hea muusika oli). Ka Aras oli end bussis välja puhanud ja pidutses nüüd täie hooga :P

There was another group of people in the bus that was also going to the party. Among them was a very active iranian guy, who was very eager to meet everyone. He asked where we were from and for everyone he had some sort of an answer in a suitable language. So when I told him, I was from Estonia, he, of course, said very happily: "Priveeet!" (hello, in russian). To be honest, I knew that this was going to happen sooner or later, because I have heard stories from my friends about how many foreigners believe that russian is all we speak in Estonia, but that didn't make it any better. So I corrected the guy and told him we say "Tere" instead.
So we made it to the party and danced (even the music was good). Aras had also had a nice rest in the bus, so he was ready to party now :P

Kokkuvõttes oli tore ja ma jõudsin hommikul isegi peaaegu õigel ajal loengusse.

All in all it was a good party and in the morning I was almost on time for my lecture.

Nädalavahetusel olen olnud peaaegu kasulik. Eile oli suur pesu- ja koristuspäev. Katse-eksitus meetodil suutsin saada pesumasina kenasti tööle ja tundus, et pesu sai puhtaks ka. Õnneks oli masin ka viisakas ja ei söönud ära ühtegi sokki.
Osad käisid laupäeval Helsingis, aga ma ei läinud. Peale koristamist ma õppisin. Täna läksid mõned Turusse, aga ma ei läinud, sest ma õppisin edasi. Pealegi, ma olen mõlemas kohas käinud ka. Siis ma küpsetasin kooki:

During the weekend I was quite useful. Yesterday was a big laundry and cleaning day. By trial and error I figured out how the washing mashine works and it seemed my things got clean. Fortunately the mashine was well-behaved and didnõt eat any of my socks.
Some of us went to Helsinki on saturday, but I didn't. After enerything was clean, I studied. Today some people went to Turku, but I didn't, because I was still studying. Luckily it wasn't that bad for me, for I have been to both of those cities. So I baked a cake:

Ja ülejäänud aja joonistasin Darth Mauli :D

And the rest of the evening I drew Darth Maul :D

Ja lõpetuseks veel teemakohane video.

And lastly, a nice video of our sith friend.

Kuidas olla lahe?

How to be cool?

Step 1: Buy some overalls

Step 2: Sew some badges on the overalls

Step 3: Wear it!

Meelde tuli

Veel üks tore fakt eilsest toidupeost. Ma jäin natuke hiljaks, nagu ikka ja kui ma oma toiduga kohale jõudsin, oli ainuke vaba laud jäänud juhuslikult geograafilises mõttes õigesse kohta. Minu naabriteks olid lätlased ühel pool ja venelased teisel pool. Huvitaval kombel olid õhtu lõpuks lätlased jäänud oma kohale, aga venelased olid okupeerinud suurema osa lauast, kus minu toit oli (olnud, sest selleks ajaks oli see, tõsi küll, otsa saanud).
Kokkusattumus? :P

Just another fun fact from yestarday's food party. I was late there as usual and when I arrived, the only free table was in a geographically correct place as my neighbours were latvians on one side and russians on the other. Curiously, by the end of the evening the russians had invaded a large part of the table where my food was (or had been, because, true enough, it was all gone by then).
Coincidence? :P

Toidupidu

Täna oli mul väga raske üles saada. Ma ei teagi miks, sest äratus oli kell 9.20, mis ei ole ju teab-mis vara. Aga praktiliselt võimatu oli. Lõpuks sain üles kell 9.45. Siis oli kiire riidessepanek, kiire hambapesu ja väike hommikusöök käigu pealt. Ja ikkagi jõudsin õigeks ajaks. Enam-vähem.

Lingvistika loengus rääkisime me täna keeleperekondadest ja foneetikast. Esimese teema juures, kui oli juttu soome-ugri keeltest, siis õppejõud mainis, et nii tore, et grupis on ka üks eesti keele kõneleja, mille peale üks iraanlasest noormees hüüdis: "Lahe, ütle midagi eesti keeles!". Ma võin teile öelda, et see on ülinõme asi, mida paluda, sest kui keegi nii ütleb, siis see lööb pea täiesti tühjaks, nagu ma ei oskaks enam ühtegi sõna eesti keelt rääkida. Kui ma olin esimesest ehmatusest üle saanud, suutsin talle öelda "Kena päeva" või midagi seesugust. Mõtlesin, et peaks välja mõtlema mingi eriti kihvti lause, mida võiks öelda, kui keegi jälle nii ütleb, aga praeguseni pole ma midagi välja mõelnud.

Õhtu naelaks oli Rahvusvaheline Toidupidu, kus kõik rahvused tegid omale iseloomulikke roogi ja siis kõik sõid ja sõid ja sõid.... Mina, olles ainuke eestlane, tegin kiirelt enne minekut valmis kaks suurt taldrikutäit kilu ja munavõiga tikuvõileibu. Ja kui ma kohale jõudsin, siis ma sõin ja sõin ja sõin. Ja teised sõid. Ja me kõik sõime. Ja kõht sai väga-väga täis, sest ma ju pidin pea kõiki asju proovima, mis seal olid, sest kõik toidud olid nii head. Ma isegi ei oska öelda, mis mulle kõige rohkem maitses. Ma arvan, et esikoha pärast võistleksid ungarlaste guljašši moodi asi, itaallaste pasta ja kanada šokolaadimaiustus. Nendele annaksin vist medalid. Aga ülejäänud olid ka väga maitsvad.

Today I had a really hard time getting up in the morning. I don't even know why, because the alarm was set to 9.20, which is not so early. But it was really bad. Finally I got up at 9.45. Then I dressed very quickly, washed my teeth very quickly and had some breakfast on the run. And still made it on time. More or less.

In the linguistics course we talked about language families and phonetics. During the discussion of the first subject we talked about the finno-ugric family where the estonian language also belongs to. The professor mentioned that oh, it was so nice to have a native estonian speaker in the group and then a young man from Iran said: "Oh, say something in estonian!". I can tell you, this is a very bad thing to ask a person to do because my head went completely blank, like I couldn't speak a word of estonian any more. After I had recovered, I managed to say something like "kena päeva" (have a nice day). I thought that it would be a good idea to prepare an especially cool sentence for occasions like these, but I haven't yet thought of anything.

'The best part of the evening was the International Food Party. People from every nationality had made their special dishes and we all ate and ate and ate... I, being the only estonian, made some small sandwiches with sprat and egg butter. And when I got there I ate and ate and ate. And everyone else was eating. And our stomachs were very very full. I just had to try almost everything because all the food was so good. If I had to choose the best dishes I think I would give the first three places to hungarians with their goulash-like thing, italians with their pasta and canadians with their chocolate sweets. But all the rest were very good as well.

Rahvast oli küll väga palju.
There was a lot of people.

Mary, Giovanni ja Virginia Itaaliast
Mary, Giovanni and Virginia from Italy

Aras ja Onur Türgist
Aras and Onur from Turkey

Siin hakkab toit juba vaikselt otsa lõppema. Inimesi on ikka palju.
Here the food is nearly all eaten. Still a lot of people.

Gokce, Mari-Ann ja Maud