teisipäev, 20. mai 2008

Leegid varjuteatrit teevad veelgi

Oeh. Ma nii solvusin täna Ardo peale. Nüüd on mul halb tuju.
Kuulan Dagöt, siis läheb paremaks.


Suukorvis suudlustel maitse metalline tundub
ja üles pundub kurgulagi.
Maailm nii üüratult kaunis siit akendest tundub
kui keegi selga
ei löö nagi.
Veel veidi istun, siis astun ja algab taas teekond,

veel üle vaatan püksiluku.

Mis tuhat asja või õnne või armu näen seekord,

ehk sindki, kui ma ei kuku.


Nüüd kuluks küll üks möödakarvapai ära.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar