Mata tunnid on ikka nii naljakad. Täna tuli Marella välja imepäraselt uue ja geniaalse mõistega hüperpotentsmass. Nimelt oli ülesande tekstis poolitatud sõna hüpotenuus ja ta luges seda "natuke" valesti :P Kui me seda pärast Maritile rääkisime, siis mõtles ta loomulikult väga vasakule, aga meie olime puhtalt matemaatilised. Me küll ei suutnud mõelda välja valemit, kuidas enda või ülesande hüperpotentsmassi arvutada, aga eks see jääb homseks siis.
Nädalavahetusel pidas Kristel sünnipäeva. See oli lõbus. Me olime öö läbi üleval, kusjuures mul ei tulnudki väga und. Kuulasime muusikat ja rääkisime juttu (ka matemaatikast kella kolme-nelja paiku öösel - kohe näha, et Reaalkool :P). Saime teada, et Marit ei tea kaasaegsest Eesti ja ka muu maailma popmuusikast eriti midagi. Ta ei teadnud isegi Absoluutselt-lugu ega Mikat ega kedagi. Selle peale ütles tema, et ta kuulab ainult seda muusikat, mis on kirjutatud surnute poolt (ta oli sel hetkel isegi täiesti kaine). Karl oli ka seal ja lõbustas meid...vähemalt vahepeal. Hommikupoole ta lihtsalt suht magas seal. Ja me saime aru tõsiasjast, et Karl on täis peaga täpselt samasugune nagu kainelt. Mitte mingit vahet pole, ta on ikka sama uimane ja imelik :P Pole siis ime, et ta ema arvab, et ta on narkomaan.
Täna tuli mul meelde üks luuletus, mille me kunagi algklassis pidime pähe õppima. See käis nii (ja see on mul siiani peas):
Mardikas kord marjul käis.
Maasikaid sai korvitäis.
Kodus rõõmsalt maigutas,
marjad potti paigutas.
Pliidi ääres aega veetis,
maasikatest moosi keetis.
Ja kui võttis põlle eest,
säras moos tal purgi sees.
Meie tegime sellest aga oma versiooni. See käis nii:
Maasikas kord mardikal käis.
Mardikaid sai korvitäis.
Kodus rõõmsalt paigutas,
marjad potti maigutas.
Pliidi ääres aega keetis,
maasikatest moosi veetis.
Ja kui võttis põlle seest,
säras moos tal purgi ees.
Mul meeles veel see päev, mil me seda pähe õppisime. Sandra elas siis minu juures (järelikult oli see 2. klassis) ja me ei saanud kuidagi muud moodi, kui et üks meist pidi lihtsalt vannituppa minema, sest muidu me ainult naersime ja naersime, sest nii lõbus oli. Aga see ka ei aidanud. Ja siis me mõtlesime, et kui me selle teise variandi välaj mõtlesime, et see teine jääb meelde, mitte see õige. Aga näed, mõlemad jäid. (Nad pole ju eriti erinevad ka) Igaveseks vist :P
Oh aegu ammuseid.
Nädalavahetusel pidas Kristel sünnipäeva. See oli lõbus. Me olime öö läbi üleval, kusjuures mul ei tulnudki väga und. Kuulasime muusikat ja rääkisime juttu (ka matemaatikast kella kolme-nelja paiku öösel - kohe näha, et Reaalkool :P). Saime teada, et Marit ei tea kaasaegsest Eesti ja ka muu maailma popmuusikast eriti midagi. Ta ei teadnud isegi Absoluutselt-lugu ega Mikat ega kedagi. Selle peale ütles tema, et ta kuulab ainult seda muusikat, mis on kirjutatud surnute poolt (ta oli sel hetkel isegi täiesti kaine). Karl oli ka seal ja lõbustas meid...vähemalt vahepeal. Hommikupoole ta lihtsalt suht magas seal. Ja me saime aru tõsiasjast, et Karl on täis peaga täpselt samasugune nagu kainelt. Mitte mingit vahet pole, ta on ikka sama uimane ja imelik :P Pole siis ime, et ta ema arvab, et ta on narkomaan.
Täna tuli mul meelde üks luuletus, mille me kunagi algklassis pidime pähe õppima. See käis nii (ja see on mul siiani peas):
Mardikas kord marjul käis.
Maasikaid sai korvitäis.
Kodus rõõmsalt maigutas,
marjad potti paigutas.
Pliidi ääres aega veetis,
maasikatest moosi keetis.
Ja kui võttis põlle eest,
säras moos tal purgi sees.
Meie tegime sellest aga oma versiooni. See käis nii:
Maasikas kord mardikal käis.
Mardikaid sai korvitäis.
Kodus rõõmsalt paigutas,
marjad potti maigutas.
Pliidi ääres aega keetis,
maasikatest moosi veetis.
Ja kui võttis põlle seest,
säras moos tal purgi ees.
Mul meeles veel see päev, mil me seda pähe õppisime. Sandra elas siis minu juures (järelikult oli see 2. klassis) ja me ei saanud kuidagi muud moodi, kui et üks meist pidi lihtsalt vannituppa minema, sest muidu me ainult naersime ja naersime, sest nii lõbus oli. Aga see ka ei aidanud. Ja siis me mõtlesime, et kui me selle teise variandi välaj mõtlesime, et see teine jääb meelde, mitte see õige. Aga näed, mõlemad jäid. (Nad pole ju eriti erinevad ka) Igaveseks vist :P
Oh aegu ammuseid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar